Neljapäev, märts 28, 2024

SOOME UUDISED

Soome on jätkuvalt maailma kõige õnnelikum riik

NordenBladet — 20. märtsil avaldatud Maailma õnnearuande World Happiness Report 2024 ülevaates tunnistati Soome taas maailma õnnelikumaks riigiks.
Soome on seitsmendat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik. Soome skoor on 7,7. Soome järel hoiavad kõrgeimal positsioonil Taani, Island ja Rootsi. Afganistan ja Liibanon on kõige madalamal, hinded 1,7 ja 2,7, vahendab Helsingin Sanomat.

Võrdluseks, Eesti on tabelis 34. kohal 6,4 palliga (eelmisel aastal 31. koht). Leedu on 19. kohal 6,8 palliga (eeelmisel aastal oli Leedu 20. kohal) ja Läti 46. kohal 6,2 palliga (eelmisel aastal oli Läti 41. kohal). Venemaa on 72. kohal 5,8 palliga (eelmisel aastal oli Venemaa 70. kohal).

Inimestel 143 riigist paluti hinnata oma elu skaalal nullist kümneni. Arvesse võetakse kolme aasta tulemuste keskmist, mis annab hinde.

Lisaks inimeste endi hinnangule õnnelikkusele põhinevad aruande tulemused erinevate heaolu mõjutavate tegurite uurimisel. Maailma õnnearuandes vaadeldakse õnne läbi kuue mõiste: sotsiaalne toetus, sissetulek, tervis, vabadus, suuremeelsus ja madal korruptsioon.

Raporti järgi on õnnetunne enim „suurenenud” Serbias, Bulgaarias, Leedus ja Kongo Vabariigis.

Üllatav on aruandes see, et Saksamaa ja USA langesid esimest korda 20 õnnelikuma riigi hulgast välja.

Eelmisel aastal oli USA maailmas õnnelikkuselt 15. kohal, nüüd 23. Saksamaa oli 16., nüüd 24. kohal.

Aruandes tuuakse välja eelkõige alla 30-aastaste inimeste rahulolu järsk langus. Kui aruanne käsitleks ainult 60-aastaseid ja vanemaid inimesi, oleks USA 10. kohal. Teisest küljest, kui aruanne käsitleks ainult 30-aastaseid ja nooremaid inimesi, oleks Ameerika Ühendriigid 62. kohal.

Vanemad inimesed on ka Saksamaal õnnelikumad kui noored.

Üks raporti autoreid professor Jan-Emmanuel De Neve ütles, et USA ja Saksamaa positsiooni suruvad alla paljud asjad. De Neve sõnul hõlmavad need muu hulgas vastasseisu sagenemist, sotsiaalmeedia negatiivseid mõjusid ning majanduslikku ebakindlust ja tasakaalustamatust, edastab uudisteagentuur Reuters.

Maailma kõige õnnelikumad alla kolmekümneaastased inimesed on Leedus, Iisraelis, Serbias ja Islandil. Noorte õnnelikkuse mõõtmisel on Soome 7. kohal, Eesti 44. kohal. Nimekirja lõpuosa vanuseanalüüsis ei muutunud: raporti järgi elavad kõige õnnetumad noored Liibanonis ja Afganistanis.

Seevastu eakate rahulolu osas on Soome teisel kohal, eespool on vaid Taani. Järgnevad teised Põhjamaad. Eesti on eakate rahulolu osas 35. kohal.

Maailma õnnearuannet on avaldatud alates 2012. aastast.

Avafoto: Unsplash

 

 

Neis Soome tanklates on kütus otsas või otsa saamas

NordenBladet — Mõnes Neste tanklas on kütus otsa saanud. Neste teatas seda oma teisipäevases, 26. märtsi pressiteates. Neste prognoosib, et olukord muutub streigi jätkudes iga päevaga raskemaks, vahendab Iltalehti.

Neste täpsustas eelmisel nädalal tehtud avaldust streigi jätkumise mõjude ja kütuse kättesaadavuse kohta.

Toona märkis Neste, et streigi pikenemine mõjutab oluliselt tarneid klientidele ja kütuse kättesaadavust Neste jaamade võrgus Soomes.

Praegune streik jätkub märtsi lõpuni. Neste märkis oma pressiteates, et vaatamata ettevalmistustele ei suuda ta enam tagada tarneid klientidele ja toodete piisavust kogu riiki teenindavas jaamavõrgus.

Neste vabandab tekkinud olukorra pärast oma klientide ees.

Neste toob oma kodulehel välja tooted, mille saadavus teatud jaamades puudub. Nende hulgas on rasketehnika jaoks mõeldud veoautojaamad.
Teavet uuendati viimati 26. märtsil kell 17.

Neste Futura 95 E10
Neste Express Helsinki Mannerheimintie

Neste Futura diisel
Neste Express Savonlinna Olavinkatu, suvekütus

Neste Helsinki Laajasalo, talvekütus
Neste Express Lappeenranta CM, talvekütus

Neste MY taastuv diisel
Neste Express Helsinki Konala

Neste Express Tuusula Riihikallio
Neste Futura Diesel (rasketehnika tanklad)

Neste Truck Heinola Vierumäki, suvekütus
Neste Truck Rautjärvi Simpele, suvekütus
Neste Truck Kitee Tolosenmäki, suvekütus
Neste Truck Lappeenranta Ratakatu, talvekütus

Neste MY taastuv diisel (rasketehnika tanklad)
Neste Truck Hyvinkää Rekkarasti
Neste Truck Jämsä Portti
Neste Truck Helsinki Pasila

Neste Truck Vaasa Kiitokaari
Neste Truck Turku Satama Tuontiväylä
Neste Truck Tampere Transpoint
Neste Truck Turku Vanha Tampereentie

 

 

Baltimaade juhid kutsuvad NATO liikmeid üles taastama kohustuslik ajateenistus

NordenBladet — Kaks Balti presidenti on kutsunud teisi Euroopa riike üles tegema rohkem, et valmistuda võimalikuks relvastatud vastasseisuks Venemaaga, vaadeldes kõike alates ajateenistusest ja erikaitsemaksust kuni sõjaliste kulutuste olulise suurendamiseni.

Läti president Edgars Rinkēvičs ütles väljaandele Financial Times, et Euroopa riigid peavad naasma „külma sõja aegsete kulutuste” tasemele ning peaksid arutlema kohustusliku ajateenistuse taastamise üle, et suurendada kaitsejõudude isikkoosseisu.

„Ajateenistuse üle on vaja tõsist arutelu,” ütles Rinkēvičs.
Lääne ametnikud on viimastel kuudel korduvalt hoiatanud, et Moskva võib panna proovile sõjalise alliansi vastastikuse kaitse klausli hübriid- või sõjaliste rünnakutega Eesti, Läti või Leedu – NATO idatiival asuvate kolme Balti riigi – vastu lähiaastatel, pärast seda, kui Venemaa tungis 2022. aastal Ukrainasse.

Rinkēvičs tunnistas, et sõjaväeülemad eelistavad täielikult professionaalseid armeesid ja kohustuslik ajateenistus võib osutuda ebapopulaarseks. Kuid relvajõududel kogu Euroopas on värbamisraskusi ja ajateenistus aitaks luua võimekamaid reservvägesid Venemaa heidutamiseks, ütles ta.

„Keegi ei taha sõdida,” ütles Rinkēvičs. „Kuid probleem on selles, et keegi ei taha ka sissetungi. Ja keegi ei taha näha Ukrainat siin toimumas.”

Eesti president Alar Karis ütles eraldi intervjuus, et kaalumist väärib erimaks sõjaliste ostude rahastamiseks, samas kui Euroopa peaks seadma eesmärgiks viia kaitsekulutused USA miinimumini, mis tähendab praeguse taseme enam kui kahekordistamist.

Kolm Balti riiki on viimastel aastatel oma kaitsekulutusi kiiresti suurendanud, olles viimase kahe aastakümne jooksul ülejäänud Läänt korduvalt Venemaa agressiooni eest hoiatanud. Kõik kolm riiki kulutavad kaitsele rohkem kui NATO eesmärk 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, ning nende eesmärk on jõuda 3 protsendini.

Rinkēvičs ütles: „Me mõistame siin Euroopa ja maailma osas, et peame saavutama 3 protsenti. Enamiku NATO liitlaste jaoks peame olema ausad: peame naasma külma sõja aegsete kulutuste juurde. Ja see oli paljude jaoks rohkem kui 2 protsenti.”

Karis ütles, et USA katab 68 protsenti kõigist NATO kaitsekuludest, kulutades eelmisel aastal 860 miljardit dollarit, võrreldes 404 miljardi dollariga Euroopa liikmete ja Kanada poolt.

„Me peame midagi ette võtma. Vähemalt 50–50 [Euroopa ja USA vahel]. See oleks meile parem,” ütles ta.

Eesti valitsus on lajatanud idee hüpoteegilisest kaitsemaksust, et rahastada sõjaliste kulutuste suurendamist 3 protsendini SKT-st, kuigi tõenäoliselt ei jõustu see enne 2026. aastat.

„See on üks võimalus raha otse kaitsesse suunata ja inimesed saavad aru, kuhu see raha läheb,” ütles Karis.

Ta lisas, et USA endisel presidendil Donald Trumpil oli õigus, kutsudes Euroopat üles rohkem kulutama. „See on meie kaitse ja me peaksime seda enda jaoks tegema,” ütles ta.

Ajateenistus on Euroopas naasmas: Läti taastas selle eelmisel, 2023. aastal ning Leedu ja Rootsi hiljuti. Eesti, Soome ja Norra ei ole pärast külma sõda lõppemist kohustuslikku ajateenistust kaotanud, samas kui Taani tegi eelmisel kuul ettepaneku laiendada seda ka naistele.

Ühendkuningriigis kutsus kindralstaabi ülem kindral Patrick Sanders jaanuaris üles looma „kodanikuarmeed”, kuigi Briti valitsus teatas, et sõjaväekohustust ei kavatseta tagasi tuua.

Läti enda ajateenistuse taastamise kohta ütles Rinkēvičs: „Sellel oli kaks põhjust: üks oli see, et püüda rohkem inimesi välja õpetada, oli tõesti oluline, kuna sattusime sedalaadi geopoliitilisse turbulentsi; teiseks on paljudes meie riikides suur demograafia probleem.”

Balti riikide liidrid on olnud tugevad Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise pooldajad, kuid nad on seotud ka EL-i poolt kokkulepitud kaubanduspiirangute vältimisega.

Eksport kolmest Balti riigist Kesk-Aasia riikidesse on pärast Ukraina sõda drastiliselt kasvanud ja kahtlustatakse, et kaubad liiguvad tegelikult Venemaale.

Rinkēvičs ütles, et teatud kaupade keelustamiseks ja sanktsioonide jõustamiseks on vaja rohkem meetmeid võtta EL-i tasandil, mitte riiklikul tasandil. „Ma ütleksin, et tsentraliseeritud EL-i järelevalvemehhanism oleks igati teretulnud,” lisas ta.

Ta ütles ka, et blokk peaks kaaluma niinimetatud teiseste sanktsioonide kehtestamist kolmandatele riikidele või nende ettevõtetele, kes keeldusid järgimast EL-i Venemaale suunatud ekspordikeeldusid.

 

 

Soome: Töötute arv on tõusuteel

NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas Soomes eelmise aasta veebruariga võrreldes 31 600 inimese võrra. Uusi tööpakkumisi kuulutati veebruaris välja 66 700. Veebruaris oli vabu töökohti kokku 151 400, mida on 46 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Töötuid tööotsijaid oli veebruari lõpus kokku 289 700. See on 31 600 võrra rohkem kui aasta varem ja 1500 võrra vähem kui eelmisel kuul. Teave ilmub Töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.

Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalprojektide kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötutest tööotsijatest oli munitsipaalprojektide klientideks 160 400 inimest, mida on 19 600 võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris.

Veebruari lõpus oli kogu riigis sundpuhkusel 45 700 inimest, mida on 15 200 võrra rohkem kui aasta varem. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusel 35 300 inimest, mida on 11 100 võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Jaanuarist kasvas täiskohaga sundpuhkusel olijate arv 300 võrra.

Pikaajalisi töötuid oli 92 200
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta töötuid oli 92 200, mida on 7000 võrra rohkem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 102 200, mida on 6500 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 5000 rohkem kui eelmise aasta veebruaris ehk kokku 32 000. Jaanuaris-veebruaris lõppes enne kolme kuud töötust 53,2 protsenti noorte töötusest, mida on 2,7 protsendipunkti vähem kui aasta varem.
Uute vabade töökohtade arv vähenes

Veebruaris kuulutati välja 66 700 uut tööpakkumist ehk 25 200 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Kokku oli veebruaris avatud 151 400 töökohta, mida on 46 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Veebruari lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvestatavatel teenustel 113 600 inimest, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.

Soome statistikaamet: töötuse määra trend 7,7 protsenti
Soome statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli veebruaris hõivatud 11 000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 73,2 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta veebruaris. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 220 000, mida on 34 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,7 protsenti ehk 0,8 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Tööhõivestatistika ja tööjõu-uuringute peamised erinevused
Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistikal ning Soome Statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste projektide kliendiregister, Soome Statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.

Ministeeriumi statistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei tööta ettevõtluses. Lisaks on statistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusel olijad, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome Statistikakeskuse tööjõu-uuringu definitsioon töötuse kohta on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Olles rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome Statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.

 

 

Soome väljaanne eemaldas tunnustatud ajakirjaniku artiklid, kuna need olid osaliselt välja mõeldud

NordenBladet — Soome väljaanne on otsustanud eemaldada endise ajakirjaniku Matti Kuusela kirjutatud üle viiesaja artikli. Lisaks on tehtud parandusi kolmes artiklis. Aamulehti uurib, mil määral on kustutatud lood välja mõeldud. Kokku on kustutatud 551 artiklit, vahendab Helsingin Sanomat.

Otsus on Soome ajakirjanduses väga erandlik.
Aamulehti peatoimetaja Sanna Keskinen põhjendab lugude eemaldamist puudutavas artiklis erandlikku otsust ajakirjanduse usaldusväärsuse ja ajakirjaniku juhistega.

„Avalikkusel on õigus tõesele teabele,” märgib peatoimetaja Keskinen Aamulehti artiklis.
Helsingin Sanomat on Aamulehtiga toimunud artiklivahetuse raames avaldanud Matti Kuuselalt paar üksikut artiklit. Need lood on praegu lugejatele kättesaadavad. Küll aga käib kirjutistega kaasas märge Aamulehti tegemistest ja ebaselgustest seoses Matti Kuusela lugudega.

Väljamõeldised tulid välja, kui toimetus sai kätte Matti Kuusela värske mälestusteraamatu. Kuusela mälestusteraamatu nimi on Journalisti – Toisenlainen toimittaja (Žurnalist – Teistsugune ajakirjanik).

Aastal 1956 sündinud ja praegu pensionil Kuusela on sageli kuulunud Soome kõige sõltumatumate ajakirjanike hulka. Kuusela on pälvinud Bonnieri suure ajakirjandusauhinna (praegu suur ajakirjandusauhind) aasta parima loo eest, Lumilapio uuriva ajakirjanduse auhinna, riikliku teabe avalikustamise auhinna ja mitmed teised valdkonna-auhinnad.

Raamatus ütleb Kuusela, et mõtles välja vähemalt kolm lugu.
Kuusela räägib, et mõtles välja rootsi autori „Per-Olov Ekelöf” ja tema pooleli jäänud raamatu „Båtman”, et elavdada omaenda sõudmise-teemalist artiklit. Lugu ilmus 1. augustil 2008 Aamulehti lisas Valo (Valgus).

„Nii Ekelöfi kui ka kogu raamatu olen ise välja mõelnud,” tunnistab Kuusela oma mälestustes.

Lisa Valo artiklis selgitab Kuusela enda leiutatud raamatu lünklikkust: „hetkel, mil Ekelöfi käed muutuvad aerudeks, peab ta kirjutamise lõpetama”.

„Kui ma noorem olin, kasutasin vahel veidi fantaasiat ja nalja ning libistasin heasüdamliku väljamõeldise faktilooks,” tunnistab toimetaja oma mälestustes.
Kuusela räägib raamatus ka luuletaja Eeva-Liisa Mannerist (1921–1995). Esiteks räägib ta, et kohtus luuletajaga kord Tamperes kino Pirkka trepil möödaminnes. Kuusela sõnul ei öeldud kohtumisel sõnagi.

Pärast seda aga räägib Kuusela, kuidas ta 2021. aastal Aamulehtis kohtumisest hoopis teistmoodi kirjutas.

Aamulehti loos arutlevad Kuusela ja Manner luule üle kinotrepil. Kuusela minajutustaja nendib kohtumise alguses häbelikult: „Preili Manner, kas ma julgen teile üht asja öelda?”

Luuletaja pöördub ja näeb enda ees pika habemega noormeest, kes vaatab talle otse silma. Manner noogutab ja pärast väikest rabelemist ütleb mees lause, mille peale on selgelt pikalt mõelnud.

„Olin ette kujutanud, et teie luuletused on maailma eredamad, ilusamad ja kurvemad. Aga ma eksisin. Teie silmad on veelgi ilusamad, säravamad ja kurvemad.”

Luuletaja naeratab ja küsib siis: „Kuule, poiss, kas sa oled näinud oranži karvaga hobust varjulisest allikast vett joomas?”

Noormees raputab pead. „Siis ei tea sa ilust, eredusest ja kurbusest midagi”, ütleb Eeva-Liisa Manner, lisades sõbralikult: „Aitäh, siiski” ja kaob koos sõbraga pimedusse.
Mälestuste Mannerit puudutavas osas nendib Kuusela, et „mõned lood on nii head, et vastavad tõele ka siis, kui neid pole kunagi juhtunud”.

Aastal 2006 avaldas Aamulehti mitmeosalise reisireportaaži Kuuselast ja temaga Bakuust Pekingisse sõitnud fotograafist.

Oma mälestustes ütleb Kuusela, et ütles Usbekistanis Taškendis fotograafile:
„Nüüd võtame asja nii kergelt kui võimalik. Istume rahus sellel pingil, sina pildistad igasuguseid autosid, mina mõtlen neile lood välja.”

Pärast seda loetleb Kuusela oma raamatus novellilaadseid „jutte” Taškendi ringristmikul möödasõitvatest autodest: vana Gazi veoautoga sõitmas Boriss, kelle vanaisa kunagi Brežnevi kätt surus, oranži Ladaga reisivad õnnelikud mehed, elektrik Oleg ja keevitaja Vitali ning Jawa mootorrattaga sõitmas Valeri ja külgkorvis istuv Natalia, kes lähevad pulmareisile Baikali järve äärde, kus Natalia on alati tahtnud kuuvalgel ujuda.
Reportaažide sari ilmus Aamulehtis 48-leheküljelise lisana 2006. aasta jõulude ajal. Lugu sisaldas ka lugusid autodest ja nende reisijatest ringristmikul.

Selle reisisarja eest pälvis Kuusela ka Bonnieri ajakirjandusauhinna.
Reedel teatas Aamulehti, et ühes reisisarjas „esinevad loos inimesed, keda pole kunagi intervjueeritud”.

Aamulehti on juhtunu osas algatanud sisejuurdluse. Aamulehti andmetel on uurimine praeguses etapis viinud selleni, et „mitmest Kuusela eri aegadel tehtud loost on leitud tõendatavalt fiktiivseid osi”.

Seetõttu on toimetus otsustanud enam kui 500 Kuusela artiklit veebist eemaldada.

Kustutusi käsitlevas Aamulehti artiklis tuuakse välja, et osa Kuusela kirjutisi esindasid möödunud aastakümnete nn gonzo stiili, kus fakt ja väljamõeldis põhimõtteliselt segunevad.

„Libauudiste ja erinevate mõjutamispüüdluste ajastul pole ajakirjanduses kohta gonzo-laadsel jutustamisel,” ütleb peatoimetaja Sanna Keskinen Aamulehtis. Tema sõnul ei suuda gonzo seletada asju, mis Matti Kuusela loomingus nüüd ilmsiks on tulnud.
Kuusela on Aamulehtile oma tööd puudutavat reportaaži lühitekstiga kommenteerinud.

Vastuses kirjutab ta:
Olen oma lugudes alati püüdnud julgelt minna asjade ja inimeste tuumani ning rääkida tõtt ausalt. Stiilivahendina olen kasutanud muuhulgas kavalat mängu, liialdamist, sarkasmi ja segadust, et panna lugejad nägema enda eelarvamusi.

Mõnikord on tõde peidus nii sügaval, et selle väljatoomiseks tuleb kasutada üllatavaid vahendeid, millest luule on üks parimaid.

Ma ei ole oma lugudes kordagi moonutanud seda, mida inimene ise ütles.
Aeg-ajalt on maailmas varemgi sarnaseid juhtumeid ette tulnud. 2002. aastal vallandas uudisteagentuur AP reporter Christopher Newtoni, kes oli oma lugudes välja mõelnud eksperte ja organisatsioone. Järgmisel aastal osutus New York Timesi reporter Jayson Blair valelugude seeriatootjaks.

Saksa ajakirja Der Spiegel staarajakirjanik Claas Relotius jäi 2018. aasta lõpus vahele faktide moonutamisega ja intervjueeritavate väljamõtlemisega. 2022. aastal eemaldas USA Today 23 lugu, kus olid väljamõeldud allikad.

Juhtumid on viinud assistentide suhete katkemiseni, toimetajate ja juhendajate vallandamiseni ning laiaulatuslike juurdlusteni toimetuse tegevuse kohta.