NordenBladet — Mai alguses hakkas kehtima sotsiaalkindlustusameti Kela eratervishoiu hüvitiste laiendamine. Muudatused puudutavad suutervishoidu, füsioteraapiat, viljakusravi ja günekoloogilist ravi, seisab Kela teates.
Need asjad muutuvad:
Hambaravi
Kela hüvitist suunatakse edaspidi ennetavale suutervishoiule ja sidekoehaiguste ravile. Hambahügienisti juurde pääseb nüüd kaks korda aastas ilma hambaarsti saatekirjata.
Arsti saatekirjaga hüvitatakse suuhügienisti ravi maksimaalselt 15 korda kahe aasta jooksul ja seda ka edaspidi. Samuti on endiselt võimalik hüvitada suu ja hammaste tervisekontrolli igal teisel aastal.
Füsioteraapia
Kela hüvitist saab maksimaalselt nelja füsioteraapiavisiidi eest aastas. Füsioteraapiasse saab pöörduda ilma arsti saatekirjata.
Isegi kui teil on saatekiri, saate ikkagi hüvitist ainult nelja visiidi eest.
Günekoloogiline ravi ja viljakusravi
Kela saab hüvitada günekoloogi määratud viljakusravi kulud, kui viljatus on tingitud haigusest ja isik on alla 43-aastane.
Üle 43-aastastele isikutele võib hüvitist määrata igal üksikjuhul eraldi.
Samuti on suurendatud günekoloogiliste ravide eest makstava hüvitise suurust.
NordenBladet — Venemaa riigifirma Rosatom kaebas Soome ettevõtted Moskvas kohtusse. Fortumilt ja Outokumpult nõutakse seoses Hanhikivi 1 elektrijaama lepingu lõpetamisega 227,8 miljardit rubla (ligikaudu 2,5 miljardit eurot) hüvitist.
Teave on kättesaadav kohtudokumentidest ja Rosatomi pressiteatest, vahendab Reuters. Juhtunust teatavad ka mitmed Venemaa meediaväljaanded, sealhulgas kremlimeelne Gazeta, uudisteagentuur Interfax ja Peterburi uudistekanal Fontanka.
Reutersi andmetel nõuab Rosatom rahalise kahju hüvitamist, mis talle tekkis Hanhikivi 1 elektrijaama ehituse EPC lepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. Lisaks nõutakse hüvitist aktsionäride lepingu rikkumise, kütuse tarnelepingu rikkumise ja laenu tagasimaksmisest keeldumise eest.
Soome ettevõte Fennovoima teatas, et lõpetas 2022. aasta mais jaama tarnelepingu Rosatomiga pärast seda, kui Venemaa oli alustanud ulatuslikku agressioonisõda Ukrainas. Ettevõte põhjendas lepingu lõpetamist muu hulgas pika aja jooksul tekkinud oluliste hilinemistega. Lisaks sellele suurendas Ukraina sõda projektiga seotud riske.
Rosatom nõudis seejärel Fennovoimalt ligikaudu kolme miljardi euro suurust hüvitist. Fennovoima, mille omanike hulka kuuluvad Fortum ja Outokumpu, on omakorda nõudnud Rosatomilt ligikaudu kaks miljardit eurot hüvitist tarnete hilinemise ja suutmatuse eest tarnida.
Aastal 2013 sõlmitud lepingus hinnati Hanhikivi 1 elektrijaama investeeringuteks 6,5–7 miljardit eurot. Elektrijaama ehitamist ei alustatud kunagi.
Enne Venemaa agressioonisõda oli Fortum Venemaa energiaturul märkimisväärne välisinvestor. Venemaa riik võttis ettevõtte Venemaal olnud vara Venemaa presidendi Vladimir Putini korraldusega üle 2023. aastal.
NordenBladet — Soome põhjaosas Rovaniemi lennujaama lähedal kukkus alla sõjalennuk F/A-18 Hornet. Õhujõudude teatel kukkus lennuk alla kella 11 paiku hommikul. Piloot katapulteerus, vahendab Iltalehti.
Soome õhujõudude info kohaselt on piloot kätte saadud.
Päästekeskus sai teate õnnetusest täna kolmapäeval 7. mail veidi enne kella 11 hommikul.
Pealtnägija sõnul on lennujaama piirkond suletud ning sündmuskohal on kiirabi- ja politseiautod. Metsa tagant tõuseb suitsu.
Tundus, et Hornet laskus liiga madalale ega suutnud enam üles tõusta. Hornet liikus tagaots ees ja lähenes maapinnale. Mõni sekund hiljem tõusis puude tagant suitsu, kirjeldab ta.
Lapi õhuvägi viib täna Rovaniemi lähistel Rovajärvi lasketiirus läbi õhk-maa laskeharjutusi.
Kaitseministeeriumil veel kell 11.15 asja kohta info puudus.
Ilmavoimien F/A-18 Hornet -hävittäjä on joutunut lento-onnettomuuteen Rovaniemellä 7.5. noin kello 11. Kone on syöksynyt maahan Rovaniemen lentokenttäalueella. Lentäjä on pelastautunut heittoistuimella ja hänet on tavoitettu. — Ilmavoimat (@FinnishAirForce) May 7, 2025
NordenBladet — USA presidendilt Donald Trumpilt tuli Soome suunas positiivseid signaale. President mainis pärast kohtumist Soome presidendi Alexander Stubbiga sotsiaalmeedias, et Soome ja USA koostöö tugevdamine hõlmab ka jäämurdjate hankeid.
Trump ütles jaanuaris, et USA plaanib tellida umbes 40 jäämurdjat. Trumpile vajalike jäämurdjate tootmise Soome tulekut on kõvasti spekuleeritud, vahendab Iltalehti.
USA sõlmis eelmise, 2024. aasta juulis Soome ja Kanadaga ICE pakti, mille eesmärk on tugevdada riikide koostööd Arktika piirkonnas ja jäämurdjate tootmises.
Kui USA telliks praegu Soomest hiiglaslikul hulgal jäämurdjaid, oleks mõju majandusele ja tööhõivele märkimisväärne.
Kuid ebakindlus tuleviku suhtes on kasvanud, kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilised tollimaksud. Kuidas see jäämurdjaid mõjutab, pole veel teada.
Praegu on veel liiga vara hinnata mõju tellimustele. Varasemad arutelud jäämurdjate ja ICE pakti lepingu üle on aga olnud head signaalid, et Soome vastu tuntakse tõelist huvi, kommenteeris laevaehitusfirma Helsingi laevatehase tegevjuht Kim Salmi.
Salmi sõnul on Helsingi laevatehase töötajad valmis tööd alustama, kui USA nii otsustab.
Kuigi tegeliku jäämurdja tellimiseni võib veel palju aega kuluda, oli see eelmisel 2024. aastal sõlmitud ICE pakti vaimus taas paljulubav, kommenteeris Salmi e-posti teel.
Jäämurdeteenuseid pakkuva Arctia ärijuht Paavo Kojonen on rahul Ameerika Ühendriikide jäämurdjate vajadusega.
Tõde on see, et Soome on ehk ainuke koht maailmas, kus sellises koguses uut jäämurdja varustust saaks ehitada, märkis ta.
Kuigi Soomet tajutakse tööstuses sageli väikese riigina, ollakse selles vallas maailma tipus. Oleks tõesti tore, kui saaksime tööd ja tellimusi Soome. Arctia muidugi toetab seda igal võimalikul viisil, ütles Kojonen.
Kojoeni hinnangul võib 40 jäämurdja võimalik tellimine tähendada Soome laevatehastele suurepärast tööd 10–20 aastaks.
Helsingi ja Rauma laevatehased saaksid ilmselt hakkama 1-2 jäämurdjaga aastas. Sellest lähtuvalt saab hakata arvutama, millise tööhõiveolukorra see kaasa tooks, lisas ta.
Potentsiaalsed tootmiskohad Soomes võiksid olla näiteks Helsingi ja Rauma laevatehased. Aastane toodang võiks olla kuni mitu murdjat.
Laevatehased teevad neid paralleelselt. Sa ei tee ühte algusest lõpuni ja siis järgmist algusest lõpuni. Ma saan aru, et selle tulemusel saab iga laevatehas toota vähemalt kaks laeva aastas, selgitas ta.
Salmi hinnangul võib ühe jäämurdja tellimus tuua Soome sadu miljoneid või isegi miljard eurot, kui arvestada laeva ehitust Soomes.
USA on eriti huvitatud rasketest polaarjäämurdjatest, mille maksumus on kõrgem kui Soome ja Läänemere jaoks ehitatud kergematel jäämurdjatel, ütles Salmi.
Salmi sõnul on väga väärtuslik, et Stubb edendab aktiivselt Soome laevaehituse oskuste tunnustamist maailmas.
Lisaks on Salmil hea meel, et Trump on ka Soome jäämurdjate ehituse oskuste vastu huvi avaldanud.
„Teeme aktiivselt head koostööd Soome valitsusega, et Soome laevaehituse ainulaadset asjatundlikkust Ameerika Ühendriikides teataks,” ütles Salmi.
Põhja-Ameerika tervikuna on meie jaoks oluline turg, kuna USA-l ja Kanadal on märkimisväärne vajadus oma jäälaevastiku uuendamiseks, lisas ta.
Tööhõive mõjusid Salmi veel hinnata ei oska enne, kui tegelik leping on sõlmitud. Küll aga saab Salmi sõnul eeskujuks võtta just Helsingi laevatehase poolt Kanada valitsusele laekunud tellimuse.
See on Soome esimene jäämurdja tellimus Põhja-Ameerikasse.
Raske jäämurdja Polar Max projekteerimise ja ehitamise etapis töötab Helsingi laevatehases vähemalt 850 inimest ning alltöövõtjaid kogu Soome laevaehituse sektoris, ütles Salmi.
Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tõsta ka oma ehitusvõimsust, märkis ta.
Helsingi laevatehases on ehitatud kuni pooled maailma jäämurdjatest. Jäämurdja ehitamine ja projekteerimine võtab aega 2–3 aastat.
„Näiteks raske jäämurdja saame tarnida kolme aastaga ja sarja järgmised laevad saame tarnida iga kaheksa kuu tagant,” räägib Salmi.
Meil on suurepärane raamistik, oskusteave ja testitud kontseptsioonid, mille põhjal saame kohe asuda USA-le jäämurdjat ehitama. Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tõsta ka oma ehitusvõimsust, märgib ta.
Salmi sõnul on Helsingi laevatehas ja selle omanik Kanada laevatehasefirma Davie Washingtonis aktiivselt kohal. Ettevõtted soovivad levitada infot Soome jäämurdjate-alaste teadmiste kohta.
Seda tööd tehakse heas koostöös Soome valitsusega, sõnab ta.
NordenBladet — Ligi pooltel Soome pensionäridel on arvel säästud, selgus pensionikindlustusseltsi Ilmarinen värskest uuringust. Nii oli see ka eelmisel, 2024. aastal.
Teiste vahendite populaarsus on seevastu langenud. Oma eluaseme soetamist varalise kindlustamise vahendina nimetavad 35 protsenti (2023. aastal 40%), fondi-, aktsia- või kinnisvarainvesteeringuid 30 protsenti (32%) ja lisapensioni 14 protsenti (15%) vastanutest, vahendab Iltalehti.
Enam kui iga neljas pole aga oma pensioniks rahaliselt kuidagi valmistunud.
Meie hiljutise uuringu järgi on pensionile jäämisele eelnev finantsettevalmistus kümne aastaga oluliselt nõrgenenud, ütleb Ilmarineni teadur Jouni Vatanen pressiteates.
Seetõttu ohustavad autoremont, ootamatud ravikulud või muud ootamatud väljaminekud veelgi enamate pensionäride rahaasju. Kuigi olukord on endiselt mõõdukalt hea, on suund murettekitav. Nüüd vajame laiemat arutelu ja konkreetseid lahendusi, mis aitavad inimestel õigel ajal valmistuda.
Finantsoskuste tugevdamine noores eas ja teadmine, kuidas pensionipõlves ots otsaga kokku tulla võib aidata rahaliselt tulevikku kindlustada, jätkab Vatanen.
Tööpensionikindlustuse Ilmarinen uurimus uuris pensioniks majandusliku ja rahalise ettevalmistumisega seotud küsimusi nagu pensionäride majanduslik olukord ning finants- ja digioskused. Küsitlusele vastas detsembris-jaanuaris 1069 pensionäri.
