NordenBladet – Soome piirivalve teatas esmaspäeval plaanist luua koos teiste Läänemere riikide ja Euroopa Komisjoniga uus mereseirekeskus. Algatuse eesmärk on tõhustada järelevalvet Soome lahel ning kaitsta kriitilise tähtsusega veealust taristut.
Vajadus kiirema sekkumise järele
Projekti eestvedajaks saab Soome, kuid sarnased keskused on kavas luua kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Uue süsteemi loomise ajendiks on viimastel aastatel toimunud intsidendid, kus on sihilikult kahjustatud merepõhjas asuvaid gaasitorusid ja sidekaableid – seda nii Eesti ja Soome vahel kui ka mujal Läänemeres.
Soome rahvusringhäälingu Yle vahendusel on algatuse siht parandada riikide võimekust reageerida operatiivselt kahtlastele tegevustele nii territoriaalvetes kui ka majandusvööndis. Millal keskus täpselt tööd alustab, pole praegu veel teada.
Turvalisus on juba kõrgendatud tähelepanu all
Uus algatus täiendab olemasolevaid julgeolekumeetmeid. Juba eelmise aasta jaanuaris käivitas NATO vastusena taristurünnakutele missiooni “Baltic Sentry” (Läänemere vahimees). Allianss on piirkonda toonud täiendavaid sõjalaevu ja lennukeid, et valvata energiakandjate ja sideühenduste turvalisust merepõhjas.
NordenBladet – Tallinnas ja Tartus tegutsevad soome koolid on sattunud kriitilisse olukorda, mille põhjuseks on Eesti ja Soome vaheline tõhustatud andmevahetus. Uus kord, mis pidi bürokraatiat vähendama, on tekitanud olukorra, kus koolid võivad kaotada suure osa oma rahastusest ja seisavad silmitsi sulgemisohuga, vahendab Yle.fi.
Üks inimene, üks aadress
Probleemi tuum peitub rahvastikuregistrite automaatses andmevahetuses. Alates käesoleva aasta algusest kehtib range põhimõte: inimesel saab olla ametlik elukoht registreeritud kas ainult Eestis või ainult Soomes. Topelt-sissekirjutus, mis varem oli paljudele kahe riigi vahel liikuvatele peredele tavaline, ei ole enam võimalik. Kui inimene ise valikut ei tee, määrab süsteem elukoha automaatselt ühte riiki, kustutades teise.
Soome riik toetab välismaal asuvaid soome koole (sh Tallinnas ja Tartus) pearahasüsteemi alusel, kuid sellel on konks. Rahastust makstakse vaid nende Soome kodanikest õpilaste eest, kellel on säilinud sissekirjutus Soome omavalitsuses. Loogika on selles, et riik toetab ajutiselt välismaal viibivate laste haridust.
Kuna Eestis elamine eeldab siinset registreerimist ja uus süsteem tühistab seepeale automaatselt Soome sissekirjutuse, kaob õpilasel õigus Soome riigi toetusele, isegi kui pere viibib Eestis ajutiselt.
Ebavõrdne seis teiste riikidega
Tallinna soome kooli direktori Riitta Kemppaineni sõnul on olukord ebaõiglane võrreldes teiste välismaal asuvate soome koolidega (nt Hispaanias või Venemaal). Kuna Soomel puudub nende riikidega sarnane automaatne andmevahetuslepe, ei tea Soome register tegelikku olukorda ja seal elavad lapsed saavad pearaha edasi. Eesti soomlased on aga läbipaistvuse tõttu “karistatud”.
Soome riigi toetus katab Tallinna kooli eelarvest ligi 55–60%.
Sügisel kaotas toetuse juba kuus õpilast, sest vanemad pidid loobuma Soome aadressist.
Ilma selle toetuseta on koolide jätkamine suure küsimärgi all, vaatamata sellele, et vanemad maksavad ka õppemaksu (sõltuvalt kodakondsusest ca 2400–3900 eurot aastas).
Vanemate palve: muutke reegleid
Lapsevanemad ja kooli toetajad on pöördunud Soome haridusministeeriumi poole selge sõnumiga: praegune elukohanõue on iganenud ega kohtle kodanikke võrdselt. Nad leiavad, et Soome kodakondsusega lapsel peaks olema õigus riiklikule haridustoele ametlikus soome koolis sõltumata sellest, kummas registris ta parasjagu arvel on.
Kui rahastamismudelit ei muudeta, võib Tallinna soome kool uksed sulgeda juba sel aastal.
NordenBladet – Enterprise Estonia EIS Soome esinduse juht Pilvi Hämäläinen on pälvinud Soome Lõvi rüütliristi tunnustusena tema pikaajalise ja silmapaistva töö eest Soome ja Eesti majandussuhete tugevdamisel. Soome riiklikku teenetemärki tähistati Soome suursaatkonna korraldatud pidulikul vastuvõtul Tallinnas teisipäeval, 20. jaanuaril 2026, vahendab Finlandabroad.fi.
Pilvi Hämäläinen on rohkem kui kahekümne aasta jooksul teinud sihikindlat ja tulemuslikku tööd Soome ja Eesti kaubandus ja majandussuhete edendamiseks. Tema professionaalsus, energia ja pühendumus on olnud mõlema riigi jaoks väärtuslik vara.
„Pilvi Hämäläinen töötab praegu Eesti riigi teenistuses, kuid teeb endiselt tihedat ja sujuvat koostööd oma endise tööandja, Soome suursaatkonnaga Tallinnas. Ta on kõrgelt hinnatud ekspert ning erakordselt oskuslik võrgustike looja, kelle laialdased ja kõrgetasemelised kontaktid on aidanud kaasa paljude ekspordiedendusürituste edukale elluviimisele. Koostöö Pilviga on olnud alati ladus ja meeldiv ning suursaatkond hindab kõrgelt tema pikaajalist panust riikidevaheliste suhete arendamisse,“ ütleb Soome suursaadik Vesa Vasara.
Pilvi Hämäläinen (s 1979) on töötanud Eesti riigi ekspordiedendusorganisatsiooni Enterprise Estonia Soome kommertsesindajana alates 2016. aastast ning tegutseb praegu organisatsiooni Soome maajuhina. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduskonna 2005. aastal, peaerialaks rahvusvahelised suhted. Aastatel 2009–2014 töötas Hämäläinen Soome suursaatkonnas Tallinnas poliitilise ametnikuna, vastutades majandus ja ettevõtluskoostöö eest. Lisaks on ta Soome Eesti Kaubanduskoja juhatuse eriliige ning Soome Eesti Kultuurifondi haldusnõukogu esimees.
NordenBladet –Soome peaminister Petteri Orpo väljendas selget toetust sotsiaalmeedia keelustamisele alla 15-aastastele lastele, viidates vajadusele parandada noorte füüsilist ja vaimset tervist. Valitsus ootab teemakohast analüüsi jaanuari lõpuks.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel valmistab peaministri büroo ette taustamemorandumit, et hinnata võimalikke piiranguid ja nende mõju. Dokument peaks valmima jaanuari lõpuks, misjärel otsustab valitsus edasised konkreetsed sammud.
Mure laste tervise ja liikumisharjumuste pärast
Peaminister Orpo rõhutas tervise- ja liikuvuse teemalisel konverentsil esinedes, et ekraaniaeg on otseses korrelatsioonis laste ja noorte vähese füüsilise aktiivsusega.
“Olen selle kohapealt väga tõsine. Olen laste ja noorte vähese liikumise pärast väga mures,” sõnas Orpo.
Peaministri sõnul on eesmärk muuta ühiskondlikke struktuure nii, et liikumine muutuks inimeste jaoks loomulikuks osaks päevast. See hõlmab spordirajatiste ja kergliiklusteede arendamist, loodusturismi edendamist ning füüsilise aktiivsuse suurendamist haridussüsteemis.
Majanduslik mõõde: vähene liikumine maksab miljardeid
Lisaks rahvatervise aspektile tõi peaminister välja probleemi majandusliku poole. Viidates UKK Instituudi uuringule, põhjustab vähene liikumine Soome ühiskonnale kulusid hinnanguliselt kuni kolm miljardit eurot aastas.
Orpo kutsus üles nägema selles summas võimalust: “Kas me ei peaks sellest kolmest miljardist ühiselt kinni haarama? Mis võiks olla parem kui säästa ühiskonna ja riigi kulusid, pannes inimesed liikuma ning muutes nad tervemaks ja tugevamaks?”
Riiklikud meetmed ja investeeringud
Vaatamata üldisele kärpepoliitikale on Soome valitsus suurendanud rahastust liikumise edendamiseks. Valitsuse spordipoliitika lipulaevaks on programm “Soome liikuma”, millele lisati kärpeajal 20 miljonit eurot aastas, tõstes programmi kogumahu 80 miljoni euroni.
Rahvusvaheline kontekst
Soome ei ole oma plaanidega üksi, vaid jälgib teiste riikide eeskuju:
Austraalia: Jõustas möödunud aasta lõpus sotsiaalmeediakeelu alla 16-aastastele.
Euroopa: Taani, Prantsusmaa ja Norra teevad ettevalmistusi või kaaluvad sarnaseid piiranguid.
Euroopa Parlament: On kutsunud liikmesriike üles keelama sotsiaalmeedia alla 16-aastastele.
Võrdlusena toodi välja, et Eestil hetkel sarnast sotsiaalmeedia keelustamise plaani ei ole.
NordenBladet — MTV meteoroloogi Pekka Pouda sõnul mõõdeti Ida-Lapimaal Savukoskis täna neljapäeval 8. jaanuaril umbes kell 5 hommikul temperatuur -41,3 kraadi.
See on selle talve madalaim registreeritud temperatuur. Eelmine talve madalaim temperatuur oli -39,9 kraadi.
Savukoski on umbes tuhande elanikuga vald Sodankylä, Salla ja Pelkosenniemi kõrval.
Külm talv jätkub Soomes täna. Lapimaale, Põhja-Pohjanmaale ja Kainuule on antud tugeva külma hoiatus.
Lapimaal on Rovaniemist põhja pool üldiselt -30 kraadi.
Ka Lõuna-Soomes on külm. Helsingis oli tänase neljapäeva hommikul umbes -12 kraadi, mis Foreca andmetel tundub tuule tõttu umbes -20 kraadi.
