NordenBladet — Üldist eluasemetoetust järgmisel aastal Soomes omaniku kasutuses olevate eluasemete eest enam ei maksta. Sotsiaalkindlustusameti Kela statistika näitab, et tänavu oktoobris makstakse seda 16 136 leibkonnale.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme keskmine eluasemetoetus on 235 eurot.
Oma eluaseme eest eluasemetoetust saavate inimeste arv on käesoleva, 2024. aasta jooksul juba selgelt vähenenud. Eelmise aasta lõpus oli neid ligi 2340 võrra rohkem kui praegu. Toona oli keskmine toetus 264 eurot ehk 29 eurot rohkem kui praegu, vahendab Taloussanomat.

Osa omanik-kasutajaid võis juba enne aastavahetust toetusõigusest ilma jääda, leiab Kela uuringujuht Signe Jauhiainen.

Muutus toimus aprillis. Kui senini saajate arv kasvas ja jõudis enam kui 19 000 omanikust kasutajani, siis mais hakkas see arv vähenema.

Juba aprillis muutusid eluasemetoetuse kriteeriumid. Toona tõusis näiteks põhiomaosalus, mida mõjutavad leibkonna sissetulek ning täiskasvanute ja laste arv kokku. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on põhiomavastutus.

Samuti vähenes toetuse hüvitamise protsent, mis tähendab, et suurem osa eluasemekuludest tuli endal tasuda.

Muudatused on mõjutanud toetuse suurust, ütleb Jauhiainen.

Eluasemetoetust makstakse kõige rohkem Helsingi linnas elavatele omanikele. Toetuse saajaid on ligikaudu 2150 ja selge enamus neist elab üksi. Lastega peresid on ligi 600. Arvud on oktoobri seisuga.

Jauhiainen ütleb, et umbes pooled toetuse saajatest elavad kas Helsingis või veel neljas hoolekandepiirkonnas.

Helsingi järel on omanikest kasutajate eluasemetoetuse saajaid enim Pirkanmaa, Edela-Soome, Põhja-Pohjanmaa ja Lääne-Uusimaa hoolekandepiirkondades. Igaühes neist on enam kui tuhat toetust saavat leibkonda.

Põhja-Pohjanmaal saavad enda korteris elavad lastega pered eluasemetoetust rohkem kui üksi elavad pered. Teistes ülalmainitud hoolekandepiirkondades on olukord vastupidine.

Kainuus ja Kesk-Pohjanmaal on oma eluaseme eest eluasemetoetuse saajad haruldus. Mõlemas hoolekandepiirkonnas on neid umbes 160.

Pärast aastavahetust omaniku kasutuses oleva korteri elamiskulude katteks enam eluasemetoetust ei maksta. Eelduseks on see, et elanikud saavad ise hakkama tasude, eluaseme ülalpidamiskulude ja laenu intresside maksmisega.

Muudatused ei kehti pensionäri eluasemetoetuse osas.

Kela annab oma kodulehel teada, millal eluaset tõlgendatakse omaniku eluasemena. Seda on eluase näiteks siis, kui leibkonnale kuulub vähemalt pool eluasemest või maksab eluasemekulud nagu omaniku kasutuses oleva eluaseme puhul.

Kui näiteks pärandvara osanik elab pärandvara sisse kuuluvas korteris ja vastutab korteri eluasemekulude eest nagu omanik, loetakse korter omaniku kasutuses olevaks ja sellele määratud üldine eluasemetoetus lõpeb.

NordenBladet — Soome valitsus tugevdab seadusandluse muutmisega õpetajate ja koolidirektorite volitusi sekkuda haridust segavatesse tegevustesse. Seaduses on kirjas eeskirjad mobiilsete seadmete kasutamise piiramise kohta koolipäeva ajal.

Eesmärk on tugevdada õpilaste keskendumist õppetööle. Põhiharidusseadus sisaldab ka määrusi piirkondlike ametiasutuste volituste kohta koolide seaduslikkuse ja aktiivse eluviisi edendamise järelevalves.

Haridus- ja kultuuriministeerium saatis põhiharidusseaduse muutmise eelnõu 22. novembril kooskõlastusringile. kuni. Muudatused on fikseeritud peaminister Petteri Orpo valitsusprogrammis.

Eelnõu kohaselt lubataks õpilasel edaspidi oma telefoni või mobiiliseadet tunni ajal kasutada ainult õpetaja või direktori loal õppe- või enda tervisekaitse eesmärgil. Koolis tuleks sätestada vajalikud kodukorrad telefonide ja muude mobiilsete seadmete õppetunni ajal hoidmise ning õppepäeva jooksul (sh vahetunnid ja toitlustus) kasutamise ja hoidmise kohta. Kui õpilane häirib õppetööd või õppimist telefoni või muu mobiilseadmega, on direktoril või kooliõpetajal õigus koolipäeva jooksul õpilase telefon või muu mobiilne seade enda valdusesse võtta.

Muudatuse eesmärk on avaldada positiivset mõju tundides keskendumisele ja parandada töörahu koolides. Reeglite täpsustamine suurendab ka õpilaste võrdsust.

Muud põhiharidusseaduse muudatused
Põhiharidusseadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võivad piirkondlikud ametiasutused edaspidi omal algatusel uurida, kas õppetöö on korraldatud vastavalt seadusele. Lisaks tehakse ettepanek lisada seadusesse säte piirkondlikule ametiasutusele kasutatavate mõjutusvahendite kohta: hoiatus, tähelepanu juhtimine, käskkiri ja ähvardav rahatrahv.
Valitsuse eesmärk on suurendada liikumist igas vanuserühmas. Seetõttu lisatakse põhiharidusseadusesse säte kehalise eluviisi lisamiseks põhihariduse eesmärkide hulka. Seoses täiendusega uuendab õppeamet põhihariduse õppekava aluseid.

Mobiilseadmete ja piirkondlike ametiasutuste osas peaks seadusemuudatused jõustuma 1. augustil 2025, aktiivse eluviisi osas 1. augustil 2026.

NordenBladet — Soome R-kioskites oli võimalik tasuda arveid, millel on viiteinfot sisaldav triipkood. Aastavahetusel aga teenus lõppeb, teatab R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen.

Kahjuks läheb finantsseadus karmimaks ja me ei saa koos partneriga arvete tasumise teenuse pakkumist jätkata, ütleb Rissanen.

Arveid saab veel aasta lõpuni tasuda kõikides R-kioskites üle riigi sularahas ning kioskites aktsepteeritud panga- ja krediitkaartidega. Teenustasu on 4,50 eurot, kirjutab Iltalehti.

Rissaneni sõnul on teenus pälvinud palju kiidusõnu. Seda on kasutatud eriti vanema põlvkonna seas, märgib ta.

R-kioski 2019. aastal avaldatud pressiteate kohaselt oli teenuse järele nõudlus väikelinnades, kus kohalik pangakontor on suletud.

Soomes on endiselt suur seltskond inimesi, kes ei oska või ei taha pankade digiteenuseid kasutada. Soovime neile pakkuda turvalist ja personaalset teenust arvete tasumiseks, ütles kategooriajuht Sanna Toijonen.

Tänaseks on suurem osa pangateenuseid kolinud internetti ja pangakontorite arv on üle riigi järsult vähenenud.

Arvemakseautomaatide ajastu lõppes Soomes aastal 2023. Viimasena loobus teenusest Nordea.

Makseteenus, kus arved viiakse ümbrikus pangale tasumiseks on suuremates pankades endiselt kasutusel.