NordenBladet — Tarbijahindade aastane muutus oli käesoleva, 2023. aasta juulis 6,5 protsenti, edastab Soome statistikakeskus. Juunis oli inflatsioon 6,3 protsenti.
Inflatsiooni kiirenemine juunist juulini oli muu hulgas tingitud eluasemelaenude keskmise intressimäära tõusust.
Juulis oli aastataguse ajaga võrreldes suurim tarbijahindade tõus eluasemelaenude keskmise intressimäära, tarbimislaenu intresside ja elektri hinna osas.
Tarbijahindade tõusu pidurdas enim bensiini, diislikütuse ja eluasemete odavnemine.
Tarbijahindade kuupõhine muutus oli 0,5 protsenti, mille põhjuseks oli muu hulgas eluasemelaenude keskmise intressimäära tõus.
Tarbijahinnaindeksi baasinflatsioon oli 7,4 protsenti. Baasinflatsioon ei hõlma toidu ja energia hindade muutusi, kuna need sisaldavad rohkem lühiajalisi hinnakõikumisi kui teised kaubagrupid.
Ăśhtlustatud tarbijahinnaindeksi (HCPI) esialgsetel andmetel oli euroala inflatsioon juulis 5,3 protsenti. Juunis oli see 5,5 protsenti. Soome vastav inflatsioon oli juulis 4,2 protsenti.
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksisse ei kuulu omaniku kasutuses olev eluase, hasartmängud, tarbimis- ja muude laenude intressid, ühepereelamute tulekindlustus, sõidukimaks ega kalapüügi- ja jahindusmaksud. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksis sisalduvad tarbimisartiklid ja koostamise reeglid on määratletud EL-i määrustega.
Eurostati hinnang euroala inflatsiooni kohta põhineb liikmesriikide esialgsetel andmetel ja energiahindade suundumustel. Eurostat avaldab lõpliku juuli ühtlustatud tarbijahinnaindeksi 18. augustil.
NordenBladet — Viimati oli uute eluasemeprojektide nii järsk langus Soomes 2008-2009 finantskriisi ajal. OPi ökonomisti sõnul pole ehituse langus üllatav.
Elamuehituse seisaku pärast muretsevad ehitussektori töötajad, kuid samal ajal mõtlevad koduostjad selle mõjule uute elamispindade pakkumisele ja hindadele. Kui uute majade ehitust ei alustata, mõjutab see ka Soome majanduskasvu, vahendab Taloussanomat.
Uute elamuprojektide arv võib tänavusel 2023. aasta võrreldes eelmise aastaga vähendada kuni poole võrra, prognoosib ehitus katusorganisatsiooni Rakennusteollisuus RT peaökonomist Jouni Vihmo STT-le.
Kui eelmisel aastal alustati ligikaudu 38 000 eluaseme ehitusega, siis tänavu langeb see tõenäoliselt ligikaudu 20 000 uue eluaseme projektini, ütleb Vihmo.
Viimati oli Vihmo sõnul uuselamuprojektide osas nii järsk langus 2008-2009 finantskriisi ajal. Praegune olukord on ettevõtete jaoks keeruline.
Kui vaadata majandustsükli baromeetreid, siis ehitusfirmad näevad aasta lõppu süngena. Põhjuseks on rahastamisraskused ja nõudluse vähenemine. Sügisel tuleb üha rohkem pankrotte, lisab Vihmo.
Kui uusi kortereid ei saa müüa, siis ei paista ka aasta lõpp ja järgmine aasta ehitussektoris helge. Näiteks ehitusfirma SRV müüs jaanuarist juunini vaid kolm korterit. Ehitusfirma YIT teatas augustis, et otsustas aasta teises kvartalis Soomes uusi elamuprojekte mitte alustada.
Olukord mõjutab tööhõivet, eluasemete hindu ja Soome majanduskasvu kolmel viisil:
1. Töötute ja koondatute arv kasvab
Kuigi uute korterite ehitamine on oluliselt pidurdunud, on hõive ehitussektoris töö- ja majandusministeeriumi erieksperdi Liisa Larja hinnangul püsinud stabiilsena. Suurenenud on aga töötute tööotsijate ja koondatute arv.
Praegu koondatakse ehitustöölisi 1600 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Koondatud inimesed kajastuvad hõivestatistikas esimese kolme kuu jooksul hõivatuna, seega on hõive vähenemine tõenäoliselt näha väikese hilinemisega, ütleb Larja STT-le.
Larja sõnul kasvab ehitussektoris tööpuudus vähemalt selle aasta lõpuni. Pärast seda olukord stabiliseerub ja hõive hakkab 2025. aastale lähenedes kasvama.
RT esindaja Vihmo sõnul on vabade töökohtade arv ehitussektoris tänavu järsult langenud. Kui uute elamuprojektide arv tänavu eelmise aastaga võrreldes poole võrra väheneb, võib see Vihmo hinnangul avaldada arvestuslikult negatiivset mõju kuni ligikaudu 20 000 sektori töötajale.
Vihmo juhib aga tähelepanu, et kõik elamuehituses hõivatud ei muutu uute elamuprojektide vähenemise korral otseselt töötuteks tööotsijateks.
Kui nõudlus kasvab muude ehitusliikide osas peale elamuehituse, lähevad töötajad sinna, märgib Vihmo.
Näiteks võib köögi- ja vannitoaremondile leida rohkem töötajaid, kui ehitajad elamuehituselt ära lähevad.
2. Uute eluasemete hinnad ei pruugi langeda Uute valmivate elamuehitusprojektide vähenemine tasakaalustab elamuturu vajadust äsja valminud korterite hindu langetada, ütles Oulu ülikooli majandusprofessor Elias Oikarinen STT-le.
Kui ehitamine jätkuks endisel tasemel, oleks praegust uut elamufondi veelgi keerulisem müüa, ütleb Oikarinen.
Ehitusfirmad ei pruugi alati uute korterite hindu langetada, isegi kui tarbijanõudlus on nõrk. Oikarineni sõnul võivad ettevõtted näiteks piisavalt kaua oodata, kuni lõpuks leitakse sobiv ostja.
Oikarineni sõnul on uute eluasemete hinnad siiski mõnevõrra langenud. Ostjatele on tehtud näiteks soodustusi ühistutasus, mis aga otseselt ei kajastu eluaseme enda statistilises ostuhinnas.
3. Majanduskasv nõrgeneb
OPi peaökonomisti Reijo Heiskaneni sõnul mõjutavad ehitusvaldkonna raskused ka Soome majandust laiemalt.
Elamuehituse nii tugev langus nõrgendab kahtlemata majanduskasvu. Eluhoonetesse tehtud investeeringute suhe rahvamajanduse koguprodukti on olnud seitsme protsendi ringis ehk mitte väheoluline, ütleb Heiskanen.
Ehitustööstus ei tõmba aga näiteks Soome majandust üksi majanduslangusse. Heiskanen ütleb, et ehitussektor on viimastel aastatel näinud sarnast arengut mujal maailmas.
Oluline küsimus on, kuidas ehitussektori olukord kajastab majandusarengut üldiselt. Soome majanduses on teisigi nõrku trende ning majanduse väljavaade tervikuna jääb nõrgaks ka järgmisel aastal. Mingist suurest majanduslangusest ma muidugi ei räägiks, lisab Heiskanen.
Oulu ülikooli professor Oikarinen märgib, et ehitustööstus on Soomes üks olulisemaid tööandjaid. Tööstuse probleemid mõjutavad tööhõive kaudu näiteks maksutulusid ja tarbijanõudlust.
Olukord ei pruugi paraneda enne 2025. aastat
Heiskaneni sõnul pole elamuehituse järsk aeglustumine üllatav. Põhjuseks on näiteks intressimäärade järsk tõus.
Põhjuseks on ka koroonaaja buum, mil nõudlus oli tugev ja alustati palju uusi ehitusprojekte. Seetõttu on palju kortereid valmis saanud nüüd, mil turg kiiresti nõrgeneb, ütleb Heiskanen.
Heiskaneni sõnul peab ühiskond intressitõusuga kohanema, et nõudlus uute korterite järele taas kasvaks. Samas tuleb jälgida, millisel tasemel intressimäärad lõpuks paika loksuvad.
Nullintressimäärade juurde naasmist naasmine vaevalt toimub, kuid inflatsiooni rahunedes jõutakse madalamale tasemele, räägib Heiskanen.
Heiskaneni sõnul nõuab nõudluse kasv uute korterite järele ka näiteks müümata jäänud uutest korteritest vabanemist.
Heiskaneni sõnul ei parane olukord tõenäoliselt isegi järgmise aasta jooksul.
Võib-olla 2025. aastal on kohanemine jõudnud piisavalt kaugele, et olukord saaks paranema hakata.
Professor Oikarineni sõnul ei tea keegi kindlalt, millal uute korterite ehitusprojektid taas hoogu saavad. Nüüd on aga olukord tema sõnul paremuse poole liikumas, kui jõuline intressitõus on möödas ja inflatsioon nõrgeneb.
NordenBladet — Ukraina kauaoodatud vasturünnak, millele pandi palju lootusi on edenenud terve suve, kuid edu on olnud vähene ja aeglane. Soome sõjaväeprofessor, kolonelleitnant Markku Palokangas ütles MTV saates Viiden jälkeen, et vasturünnak on kümnetest operatsioonidest koosnev jada.
Selline ootus, et midagi juhtub väga kiiresti, on pettekujutelm, ütles Palokangas. Võideldakse kõigil rinnetel ja on õnnestumisi näiteks Hersoni ja Bahmuti suunal.
Ukraina eesmärk on oma vasturünnakuga tõrjuda Venemaa relvajõud välja Ida-Ukrainast, Krimmist ja Krimmi poolsaarele viivalt maismaa-alalt. Ukraina peamine eesmärk on olnud Venemaa relvajõudude maismaaühenduse katkestamine Krimmiga.
Kas see eesmärk tänavu ka täidetakse, on raske öelda, nendib Palokangas.
Viimasel ajal on tulnud uudiseid Wagneri vägede kogunemisest Valgevenes Poola piiri ääres. Palokangase sõnul on selle eesmärk tekitada segadust Poolas ja Leedus: NATO riikides, mis on ka Ukraina olulised toetajad.
Muidugi paneb see alati mõtlema, et Poola ja Leedu on NATO riigid ja kui sealne olukord viib sõjani, võib sellel olla veelgi suurem mõju.
Wagneri väed on kogunenud Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahelise kitsa, nn Suwalki koridori piirkonda. Palokangase sõnul soovib Venemaa kindlasti Valgevene abiga luua Kaliningradiga mingisuguse sideme, kuid ta ei usu, et see nüüd sõjalise konfliktini jõuab.
Seda, et me seal sõtta läheksime, on ikka üsna raske näha. Aga sellist väikest segadust ja infoga mõjutamist on kindlasti kogu aeg näha.
Sõjaväeprofessori sõnul sõltub Ukraina suuresti, kui mitte peaaegu täielikult Lääne kogukonna toetusest. Ukraina vajab raha, relvi, laskemoona ja humanitaarabi.
See on see, millele Putin võib-olla praegu loodab, et kui sõda Venemaa poolt venitada, siis ühel hetkel toetus kahaneb.
Venemaal on olnud aega valmistuda Ukraina vasturünnakuks. Ta on seda teinud mitme järjestikuse kindlustusahela kindlustamise ja mineerimisega. Ukraina kaitseminister teatas, et Ukraina on praegu maailma kõige enam mineeritud riik.
Sellega püüab Venemaa loomulikult takistada Ukraina edasiliikumist oma vasturünnakutega. See aeglustab, isikkoosseis kulub ja edenemine nõuab veelgi rohkem jõudu, selgitab Palokangas.
Ukraina seevastu on laiendanud oma sõjapidamist Venemaale. Korduvate drooni- ja raketirünnakutega on tabatud nii Kertši väina silda kui ka Moskvat.
Sõnum on see, et püütakse Venemaale anda mõista, et nende õhutõrje ei tööta. Löök üle Kertši väina sillale, mis on Krimmi poolsaare päästerõngas ja seega strateegiline sihtmärk, on Ukraina jaoks automaatselt üks eesmärke. Ukraina on näidanud, et saab sellega hakkama.
Venemaa retoorika ja väljaütlemised Soome suunas on viimasel ajal karmistunud. See on Palokangase sõnul suunatud ka soomlaste arvamuste mõjutamisele ja Ukrainale antava toetuse vähendamisele.
Aga osaliselt on see Kremlist tulev narratiiv ka vene rahvale suunatud. Ehk siis eesmärk on teavitada Venemaa kodanikke, et Soome pole enam hea riik või et soomlased pole enam sõbrad. Informatsioon, mis mõjutab parimal, või siis halvimal viisil, nendib ta.
NordenBladet — Soomes toimub keskmiselt üle 20 autodesse sissemurdmise päevas. Kindlustus selgitab, kuidas end sissemurdmiste eest kaitsta ja kuidas autojuht saab kindlustada, et ohvriks langedes saab ta varastatud vara eest hüvitise.
Autode sissemurdmiste arv oli pikka aega langustrendis, kuid pöördus 2018. aastal taas tõusule. Eelmisel, 2022. aastal registreeris politsei Soome statistikakeskuse andmetel 9121 autosse sissemurdmist, mis on üle 800 rohkem kui varasemal aastal, vahendab MTV.
Kindlustusselts Fennia edastab oma pressiteates, et varastele sobivad nii autoosad kui ka autos hoitav vara. Lisakahju tekitab autole sissemurdmise käigus tekkinud kahju. Autotarvikud on väärtuslikud ja neid saab suhteliselt lihtsalt müüa. Lisaks jätavad inimesed autodesse väärisesemeid, mistõttu võivad vargad autosid seetõttu atraktiivseks pidada, ütleb Fennia sõiduki- ja varakindlustusteenuste juht Mikko Pöyhönen.
Pöyhöneni sõnul juhtub tüüpiline auto sissemurdmine suvel või varasügisel. On tavaline, et sissemurdmisel purustatakse auto aken, kuid eriti suvel pääsevad pikanäpumehed kergemini autosse.
Suvistel autoreisidel võite peatuda näiteks ujumiseks või jäätiseputka juures ning auto võib kergesti jääda lühikeseks peatuseks lukustamata, ütleb Pöyhönen. Vargaid köidavad eriti autosse jäetud väärisesemed nagu nutitelefonid, arvutid ja rahakotid.
Fennia andmetel tuleb auto juurest lahkudes uksed alati lukustada. Varguse korral on hüvitamise tingimuseks, et sõiduk on olnud lukustatud või lukustatud ruumis, tuuakse kindlustuse teates välja.
NordenBladet toob lisaks omalt poolt välja viis konkreetset ja universaalset soovitust, kuidas oma autot sissemurdmise eest kaitsta:
Paigalda Autoalarm: Hea autoalarm on esimene tõhus kaitse varguste vastu. Vali usaldusväärne seade, mis sisaldab liikumisandurit, häiret ja lukustust. See hoiatab sind ja teisi, kui keegi proovib sinu autot ilma õiguseta avada.
Luku- ja Immobilisaatorisüsteem: Tugevdage oma auto turvalisust paigaldades täiendavaid luku- ja immobilisaatorisüsteeme. Sellised süsteemid muudavad auto käivitamise ilma õiguseta keeruliseks.
Parkimiskoht: Valige alati parkimiskoht, mis on hästi valgustatud ja nähtav. Varastele meeldib tegutseda varjatud kohtades, kus neid ei märgata.
Akende tumendamine (toonimine): Kui võimalik, tumendage oma auto aknad. See raskendab autosse piilumist ja võib seega ka vargaid eemal hoida.
Vargusvastased märgistused: Kleebised kaameratest või märgistused, mis näitavad, et sinu auto on varguste vastu kaitstud, võivad potentsiaalsed vargad eemal hoida. Kuigi see ei ole füüsiline kaitse, võib see neid hoiatada, et nad võivad vahele jääda või identifitseeritakse hiljem.
Lisaks nendele meetmetele on oluline olla alati teadlik oma ümbrusest ja jälgida oma auto seisukorda. Ärge jätke väärtuslikke esemeid nähtavale, sest need võivad kutsuda vargaid tegutsema. Turvalisusmeetmete rakendamine aitab suurendada oma auto kaitset sissemurdmiste eest ja lisab meelerahu.
NordenBladet — Soome presidendiks kandideerib teiste seas endine peaminister, praegu Itaalias Firenzes Euroopa ülikoolis professorina töötav soomerootsi juurtega Alexander Stubb. Stubb kandideeris 2018. aastal Euroopa rahvapartei EPP esindajana Euroopa Komisjoni presidendiks, aga kaotas sakslasele Manfred Weberile.
Stubb tegi otsuse teatavaks täna kolmapäeval, 16. augustil. Ta ütles, et nõustub koonderakonna sooviga kandideerimise osas, vahendab Helsingin Sanomat.
„Selles maailma olukorras on vastus selge. Kui emamaa kutsub, siis meie läheme,” ütles Stubb kolmapäeval pressikonverentsil.
Stubb ütles pressikonverentsil, et loodab, et tema välispoliitiline kogemus tuleb võimalikul presidendikohal kasuks.
Stubb alustas oma kõnet vaheldumisi soome, rootsi ja inglise keeles. Ta ütles rootsi keeles, et loodab, et tema keeleoskusest ja kakskeelsusest on rahvusvahelises koostöös kasu. Inglise keeles ütles ta, et Soome on geostrateegiliselt üks tähtsamaid riike Euroopas ja Läänes.
Stubb ütles, et Soome rahvusvahelise olukorra ega positsiooni pärast ta ei muretse.
„Miks? Sest me oleme alati oma tööd teinud. Soome riigina suudame alati reageerida muutuvatele olukordadele agaralt ja sihikindlalt.”
Stubbi arvates on Soome välis- ja julgeolekupoliitika alati lähtunud nii idealismist kui ka realismist. Tema sõnul on Soome uskunud rahvusvahelisse koostöösse, kuid samas on Soomel üks Euroopa tugevamaid kaitsejõude.
Stubb ütles, et talle valmistab rohkem muret Soome siseolukord. Ta ütles, et vaatas asjale veidi lähemalt viimastel aastatel, kui oli päevapoliitikast eemal.
„Vabariigi presidendina tahan otsida Soome ühiskonnas pigem ühendavaid kui lahutavaid tegureid,” ütles Stubb.
Stubb rõhutas koostöö ja üksteisemõistmise tähtsust. Tema jaoks tuleb ka rasketel teemadel empaatiliselt arutada. „Siin on minu arvates meil kõigil vastutus. Poliitikutel, aga ka meedial.”
Ajakirjandusvabadus on Stubbi arvates Soome üks tugevamaid konkurentsieeliseid maailmas ja seda tuleb igas olukorras säilitada. „On ütlematagi selge, et olen ise kogenud avalikkuse tähelepanu all olemise häid ja halbu külgi. See on osa demokraatiast.”
Muuhulgas viitas ta peaministriks oleku ajal tema vabaajarõivaste tekitatud segadusele, öeldes, et lühikesi pükse ta pressikonverentsil ei kanna.
Stubb rõhutas kodanike kohustust pidada avatud, lugupidavat ja väärikat arutelu. „Loodan, et lõhestunud või killustunud maailmas jääb vähemalt Soome ühtseks,” ütles ta.
Tema sõnul on maailm „praegu üsna kõva ja külm” ning seetõttu tuleb esikohale seada Soome huvid. Stubb ütles, et püüab presidendina teha tihedat koostööd valitsuse ja parlamendiga.
