NordenBladet — Helsingi metroo keskpunkt, Rautatientori metroojaam läheb järgmisel suvel renoveerimisele, kinnitab piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL transpordidirektor Johanna Wallin. Seal on tuleohutussüsteemide uuendamine, mis mõjutab metroo tööd, ütleb Wallin. Tema sõnul on renoveerimise täpne ajakava alles planeerimisel.

Linnatranspordi varahalduse üksuse direktori Antti Nousiaineni sõnul katkeb metrooliiklus kesklinnas 1,5–3 kuuks, vahendab Yle.

Metroo sõidab Helsingin yliopisto jaamast ida poole ja Kamppi metroojaamast lääne poole, kuid metroorongid ei sõida raudteejaama ega läbi raudteejaama.

Metroojaama perroonitasandi uuendamise põhjuseks on metroojaama tuleohutuse parandamine.

Oleme koos Helsingi päästeteenistusega teinud asja kohta mitu aastat uurimis- ja ettevalmistustööd. Metroo on 40-aastane tervik ja raudteejaama ümbrus on aastatega mitmeti arenenud. Varem valitud tuleohutuse lahendused ei vasta enam tänapäeva vajadustele.

HSL ja Helsingin kaupunkiliikenne koos HKL-iga on koos Helsingi päästekeskusega paar aastat ette valmistanud remondiprojekti, mille elluviimine on planeeritud järgmise, 2024. aasta suvesse.

Renoveerimise elluviimine ja sellest tulenev metrooliikluse katkestamine on planeeritud jaanipäevast augustini.

Sõiduplaanid programmeeritakse nii, et metrood sõidavad Kaisaniemist ida poole ja Kamppist Kivenlahtisse.

Nousiaineni sõnul on öösel hoolduseks ja remondiks neljatunnine ajaaken, mil metrooronge liigutatakse idast läände ja läänest itta,

Metrooronge teenindatakse Roihupello depoos.
Rautatientori metroojaama perroonidele paigaldatakse nn suitsukatted ja metallist tuletõkkeuksed.

Suurte avalike ruumide suitsukatted on laest alla lastavad seinad. Kui suitsugaasid tõusevad üles, ei levi suits valele poole seina, vaid jääb teisele poole. Nii saab suitsugaase kontrollitult juhtida, ütleb Nousiainen.

Samuti uuendatakse ventilatsiooni ja suitsu eemaldamist.

Kuna sprinkler ja muud tehnilised paigaldised tulevad rööbaste kohale, siis metroorong sinna samal ajal sõita ei saa.

Perroonidel uuendatakse üldilmet ja tehnosüsteeme. Tööde nimekirjas on metrooplatvormi tehnilised elektrisüsteemid, kliimaseade ja jahutus.

Täiustatakse valgustust ja uuendatakse vahelae kattematerjale. See annab perroonile värskema ilme.

Eskalaatorite allossa on plaanis sarnaselt Kamppi metroojaamale ehitada suitsuuksed.

Tuulekapp takistab jaama perroonilt suitsu levimist eskalaatorite kaudu jaama ülemisele tasandile, kui selline asi peaks juhtuma.

Suitsutõkkeuksed on uuendamisel ka metrootunnelis. Remondiprojekti hinnaprognoos jääb 9 miljoni euro kanti.

Avafoto: Rautatientori metroojaam Helsingis

NordenBladet — Soome uus valitsusprogramm kohustab välja töötama viise, kuidas parandada välismaalastest vangide toimetamist kodumaale.
Justiitsministeerium on juba leidnud lihtsa lahenduse: küsida vangide endi käest, kas nad soovivad oma koduriigi vanglasse üleviimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Välismaalastest vangide Soomest välja viimine on teema, mida maksumaksja eurode kokku hoidmiseks  regulaarselt mainitakse.

„Arv on viimastel aastatel jäänud laias laastus samaks, umbes 500-600 vangi. Soomes on neid Põhjamaadest kõige vähem,” ütleb valitsuse nõunik Paulina Tallroth.

Statistikas on värskeim näitaja septembri algusest, 577 vangi. Neist 254 olid aga eeluurimisvangid, keda ei saa enne kohtuotsust üle viia.

Ühe vanglapäeva hind jääb hetkel 207 euro kanti.

Tallroth tuletab meelde, et lähtekoht on kõikjal maailmas sama: kui riigis mõistetakse karistus, viiakse karistus ka samas riigis täide.

Praegu viiakse vange üle teise riiki kolme lepingu alusel: Põhjamaade vahel, Euroopa Liidu piires ja lõpuks laiemalt Euroopa Nõukogu lepingu raames. Rusikareegli järgi peab üleviimisel olema täidetud kolm tingimust: Soome peab seda tahtma, vang peab seda tahtma ja vastuvõttev riik peab sellega nõustuma.

„Kui riik ei ole nendesse lepingutesse kaasatud, on üleviimine keeruline. Üks selline riik on näiteks Iraak. Ja iraaklased on välisvangide statistika tipus,” ütleb Tallroth.

Siis on riike nagu Venemaa, kes ei võta oma kodanikke üldse vastu, kui nad seda ise ei küsi. Siis ei saa neid üle viia.

Nüüd on ministeerium mõelnud vangide endi käest küsida, kui karistuse kandmine algab.

„Võimalik, et kõik kinnipeetavad ei tea oma õigusi ega taotle seetõttu üleviimist. Teeme üleviimiste jaoks kõik endast oleneva,” ütleb Tallroth. Tema sõnul võib vang soovida üleviimist, kuid selle kohta pole ilmtingimata infot.

„Nüüd võiks reeglite järgi asja küsida kohe karistuse alguses. Kui vang soovib ja riik on vastuvõtlik, võib üleviimine alata,” märgib ta.

Tallroth märgib, et üleviimine on alati pikk protsess. Mida kaugemal riik asub, seda kauem üleviimine tavaliselt aega võtab. „Kirjavahetus on pikk ja täideviimise aeg kogu aeg jookseb.”

Praegu on üleviimise juhtumeid aastas umbes 80. Nende hulgas on vange, kes on juba vangistusega algust teinud, ja neid, kes seda veel ootavad.

Peamised sihtriigid on Põhjamaad, Balti riigid ja Holland, ütleb karistusameti üksuse juht Maria Kulmala.

Statistikas sisalduvad ka sundüleviimised. Nende all mõeldakse juhtumeid, kus karistus on piisavalt pikk ja on teada, et vangil on näiteks alaline elukoht koduriigis.

„Sundüleviimistel hinnatakse iga juhtumit eraldi ja vaadatakse alati süüdimõistetu üldist olukorda. Selle põhjal otsustatakse, kas tehakse ettepanek üleviimiseks. Lõpliku otsuse teeb vastuvõttev riik, mis tähendab, et neil on ka kaalutlusõigus,” ütleb Kulmala.

Tema sõnul võib üleviimisi enim aeglustada see, et kinnipeetaval on võimalus üleviimine edasi kaevata halduskohtusse, kus menetlemine võib võtta näiteks aasta. Seetõttu ei tasu väga lühikeste karistustega vange liigutada.

Rohkem kui pooltel Soomes karistuse saanud välismaalastest vangidel on vanglakaristuse pikkus üks kuni neli aastat. Peaaegu viiendikul on ees rohkem kui neli aastat. Neid on ülekaalukalt kõige rohkem süüdi mõistetud narkokuritegude eest.

Eestlased on rahvustest Soome vanglates esikohal. Siis tulevad rumeenlased ja iraaklased.

Kaalutud on ka teist efektiivsusvahendit: edaspidi lubatakse nii justiitsministril kui riigiteenistujatel igal võimalusel rahvusvaheliste läbirääkimiste laudades tõstatada vangide üleviimise protseduuride silumine ja kiirendamine.

Avafoto: Unsplash