NordenBladet — Tornio õlletehas lõpetab Hilla Cloudberry Longdrinki tootmise kehva murakasaagi tõttu, seisab ettevõtte teates. 2019.aastal turule toodud Hilla Cloudberry Longdrinki tootmiseks kasutatakse liitri kohta 100 grammi päris murakaid, vahendab Iltalehti.
Tahtsin arendada maitset, mis oleks lähemal päris murakate värskusele kui turul olevad äärmiselt suhkrused murakaliköörid ja muud sarnased, ütleb Tornio tehase õllemeister Kaj Kostiander teates.
Murakate hind on peaaegu igal aastal tõusnud. Sel aastal kukkus aga murakasaak kokku ja samal ajal tekkis korjajate puudus.
Ootasime suurt hinnatõusu, aga tegelikkus oli palju karmim – jaemüüjatelt pole marju üldse saada, ütleb Kostiander teates.
Õlletehas Tornion Panimo kasutab aastas tuhandeid kilosid murakaid, seega ämbrite kaupa väikestelt erakorjajatelt ostmine olukorda ei päästa.
Tornio õlletehas on otsustanud oma longerot mitte toota päris marjade asemel maitseainetega. Teate kohaselt on ettevõte soovinud pakkuda alternatiivseid maitseid, mis põhinevad päris marjadel.
Kuigi sinise mustika ja punase vaarika longero tootmine jätkub esialgu, on ka nende tooraine kättesaadavus ebakindel.
Tornio õlletehas ütleb teates, et jälgib olukorda pidevalt ja otsib lahendusi tooraine kindlustamiseks.
NordenBladet – Soomes valmib lähiajal nii-öelda loorikeelu eelnõu. Keeld puudutaks ka mosleminaiste burkasid ja nikaabe, mis katavad näo osaliselt või täielikult. Põlissoomlaste erakonda kuuluv siseminister Mari Rantanen peab avalikes kohtades nägu katva maski või katte seaduslikku keelamist vältimatuks, vahendab MTV.
“Me peame suutma kaitsta Soome kultuuri ja võrdõiguslikku ühiskonda, kus kõigil naistel on õigus liikuda avalikus ruumis, nägu nähtaval, sõltumata nende kultuuri- või perekondlikust taustast,” ütles Mari Rantanen MTV uudistele.
Loorikeeld ei ole kirjas valitsusprogrammis ning valitsuses puudub selles küsimuses üksmeel, märgib MTV.
Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra ning sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) on öelnud, et burkad ja nikaabid ei sobi koolidesse. Purra tegi juulis ettepaneku keelata need täielikult.
NordenBladet – Soomlaste seas on kirbuturg ehk kirpputori alati populaarne olnud – see on osa Põhjamaade taaskasutuse kultuurist ja tõhus viis seisvad riided rahaks teha. Teise ringi kaup (second hand pood) on ühtviisi huvitav ning soodne. Iltalehti hiljutine artikkel toob välja mitmed esemed, mille müük kirbuturul võib osutuda tõeliselt kasulikuks.
1. Hea kvaliteediga teksad
Tugev, kvaliteetne ja aja jooksul ainult väärtust kasvatav teksapaar (eriti soomlaste lemmikud Levi’s, Wrangler või Lee) on kirbuturul kõrgelt hinnatud. Hea materjal, klassikaline lõige ja märgikorraldus tagavad, et raha tuleb kiiresti ning nõudlus on kõrge.
2. Disainerbrändide jakid ja kampsunid
Põhjamaade kultuurilised erinevused peegelduvad selgelt ka rõivavalikutes. Soomes hinnatakse praktilisust ja stiili – näiteks Marimekko, Samuji, Nanso jms brändide kergejoonelised rõivad leiavad uue omaniku hetkega.
3. Vilditud talvesaapad ja tossud
Kui kapis leidub vanu, ent heas korras vilditud saapaid või tosse (nt Skandinaavia kohalikud või põhjamaised pioneerid), saab neist kirbukates kordades parema hinna kui poes mahakantuna.
4. Retromustriga kampsunid ja sallid
Taaskasutusmeelne kirbuturg hindab originaalseid mustritega villaseid kampsuneid – need ei ole pelgalt riide, vaid trendi sümbol, mis toob raha kiiremini kui moerõivad massist.
5. Kudumid ja tikitud esemed
Tikitud kangad ja kudumid (nt traditsioonilised põhjamaised mustrid või soome rahvuslikud elemendid) on kirbuturul hinnas – sest need räägivad lugusid, mitte ainult ei kata keha.
Miks müüa kirbuturul just nüüd?
Taaskasutuse ja uuskasutuse populaarsus: Uuskasutus on asjade korduskasutamine (re-use) või kasutatud asjale uue väärtuse ja kasutuseesmärgi andmine (re-design). Kui taaskasutuse (recycling) puhul peetakse eelkõige silmas pakendite, paberi ja muude esemete ümbertöötlemist toormaterjaliks, siis uuskastususe eesmärk on asja kasutusaja pikendamine või tema väärtuse suurendamine. Inimesed on aru saanud, et lõputu raiskamine ja rõivaprügi tootmine on maakerale halb.
Teenimisvõimalus: kiire raha teenimise võimalus — seisvad riided rahaks.
Trend ja kultuur: tänapäevane teadlik tarbija otsib unikaalsust ja ajalugu.
Nõudlus: kui kappides leidub esemeid, mida enamik meist enam ei kanna, võib otsene müük kirbuturul olla kasulikum kui annetamine.
Kuidas edukalt kirbuturul müüa?
Vali esemed ja valmista need müügiks ette – puhasta, triigi, kontrolli lukud-nööbid jne.
Pildista headest nurkadest – lojaalsed ostjad pööravad tähelepanu detailidele.
Kirjeldus on oluline – märgi bränd, suurus, materjal, alghind poes.
Vali hinnad mõistlikult – uuri turgu ja leia sobiv hind
Ostes ole valmis kauplema ja müües hinda langetama – ka see on osa kirbuturu kultuurist
Soomlaste armastus kirbuturu vastu on kujunenud Põhjamaade laiemas kultuurilises kontekstis – see ei ole vaid turundus, vaid põhimõte. Iltalehti soovitus tuletab juba tuttavaid tõdesid meelde: kui leiate oma kapist kvaliteetseid riideesemeid, eriti brändikaupa või hetkel valitsevaid trende, siis müüge need nüüd kirbuturul maha. Sellel on palju positiivseid külgi – teenite raha, toetate taaskasutust ning räägite rõivaesemete kaudu kultuurilugusid.
NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.
Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?
Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.
Kasvav nõudlus Põhjamaades
Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.
Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.
Coworking ja elukeskkonna integratsioon
Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.
See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.
Kultuurilised erinevused ja kohanemine
Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.
Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering
Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.
Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.
NordenBladet – Kas olete kunagi saatnud oma Soome kolleegile põhjaliku e-kirja ning oodanud vastust, mis aga kunagi ei saabu? Või vastatakse alles nädala pärast ühe lausega? See pole isiklik – see on soomlaste töökultuuri osa. Tere tulemast Põhjamaade suhtlemisruumi, kus vaikimine ei tähenda hoolimatust ja kultuurilised erinevused mängivad määravat rolli.
Kuidas mõista soomlasi? Kultuurilised erinevused töösuhetes: Mida peaksid teadma, kui töötad soomlastega?
Et mõista töötamist soomlastega, tuleb esmalt avada Skandinaavia (ja laiemalt Põhjamaade) kultuuriline kood. Soome ei pruugi formaalselt kuuluda Skandinaaviasse geograafilises mõttes, kuid kultuuriliselt liigitatakse see sageli sinna. Soomlaste suhtlemiskultuur on vaoshoitud, ratsionaalne ja väga pragmaatiline. Emotsioonid ei kuulu tööpäeva menüüsse ning see, mida mõnes teises kultuuris peetakse ebaviisakaks, on Soomes täiesti tavaline käitumuslik norm.
Soomlaste töökultuur: vaiksed professionaalid
Soomlaste töökultuuri võib kirjeldada kui rahulikku, keskendunud ja eesmärgile suunatud. Efektiivsust hinnatakse kõrgelt ning tööalane suhtlus on tihti napp ja konkreetne. Kui e-kiri ei vaja vastust – siis seda lihtsalt ei kirjutata. Soome kolleeg ei pea vajalikuks kinnitada, et ta sai sinu kirja kätte, kui seal ei olnud konkreetset küsimust või tegevusnõuet.
See käitumine võib tunduda veider neile, kes on harjunud rohkemate kinnituste, tänusõnade ja small talk’iga. Siin avaldubki üks olulisemaid kultuurilisi erinevusi – suhtlemise vorm versus sisu.
Ärikohtumine Soomes: vähem sõnu, rohkem tähendust
Ärikohtumine soomlastega on samuti kogemus omaette. Ei mingit liigset formaalsust ega tühje sõnavõtte. Asjad arutatakse konkreetselt ja ilma liigse sissejuhatuseta. Järgnevad vaikusehetked ei tähenda piinlikkust, vaid võimalust mõelda. See on kohalik norm.
Ärikohtumisel ei tasu karta vaikust – see on osa Soome suhtlemiskultuurist. Samuti ei tähenda vähene tagasiside, et sind ei hinnata. Pigem tähendab see, et sind usaldatakse – sest sinu töö räägib iseenda eest.
Trend: rahvusvaheline töö vajab kultuuritundlikkust
Tänapäeval, mil rahvusvaheline koostöö on igapäevane osa tööelust, on järjest olulisem oskus mõista erinevate riikide ja rahvaste töö- ja käitumuslikke norme. Soome puhul tähendab see ka teadmist, millal mitte oodata vastust – ja millal see siiski tuleb.
Soomlaste puhul on aeg ja prioriteedid võtmetähtsusega. Kui teema on oluline, pööratakse sellele tähelepanu. Kui mitte – võib see langeda vaikimisse. See ei tähenda, et sind ignoreeritakse. See tähendab, et soomlane töötab – täpselt nii, nagu temale kohane.
Kokkuvõtteks: töötamine soomlastega vajab kultuurilist dekodeerimist
Töötamine soomlastega võib esialgu tunduda karge ja suletud kogemus, kuid see on kõigest Põhjamaade kultuuri peegeldus. Kui mõista seda, miks soomlased ei vasta e-kirjadele, suudate ka paremini suhestuda nende vaikse, ent siira ja tõhusa tööviisiga.
Nii et järgmine kord, kui ootate vastust – küsige endalt: „Kas see kiri vajas vastust?“ Või veel parem: mõista, et vaikus Soomes ei ole eitus – see on lihtsalt teistsugune kultuur.
