NordenBladet — Soome edelaosas mandri ja Ahvenamaa vahel asuvas Sottunga vallas suleti kool neli aastat tagasi õpilaste puudumise tõttu. Nüüd tehti kool taas lahti, sest esimesse klassi läks õpilane, peatselt 7-aastaseks saav Sven.
Kooli ümber on ärevus. Lipp heisatakse masti. Kolmapäeval, 16. augustil oli Sottungas esimene koolipäev üle nelja aasta. Kahekorruselisse koolimajja saabus üks õpilane, vahendab Helsingin Sanomat.

Sven oli kooliks eelnevalt valmistunud. Eelmisel nädalal osteti kooliriided, kott ja pinal. Asjad osteti Ahvenamaalt.

Pere kodust on koolini vaevalt 100 meetrit. Sveni saatis kooli terve pere: ema Hanna, isa Eric ja väike õde Hilda.

Üle pika aja lapse kooli minek on vallas suur sündmus, peaaegu nagu rahvuspüha. Inimesed on rõõmsad, et kool avatakse ja seal kuuleb taas laste häält.

Neli aastat tagasi, 2019. aastal oli meeleolu koolis nukker. Siis said lõputunnistuse kaks 9. klassi õpilast ja rohkem õpilasi koolis polnud ega olnud ka tulemas.

Kooli aga vahepeal ei suletud. Sellist otsust ei tehtud, räägib vallasekretär Kennet Lundström. Lihtsalt õppetööd vahepeal koolis polnud.

Pereisa Eric on ettevõtja, pereema Hanna tegeleb kunstiga. Algul tuli pere Sottunga valda prooviks, aga siis otsustati jääda. Sellest on juba kaks aastat.

Aasta tagasi helistas pereisa Eric kooli ja küsis õppimisvõimaluste kohta. Talle vastati, et loomulikult kool avatakse.

Muu võimalust polekski olnud, sest lapse koolitee ei tohi koos ootepausidega olla pikem kui 2,5 tundi. Kui Sven oleks läinud mõne suurema valla kooli, oleks koolipäev veninud 10 tunni pikkuseks. Sellest varianti aga isegi ei kaalutud, ütles vallasekretär Kennet Lundström.

Klassiruumis on kaks pinki. Üks on Sveni jaoks, teises istub õpetaja Pia.
Paljud asjad on koolis erinevad tavalisest koolist. Teiste järel ei pea ootama ja abi saab kohe, kui vaja. Mingit koolikiusamist ei ole. Keegi ei rebi Svenil mütsi peast ja ka täidega pole probleemi.

Samas ei saa grupitööd teha ega suurema seltskonnaga harjuda. Aga alati on aega kõige jaoks ja kuhugi ei pea kiirustama. On aega rahulikult lugeda ja arvutada.

Vahetunni ajal saab minna välja mängima, kus on ka teisi lapsi. Nimelt on Sottungas lapsi küll, aga nad ei käi kõik koolis. Osa lapsi on koduõppel, Soomes on see võimalik, Rootsis mitte. Seetõttu on Sottungas 12 kooliealist last, aga ainult üks neist käib koolis. Ülejäänud on koduõppel.

Vallas loodetakse nüüd, et mõned koduõppel lapsed hakkavad koolis käima. Mõned aga arvavad, et see suurt muutust ei tooks. Koduõppel laste vanemad hindavad vabadust.
Igal juhul on õpilaste arv koolis kasvamas, sest Sveni õde Hilda läheb samuti kooli. Lisaks soovib üks laps hakata lasteaias käima, seetõttu võib kooli juurde lisanduda lasteaed.

Sottungas on oodatud ka koduõppel lapsed, sest nende pealt saab vald maksutulu ja riigipoolset toetust. Kooli avamine maksab raha, ent valla elu see oluliselt ei raskenda. Olulisem on see, kui paljud valla elanikud vajavad kallist ravi.

Sottungas on aastaid kaalutud ka liitumist mõne teise vallaga, aga otsusteni pole veel jõutud. Vallasekretär Kennet Lundström märgib, et kui mitu vaest kokku panna, ega see kedagi rikkamaks ei tee.

Väikses vallas on laste kõrval puudus ka töötajatest. Kui kevadel otsiti õpetajat-koolijuhatajat, siis ei tulnud ühtegi taotlust. Üks soovija leidus siis, kui taotlusest eemaldati koolijuhataja amet.

Toitlustajat aga koolile ei leitud, seetõttu käivad õpetaja ja Sven söömas lähedalasuvas noortemajas, kus söövad ka sadamat remontivad ehitustöömehed.

Esimesel koolipäeval pakuti söögiks kartulit ja põdralihapada. Seda pakkusid perekond Siv ja Stig. Neil mõlemal on ka teine töö. Siv jagab saarel posti, Stig töötab lisaks saarestiku praami peal.

Paljud asjad tehakse saarel talgutööna, sest valla nimekirjas on vaid 3,26 põhikohaga töötajat.

Soomes on väiksed koolid olnud sulgemisohus ka mujal, aga veel mitte kusagil pole neid päriselt suletud. Samas on väiksematesa valdades olnud aastaid, mil pole sündinud ühtegi last. Tulevik on samuti küllalt tume, sest sündide arv väheneb.

Väikestes valdades aga võideldakse koolide püsimajäämise nimel lõpuni välja. Koolide arv sellele vaatamata väheneb. Külakoolid kaovad ja õpe keskendub suurtesse, enam kui 500 õpilasega koolidesse. Viimase 10 aastaga on Soomes suletud või ühendatud enam kui 600 kooli. Paljudes omavalitsustes on järele jäänud vaid üks kool. Õpilastele tähendab see kümnete kilomeetrite pikkust kooliteed.

Sottunga koolimaja on aga üllatavalt suur: kaks korrust, kiviseinad, kolm klassiruumi, söögisaal, suur spordisaal, muusikatuba, käsitöötuba, õpilaste puhkeruum. Tühjad ruumid räägivad endistest parematest aegadest, mil õpilasi oli rohkem.

Avafoto: Sottunga keskuse pood