Soome: Mobiilsustoetus aitab katta pikast töölesõidust või kolimisest tekkivaid kulusid

By
Helena-Reet Aari
-
Soome: Mobiilsustoetus aitab katta pikast töölesõidust või kolimisest tekkivaid kulusid

NordenBladet — Soomes saavad töötud tööotsijad taotleda mobiilsustoetust, mis aitab katta tööle asumisega seotud sõidu- või kolimiskulusid. Tegemist on konkreetse abiga neile, kelle uus töökoht asub kodust kaugel.

Mobiilsustoetuse suurus on umbes 800 eurot kuus. Toetust võib saada kuni 45 tööpäeva eest ning see lisandub töötaja palgale. Seetõttu võib toetus olla töö alustamisel märkimisväärne lisaraha.

Mobiilsustoetust maksavad Soomes töötukassad ja Kela. Toetuse eesmärk on hõlbustada tööle asumist ja julgustada inimesi vastu võtma ka kaugemal asuvaid tööpakkumisi. Toetus on mõeldud töölesõidu või töö tõttu kolimisega seotud kulude hüvitamiseks.

Kes saab mobiilsustoetust?

Toetust saab taotleda inimene, kes on vahetult enne tööle asumist või sellega seotud koolituse algust saanud töötutoetust. Lisaks peab töösuhe kestma vähemalt kaks kuud.

Toetuse saamise võimalus sõltub sellest, kui pikk on töölesõidule kuluv aeg. Arvesse lähevad ka ümberistumised ja ooteajad, kuid mitte näiteks laste lasteaeda viimisele kuluv aeg.

Sõiduaeg arvutatakse kiireima kättesaadava transpordiviisi järgi. Kui inimesel ei ole autot, lähtutakse ühistranspordist. Kui töölesõit toimub oma autoga, arvestatakse sõiduaega auto järgi.

Toetust saab ka kolimise korral

Mobiilsustoetust võib saada ka siis, kui inimene kolib töö tõttu. Selle eelduseks on, et enne kolimist oleks edasi-tagasi töölesõit olnud täistööajaga töö puhul üle kolme tunni päevas ning osalise tööajaga töö puhul üle kahe tunni päevas.

Maksmine algab kohe

Mobiilsustoetusel ei ole ooteaega. Selle maksmine algab kohe töösuhte algusest. Toetust makstakse iga makseperioodi eest tagantjärele ning nagu teisedki toetused, on see maksustatav tulu.

Toetust võiks kasutada rohkem inimesi

A-kassa teatel taotletakse mobiilsustoetust küll mõningal määral, kuid toetuse saajaid võiks olla rohkem. Töötukassa hinnangul on tegu kasuliku meetmega, mis võib aidata töötul inimesel töö vastu võtta ka siis, kui töökoht ei asu kodu lähedal.

Eesti ja Soome tihendavad koostööd vangide üleviimiseks

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome ja Eesti on astunud olulise sammu vanglate ülerahvastatuse leevendamiseks ja õigusalase koostöö tõhustamiseks. Soome justiitsminister Leena Meri ning Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta allkirjastasid Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on kiirendada Soomes karistust kandvate Eesti kodanike üleviimist kodumaale.

Strateegiline samm vanglate koormuse vähendamiseks

Allkirjastatud memorandum on jätk ministrite 13. jaanuaril 2026 avaldatud ühisdeklaratsioonile. Koostöölepe on kooskõlas valitsusprogrammiga, mis seab prioriteediks välisriikide vangide saatmise nende koduriigi kinnipidamisasutustesse.

Kuna eestlased moodustavad Soome vanglates suurima välisriigist pärit vangide rühma, on sellel kokkuleppel märkimisväärne mõju Soome vanglasüsteemi koormuse vähendamisele.

Peamised muudatused ja eesmärgid

Memorandum keskendub praktilise koostöö tugevdamisele ja bürokraatlike takistuste eemaldamisele. Olulisemad punktid on järgmised:

  • Prioriteetsus: Mõlema riigi ametiasutused kohustuvad käsitlema omavahelisi vangide üleviimisi eelisjärjekorras ja viivitusteta.

  • Seadusemuudatused Eestis: Eesti on ette valmistamas siseriiklike õigusaktide muutmist. Eesmärk on tühistada säte, mis seni takistas alla kuue kuu pikkust karistust kandvate isikute vastuvõtmist.

  • Info vahetamine: Ametivõimud jagavad parimaid praktikaid ja otsivad lahendusi, kuidas alustada üleviimisprotseduuride ettevalmistamist võimalikult varajases staadiumis.

“Sujuvam koostöö ametivõimude vahel ei ole mitte ainult ressursside säästmine, vaid tagab ka õigusprotsessi kiirema ja tõhusama elluviimise,” märgiti kohtumisel.

Rakendamine ja järelevalve

Memorandumi elluviimise eest vastutavad Soome kriminaalhooldusamet (Rise) ning Eesti Justiitsministeerium. Protsessi kulgu ja tulemusi hakatakse jälgima regulaarsetel ministeeriumidevahelistel kohtumistel.

Vastastikuse mõistmise memorandum jõustus allkirjastamise hetkel ning jääb määramatuks ajaks kehtima, pakkudes pikaajalist raamistikku kahe riigi vahelisele justiitskoostööle.

Rootsi: Boliden peatab Lapimaa vase- ja niklikaevanduse laiendustööd

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Rootsi kaevanduskontsern Boliden lükkas edasi plaanitud miljardi euro suuruse investeeringu Põhja-Soomes asuvasse Kevitsa kaevandusse. Otsuse peamiseks põhjuseks on Soome valitsuse samm tõsta metallimaagi kaevandamismaksu enam kui neli korda.

Soome valitsuse hiljutine otsus tõsta metallimaakide kaevandamismaks seniselt 0,6 protsendilt 2,5 protsendini on seadnud kahtluse alla mastaapsed investeeringud riigi kaevandussektorisse. Maksustamise aluseks on metalli maksustatav väärtus, mis tuletatakse rahvusvahelistest turuhindadest.

Mõju tööhõivele ja tegevusmahule

Bolideni tütarettevõte Boliden Kevitsa teatas, et on alustanud muudatusläbirääkimisi, mis puudutavad Lapimaal Sodankyläst põhja pool asuvat karjääri. Need läbirääkimised võivad mõjutada kuni 285 töötajat. Ettevõte selgitas, et ettevalmistused võimalikeks muudatusteks põhitegevuses on otsene tagajärg riikliku maksukoormuse järsule kasvule.

Kevitsa kaevandus on üks Euroopa suurimaid vase- ja niklitootjaid, omades kriitilist rolli piirkonna varustuskindluses. Bolideni juhtkond väljendas sügavat muret valitsuse poliitika osas, märkides, et kapitalimahukas mäetööstus vajab stabiilseid ja konkurentsivõimelisi pikaajalisi tingimusi.

Miljardiline investeering ootel

Maksutõusu tõttu on Boliden otsustanud peatada ettevalmistused ühe miljardi euro suuruseks investeeringuks, mille eesmärk oli pikendada Kevitsa kaevanduse eluiga ja tegevust pärast 2034. aastat. Ettevõtte hinnangul avaldab projektide külmutamine negatiivset mõju ka piirkonna alltöövõtjatele.

Boliden Kevitsa peadirektor Tom Söderman märkis, et Soome valitud suund loob kaevandustööstusele märkimisväärseid väljakutseid ajal, mil Euroopa peaks hoopis soodustama strateegiliste metallide omamaist tootmist.

Majanduslik taust:

Boliden AB on avalikult noteeritud ettevõte, mille aktsiate esmane ja peamine kauplemiskoht on Nasdaq Stockholmi börs, kus see kuulub suurima turuväärtusega ettevõtete ehk Large Cap segmenti. Aktsia kaupleb sümboli BOL all ning on oluline osa OMX Stockholm 30 indeksist, mis koondab Rootsi börsi kolmekümmet kõige likviidsemat ja mõjukamat aktsiat. Kuigi ettevõte oli varem noteeritud ka Toronto börsil, on ta nüüdseks oma kauplemistegevuse koondanud Stockholmi, pakkudes investoritele läbipaistvat ülevaadet oma finantstulemustest ja tegevusmahust läbi Rootsi regulatiivse raamistiku.

  • Bolideni kasum (2025): 9,4 miljardit Rootsi krooni (u 879 miljonit eurot).

  • Puhaskasumi marginaal: ligikaudu 10%.

  • Maksutõus: 0,6% pealt 2,5% peale (neljakordne kasv).

Soome kohtumenetluses tuleb sügisel suur muutus: suulised tõendid videosalvestatakse

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eeloleval sügisel jõustub Soomes ulatuslik kohtumenetluse reform, mille keskmes on suuliste tõendite videosalvestamine. Reformi kohaselt kuulatakse osapooled ja tunnistajad üle edaspidi vaid madalama astme kohtus ning istungid salvestatakse videole, vahendab MTV.

Ülekuulamised koonduvad madalama astme kohtusse

Muudatuse tulemusel ei pea inimesed enam ringkonnakohtu istungitele ilmuma. Ringkonnakohus hindab tõendeid videolt, vaadates madalama astme kohtus toimunud ülekuulamised. Nii on ringkonnakohtul kasutada samad tõendid ja sama protokoll, mille alusel tegi otsuse ka madalama astme kohus.

Eesmärk: tõhusam menetlus ja paremad tõendid

Reformi eesmärk on muuta kohtumenetlus tõhusamaks ning parandada tõendite kvaliteeti. Advokaat Hanna-Maria Seppä rõhutas intervjuus saatele Rikospaikka, et tegemist on olulise muudatusega nii kodanike kui ka õigusvaldkonna spetsialistide jaoks, kuna menetluse raskuskese liigub üha selgemalt madalama astme kohtule.

Seppä sõnul tähendab see, et kõik küsimused ja tõendid tuleb esitada juba madalama astme kohtus. Lähtekohaks on, et ringkonnakohtus ei hakata uusi küsimusi ega tõendeid enam üldjuhul arutama. See omakorda suurendab ettevalmistuse vajadust: pooled peavad madalama astme kohtusse jõudes kohtuasjast väga hästi aru saama ning olema valmis kõik tõendid seal „registreerima“.

Naaberriikide kogemus: Rootsis on süsteem juba kasutusel

Sarnast videosalvestusel põhinevat tõendite kasutamist on Seppä sõnul Rootsis rakendatud juba mõnda aega ning kogemused on olnud head. Rootsi kolleegid, ametivõimud ja kohtunikud on reformiga rahul ning tõhususe kasv on olnud üks peamisi plusse.

Õiguskindlus ja kodaniku mugavus

Seppä hinnangul suurendab reform õiguskindlust, sest ringkonnakohus tugineb samadele tõenditele, mida aktsepteeris madalama astme kohus. Kodaniku vaatenurgast on eriti oluline, et inimesi ei sunnita enam ringkonnakohtus keerulist juhtumit uuesti selgitama olukorras, kus mälestused võivad olla ajaga tuhmumas. Seppä märkis, et praegu on üks probleemidest just see, et ringkonnakohtusse jõudes ei mäleta inimesed enam kõiki üksikasju.

Kaks erandit: millal võib ringkonnakohus siiski uuesti üle kuulata?

Seaduses on ette nähtud kaks erandit, mis võimaldavad ringkonnakohtul teatud olukordades tunnistusi siiski vahetult kuulata ja mitte piirduda videoga. Seppä sõnul lubab seadus väga piiratud juhtudel uuesti ülekuulamist ning lisaküsimuste esitamist, kui õiglane kohtumenetlus seda nõuab.

Salvestiste säilitamine lüheneb: 30 päeva pärast lõplikku otsust

Reform muudab ka salvestiste säilitamise korda. Video- ja helisalvestisi säilitatakse 30 päeva pärast lõplikku otsust – st pärast seda, kui asi on lõplikult lahendatud, arutatud ülemkohtus või kui ülemkohus ei anna apellatsiooniluba. See on oluliselt lühem periood kui seni, mil salvestisi säilitati kuus kuud.

Avalik ligipääs olemas, kuid rangete piirangutega

Avaliku kohtuasja salvestist saab teatud tingimustel minna kohtusse vaatama igaüks. Samas kaasneb sellega turvakontroll ning kaasa ei tohi võtta seadmeid, millega oleks võimalik videot salvestada. Salvestist ei saa endale ka advokaadid. Seppä sõnul vähendab see oluliselt videote leviku riski ning muudab selle ohu väga väikeseks.

 

Vaata ka:
Põhjamaade kohtute töö digitaliseerimine tugevdab õigusriiki

Soome: Rovaniemis, Kuopios ja Imatras tuvastati õhus radioaktiivseid aineid

By
Helena-Reet Aari
-
Kuopio

NordenBladet — Jaanuari keskpaigas tuvastati Rovaniemis, Kuopios ja Imatras välisõhus väikeses koguses radioaktiivseid aineid. Sellest teatas Kiirgusohutusamet (STUK).

Jaanuari keskpaigas tuvastati kolmes kohas mõõtepiiri ületavaid radioaktiivsete ainete koguseid. STUK-i andmetel olid ainete kontsentratsioonid väga väikesed ega kujutanud endast ohtu inimestele ega keskkonnale, vahendab Iltalehti.

Proovid võeti välisõhust 12.–19. jaanuaril. Rovaniemis võetud proovid sisaldasid radioaktiivset mangaani (Mn-54), rauda (Fe-59) ja koobaltit (Co-60). Kuopios võetud proov sisaldas ainult koobaltit. Imatras võetud proov sisaldas mangaani, rauda, ​​koobaltit ja nioobiumi (Nb-95).

STUK-i andmetel võivad radioaktiivsed ained õhku sattuda näiteks tuumaelektrijaamade hooldustööde käigus. Enamasti ei ole radioaktiivsete ainete allikat võimalik kindlaks teha. STUK on kindlaks teinud, et õhus tuvastatud radioaktiivsed ained ei pärine kodumaistest tuumaelektrijaamadest. STUK võtab Soomes õhuproove kaheksas kohas, kus jälgitakse radioaktiivsete ainete kontsentratsiooni õhus.

Tuvastatud ained – näiteks koobalt-60, mangaan-54, raud-59 ja nioobium-95 – kuuluvad nn aktivatsiooniproduktide hulka, mida võib väikestes kogustes tekkida eri tööstus- ja energiasektori protsessides ning eeskätt tuumarajatiste hoolduse või seadmete töö käigus. STUK rõhutab, et sedavõrd madalate kontsentratsioonide puhul ei ole allikat sageli võimalik üheselt tuvastada: osakesed võivad kanduda õhuvooludega ka kaugemalt ning ühekordne leid ei tähenda automaatselt laiemat radioaktiivset saastet.

Kiirgusohutuse seire jätkub Soome riiklikus õhuseirevõrgustikus regulaarselt ning tulemusi võrreldakse taustatasemete ja varasemate mõõtmistega. Kui kontsentratsioonid peaksid kasvama või korduma viisil, mis viitaks võimalikule ohule, teavitab ametkond sellest avalikkust ning annab vajadusel ka käitumisjuhised. Praegusel juhul jääb ametkonna hinnangul tegu üksikute, väga väikeste leidudega, mis ei nõua elanikkonnalt mingeid lisameetmeid.

Üldpildina pole sellised “tuvastuspiiri ületavad, kuid terviseriski mitte kujutavad” leiud Soome seireandmetes haruldased. Näiteks tuvastas ka varasem STUK-i välisõhuosakeste proov Imatras (20. november – 7. detsember 2023) radioaktiivset koobaltit (Co-60) ning tavapärasest veidi rohkem tseesiumit (Cs-137). Toonagi rõhutati, et kontsentratsioonid on väga väikesed ega kujuta endast ohtu.

Avafoto: Kuopio, Soome (NordenBladet)

123...604Page 1 of 604