Teisipäev, oktoober 21, 2025

SOOME UUDISED

Soome tollijuht: Hiina veebikaubamajade saadetistele tuleb kehtestada piirangud

By
Helena-Reet Aari
-
Soome tolliameti peadirektor Sami Rakshit leiab, et Hiina veebikaubamajadest tehtud ostude ja nende posti teel Euroopasse saatmise mahtu tuleb piirata

NordenBladet – Soome tolliameti peadirektor Sami Rakshit leiab, et Hiina kaupade ja nende posti teel Euroopasse saatmise mahtu tuleb piirata. Tema sõnul ei suuda tolliteenistused üksikpakkide laviiniga toime tulla ega tagada piisavat järelevalvet.

Rakshiti andmetel on saadetiste hulk kasvanud erakordselt: Soomes suurenes väljaspool EL-i pärit pakkide arv 2022. aasta 850 000-lt 2024. aastal 28,2 miljonini ning tänavu prognoositakse ligikaudu 50 miljonit. Euroopa majanduspiirkonda jõudis mullu kokku 4,6 miljardit saadetist, neist 1,1 miljardit Hollandisse. Väidetavalt pärineb 98% EL-i sisenevatest pakkidest Hiinast.

Tolliametniku sõnul tekitab olukorra, kus iga e-kaubanduse pakk tuleb eraldi vormistada, riikidele tohutu halduskoormuse. Lisaks on ilmnenud maksudistsipliini probleemid: osa platvorme kogub küll tarbijalt käibemaksu, kuid ei kanna seda EL-ile täielikult edasi.

Rakshit rõhutab, et suured platvormid peavad end EL-is registreerima ja võtma ametliku kohustuse makse tasuda. Praktikas teab toll aga üksnes üksikute saadetiste lõikes, kas kogutud käibemaks laekub õigesti.

Hiina kaupade voog toob kaasa ka mitmeid tõsiseid riske

Ületarbimine: madalad hinnad ergutavad tarbimist, mis on ühiskondlikult ebasoovitav.

Keskkonnamõju: Hiinast tellitud kaubavoog tekitab Euroopasse märkimisväärse jäätmekoormuse.

Konkurentsivõime: odoav import õõnestab EL-i ettevõtete hinnakonkurentsi ja majanduslikku vastupidavust.

Tooteohutus: odavplatvormidelt imporditud kaupade kvaliteet ja ohutus pole tagatud.

Soovitatud lahendused

Rakshiti hinnangul tuleks piirata üksikute pakkide saatmist otse tarbijatele üle maailma. Eelistada tuleks kaupade importi suurtes partiides otse tolliladudesse, kus on võimalik teha turva- ja maksukontrolle.

EL-is käib praegu tollireform, mille eesmärk on parandada e-kaubanduse järelevalvet nii turvalisuse kui maksustamise vaates. Rakshiti sõnul ei pruugi riikide üksiktegevus piisata ning reformi mõju võib avalduda aeglaselt.

Avafoto: Unsplash

Soome: Tornio õlletehas lõpetab soositud longero tootmine

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Tornio õlletehas lõpetab Hilla Cloudberry Longdrinki tootmise kehva murakasaagi tõttu, seisab ettevõtte teates. 2019.aastal turule toodud Hilla Cloudberry Longdrinki tootmiseks kasutatakse liitri kohta 100 grammi päris murakaid, vahendab Iltalehti.

Tahtsin arendada maitset, mis oleks lähemal päris murakate värskusele kui turul olevad äärmiselt suhkrused murakaliköörid ja muud sarnased, ütleb Tornio tehase õllemeister Kaj Kostiander teates.

Murakate hind on peaaegu igal aastal tõusnud. Sel aastal kukkus aga murakasaak kokku ja samal ajal tekkis korjajate puudus.

Ootasime suurt hinnatõusu, aga tegelikkus oli palju karmim – jaemüüjatelt pole marju üldse saada, ütleb Kostiander teates.

Õlletehas Tornion Panimo kasutab aastas tuhandeid kilosid murakaid, seega ämbrite kaupa väikestelt erakorjajatelt ostmine olukorda ei päästa.

Tornio õlletehas on otsustanud oma longerot mitte toota päris marjade asemel maitseainetega. Teate kohaselt on ettevõte soovinud pakkuda alternatiivseid maitseid, mis põhinevad päris marjadel.

Kuigi sinise mustika ja punase vaarika longero tootmine jätkub esialgu, on ka nende tooraine kättesaadavus ebakindel.

Tornio õlletehas ütleb teates, et jälgib olukorda pidevalt ja otsib lahendusi tooraine kindlustamiseks.

 

Soome siseminister Mari Rantanen: mosleminaiste burkad ja nikaabid ei sobi Soome kultuuri

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Soomes valmib lähiajal nii-öelda loorikeelu eelnõu. Keeld puudutaks ka mosleminaiste burkasid ja nikaabe, mis katavad näo osaliselt või täielikult. Põlissoomlaste erakonda kuuluv siseminister Mari Rantanen peab avalikes kohtades nägu katva maski või katte seaduslikku keelamist vältimatuks, vahendab MTV.

“Me peame suutma kaitsta Soome kultuuri ja võrdõiguslikku ühiskonda, kus kõigil naistel on õigus liikuda avalikus ruumis, nägu nähtaval, sõltumata nende kultuuri- või perekondlikust taustast,” ütles Mari Rantanen MTV uudistele.

Loorikeeld ei ole kirjas valitsusprogrammis ning valitsuses puudub selles küsimuses üksmeel, märgib MTV.

Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra ning sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) on öelnud, et burkad ja nikaabid ei sobi koolidesse. Purra tegi juulis ettepaneku keelata need täielikult.

Avafoto: Unsplash

Soome leht soovitab: kui leiate need oma kapist, müüge need kohe kirbuturul maha

By
Helena-Reet Aari
-
Kirbuturg ehk kirpputori on soomlaste seas populaarne

NordenBladet – Soomlaste seas on kirbuturg ehk kirpputori alati populaarne olnud – see on osa Põhjamaade taaskasutuse kultuurist ja tõhus viis seisvad riided rahaks teha. Teise ringi kaup (second hand pood) on ühtviisi huvitav ning soodne. Iltalehti hiljutine artikkel toob välja mitmed esemed, mille müük kirbuturul võib osutuda tõeliselt kasulikuks.

1. Hea kvaliteediga teksad

Tugev, kvaliteetne ja aja jooksul ainult väärtust kasvatav teksapaar (eriti soomlaste lemmikud Levi’s, Wrangler või Lee) on kirbuturul kõrgelt hinnatud. Hea materjal, klassikaline lõige ja märgikorraldus tagavad, et raha tuleb kiiresti ning nõudlus on kõrge.

2. Disainerbrändide jakid ja kampsunid

Põhjamaade kultuurilised erinevused peegelduvad selgelt ka rõivavalikutes. Soomes hinnatakse praktilisust ja stiili – näiteks Marimekko, Samuji, Nanso jms brändide kergejoonelised rõivad leiavad uue omaniku hetkega.

3. Vilditud talvesaapad ja tossud

Kui kapis leidub vanu, ent heas korras vilditud saapaid või tosse (nt Skandinaavia kohalikud või põhjamaised pioneerid), saab neist kirbukates kordades parema hinna kui poes mahakantuna.

4. Retromustriga kampsunid ja sallid

Taaskasutusmeelne kirbuturg hindab originaalseid mustritega villaseid kampsuneid – need ei ole pelgalt riide, vaid trendi sümbol, mis toob raha kiiremini kui moerõivad massist.

5. Kudumid ja tikitud esemed

Tikitud kangad ja kudumid (nt traditsioonilised põhjamaised mustrid või soome rahvuslikud elemendid) on kirbuturul hinnas – sest need räägivad lugusid, mitte ainult ei kata keha.

Miks müüa kirbuturul just nüüd?

  • Taaskasutuse ja uuskasutuse populaarsus: Uuskasutus on asjade korduskasutamine (re-use) või kasutatud asjale uue väärtuse ja kasutuseesmärgi andmine (re-design). Kui taaskasutuse (recycling) puhul peetakse eelkõige silmas pakendite, paberi ja muude esemete ümbertöötlemist toormaterjaliks, siis uuskastususe eesmärk on asja kasutusaja pikendamine või tema väärtuse suurendamine. Inimesed on aru saanud, et lõputu raiskamine ja rõivaprügi tootmine on maakerale halb.

  • Teenimisvõimalus: kiire raha teenimise võimalus — seisvad riided rahaks.

  • Trend ja kultuur: tänapäevane teadlik tarbija otsib unikaalsust ja ajalugu.

  • Nõudlus: kui kappides leidub esemeid, mida enamik meist enam ei kanna, võib otsene müük kirbuturul olla kasulikum kui annetamine.

Kuidas edukalt kirbuturul müüa?

  1. Vali esemed ja valmista need müügiks ette – puhasta, triigi, kontrolli lukud-nööbid jne.

  2. Pildista headest nurkadest – lojaalsed ostjad pööravad tähelepanu detailidele.

  3. Kirjeldus on oluline – märgi bränd, suurus, materjal, alghind poes.

  4. Vali hinnad mõistlikult – uuri turgu ja leia sobiv hind

  5. Ostes ole valmis kauplema ja müües hinda langetama – ka see on osa kirbuturu kultuurist

Soomlaste armastus kirbuturu vastu on kujunenud Põhjamaade laiemas kultuurilises kontekstis – see ei ole vaid turundus, vaid põhimõte. Iltalehti soovitus tuletab juba tuttavaid tõdesid meelde: kui leiate oma kapist kvaliteetseid riideesemeid, eriti brändikaupa või hetkel valitsevaid trende, siis müüge need nüüd kirbuturul maha. Sellel on palju positiivseid külgi –  teenite raha, toetate taaskasutust ning räägite rõivaesemete kaudu kultuurilugusid.

Avafoto: Unsplash

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

By
Helena-Reet Aari
-
Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

123...598Page 1 of 598