NordenBladet — Ukrainlanna Olena Melnõki hinnangul jäävad noored ja tööealised ukrainlased tõenäoliselt Soome ka pärast sõja lõppu.
Melnõk töötab teenuste planeerijana integratsiooniprojektis Suonenjokis ja selle ümbruses asuvates omavalitsustes. Piirkonnas elab umbes 200 ukrainlast ja paljud neist on piirkonnas aastaid hooajatööd teinud, vahendab Yle.
Mõned ukrainlased on kodumaalt eemal olnud üle kolme aasta. Neil on olnud aega oma elu ja ka tulevikku Soomes üles ehitada.
„Me ei saa oma elu sõja pärast peatada,” ütleb Olena Melnõk.
Paljud ukrainlased, kes on saabunud teistesse Põhjamaadesse, sooviksid samuti oma uuele kodumaale jääda. Norra Oslometi ülikooli juhitud uuringus küsitleti ukrainlasi, kes olid tulnud ajutise kaitse all Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani.
Veebiküsitlused viidi läbi eelmise, 2024. aasta sügisel ja talvel. Kokku oli vastajaid ligi 3400. Soomes tegeles andmete kogumisega Ida-Soome ülikool.
Vanemteaduri Vilde Hernese sõnul on uuringu kõige olulisem järeldus see, et vaid üheksa protsenti ukrainlastest ütleb, et nad tahavad pärast sõda kodumaale naasta.
„Ukraina vaatenurgast on tulemused murettekitavad, sest riik vajab pärast sõda ülesehitamiseks inimesi,” ütleb Hernes e-kirjas.
Hernese sõnul seisavad Põhjamaade valitsused tulevikus silmitsi raske otsusega. Kas Ukraina pagulastel lubatakse jääda või avaldatakse neile survet tagasi pöörduda?
Need, kes ei saa oma endistesse kodulinnadesse naasta, on tagasipöördumise suhtes kõige negatiivsemad. Otsust mõjutab ka laste ebakindel tulevik. Pooled vanematest on mures oma laste kohanemise pärast Ukrainaga pärast pikka eemalolekut. Vastustes oli ka muret selle pärast, kuidas sõja ajal Ukrainas elanud inimesed suhtuvad oma kodanikesse, kes sõja eest põgenesid.
Osa sõja eest Soome põgenenud ukrainlastest on naasnud kodumaale ja samal ajal on Ukrainast Soome tulnud uusi inimesi. Soome migratsiooniameti esialgse hinnangu kohaselt on sel aastal Soome saabunud 8000–12 000 ajutise kaitse taotlejat. EL soovib pikendada Ukraina pagulaste elamislubasid liidus 2027. aasta märtsini.
Töö leidmine soodustab integratsiooni, kuid viimasel ajal on see olnud keerulisem kui varem. Olukord on kõige keerulisem väikestes omavalitsustes. Põhjuseks on muuhulgas praegune palgatoetuse raha nappus.
Ukrainlased soovivad leida püsivat töökohta, sest siis on neil lihtsam oma elu edasi planeerida. Stabiilne sissetulek toob ellu ka kindlustunde.
„Siis ei pea muretsema raha ja kõigi arvete maksmise pärast,” ütleb Melnõk.
Mõned ukrainlased on hakanud väikeettevõtjateks või töötavad ühistus.
Viimastel kuudel on ukrainlased jälginud, kas Venemaa ja Ukraina suudavad kokku leppida korralikus relvarahus ja alustada tõelisi rahuläbirääkimisi. Melnõki sõnul ootavad inimesed iga päev sõja lõppu, kuid neil on raske uskuda, et rahu saabub.
Olukord on psühholoogiliselt keeruline, sest samal ajal on Ukrainas lähedased ohus. Melnõk ise alustab oma päeva sellega, et kontrollib, kas tema täiskasvanud tütre ja vanematega on kõik korras.
Kunagi ei tea, millal rünnak tuleb. Sa ei saa normaalselt lõõgastuda ja magada, sest kardad kogu aeg, sõnab ta.
Plaanitav Estlink 3 (Elering)