NordenBladet – Soome piirivalve teatas esmaspäeval plaanist luua koos teiste Läänemere riikide ja Euroopa Komisjoniga uus mereseirekeskus. Algatuse eesmärk on tõhustada järelevalvet Soome lahel ning kaitsta kriitilise tähtsusega veealust taristut.
Vajadus kiirema sekkumise järele
Projekti eestvedajaks saab Soome, kuid sarnased keskused on kavas luua kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Uue süsteemi loomise ajendiks on viimastel aastatel toimunud intsidendid, kus on sihilikult kahjustatud merepõhjas asuvaid gaasitorusid ja sidekaableid – seda nii Eesti ja Soome vahel kui ka mujal Läänemeres.
Soome rahvusringhäälingu Yle vahendusel on algatuse siht parandada riikide võimekust reageerida operatiivselt kahtlastele tegevustele nii territoriaalvetes kui ka majandusvööndis. Millal keskus täpselt tööd alustab, pole praegu veel teada.
Turvalisus on juba kõrgendatud tähelepanu all
Uus algatus täiendab olemasolevaid julgeolekumeetmeid. Juba eelmise aasta jaanuaris käivitas NATO vastusena taristurünnakutele missiooni “Baltic Sentry” (Läänemere vahimees). Allianss on piirkonda toonud täiendavaid sõjalaevu ja lennukeid, et valvata energiakandjate ja sideühenduste turvalisust merepõhjas.
NordenBladet – Tallinnas ja Tartus tegutsevad soome koolid on sattunud kriitilisse olukorda, mille põhjuseks on Eesti ja Soome vaheline tõhustatud andmevahetus. Uus kord, mis pidi bürokraatiat vähendama, on tekitanud olukorra, kus koolid võivad kaotada suure osa oma rahastusest ja seisavad silmitsi sulgemisohuga, vahendab Yle.fi.
Üks inimene, üks aadress
Probleemi tuum peitub rahvastikuregistrite automaatses andmevahetuses. Alates käesoleva aasta algusest kehtib range põhimõte: inimesel saab olla ametlik elukoht registreeritud kas ainult Eestis või ainult Soomes. Topelt-sissekirjutus, mis varem oli paljudele kahe riigi vahel liikuvatele peredele tavaline, ei ole enam võimalik. Kui inimene ise valikut ei tee, määrab süsteem elukoha automaatselt ühte riiki, kustutades teise.
Soome riik toetab välismaal asuvaid soome koole (sh Tallinnas ja Tartus) pearahasüsteemi alusel, kuid sellel on konks. Rahastust makstakse vaid nende Soome kodanikest õpilaste eest, kellel on säilinud sissekirjutus Soome omavalitsuses. Loogika on selles, et riik toetab ajutiselt välismaal viibivate laste haridust.
Kuna Eestis elamine eeldab siinset registreerimist ja uus süsteem tühistab seepeale automaatselt Soome sissekirjutuse, kaob õpilasel õigus Soome riigi toetusele, isegi kui pere viibib Eestis ajutiselt.
Ebavõrdne seis teiste riikidega
Tallinna soome kooli direktori Riitta Kemppaineni sõnul on olukord ebaõiglane võrreldes teiste välismaal asuvate soome koolidega (nt Hispaanias või Venemaal). Kuna Soomel puudub nende riikidega sarnane automaatne andmevahetuslepe, ei tea Soome register tegelikku olukorda ja seal elavad lapsed saavad pearaha edasi. Eesti soomlased on aga läbipaistvuse tõttu “karistatud”.
Soome riigi toetus katab Tallinna kooli eelarvest ligi 55–60%.
Sügisel kaotas toetuse juba kuus õpilast, sest vanemad pidid loobuma Soome aadressist.
Ilma selle toetuseta on koolide jätkamine suure küsimärgi all, vaatamata sellele, et vanemad maksavad ka õppemaksu (sõltuvalt kodakondsusest ca 2400–3900 eurot aastas).
Vanemate palve: muutke reegleid
Lapsevanemad ja kooli toetajad on pöördunud Soome haridusministeeriumi poole selge sõnumiga: praegune elukohanõue on iganenud ega kohtle kodanikke võrdselt. Nad leiavad, et Soome kodakondsusega lapsel peaks olema õigus riiklikule haridustoele ametlikus soome koolis sõltumata sellest, kummas registris ta parasjagu arvel on.
Kui rahastamismudelit ei muudeta, võib Tallinna soome kool uksed sulgeda juba sel aastal.
NordenBladet –Soome peaminister Petteri Orpo väljendas selget toetust sotsiaalmeedia keelustamisele alla 15-aastastele lastele, viidates vajadusele parandada noorte füüsilist ja vaimset tervist. Valitsus ootab teemakohast analüüsi jaanuari lõpuks.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel valmistab peaministri büroo ette taustamemorandumit, et hinnata võimalikke piiranguid ja nende mõju. Dokument peaks valmima jaanuari lõpuks, misjärel otsustab valitsus edasised konkreetsed sammud.
Mure laste tervise ja liikumisharjumuste pärast
Peaminister Orpo rõhutas tervise- ja liikuvuse teemalisel konverentsil esinedes, et ekraaniaeg on otseses korrelatsioonis laste ja noorte vähese füüsilise aktiivsusega.
“Olen selle kohapealt väga tõsine. Olen laste ja noorte vähese liikumise pärast väga mures,” sõnas Orpo.
Peaministri sõnul on eesmärk muuta ühiskondlikke struktuure nii, et liikumine muutuks inimeste jaoks loomulikuks osaks päevast. See hõlmab spordirajatiste ja kergliiklusteede arendamist, loodusturismi edendamist ning füüsilise aktiivsuse suurendamist haridussüsteemis.
Majanduslik mõõde: vähene liikumine maksab miljardeid
Lisaks rahvatervise aspektile tõi peaminister välja probleemi majandusliku poole. Viidates UKK Instituudi uuringule, põhjustab vähene liikumine Soome ühiskonnale kulusid hinnanguliselt kuni kolm miljardit eurot aastas.
Orpo kutsus üles nägema selles summas võimalust: “Kas me ei peaks sellest kolmest miljardist ühiselt kinni haarama? Mis võiks olla parem kui säästa ühiskonna ja riigi kulusid, pannes inimesed liikuma ning muutes nad tervemaks ja tugevamaks?”
Riiklikud meetmed ja investeeringud
Vaatamata üldisele kärpepoliitikale on Soome valitsus suurendanud rahastust liikumise edendamiseks. Valitsuse spordipoliitika lipulaevaks on programm “Soome liikuma”, millele lisati kärpeajal 20 miljonit eurot aastas, tõstes programmi kogumahu 80 miljoni euroni.
Rahvusvaheline kontekst
Soome ei ole oma plaanidega üksi, vaid jälgib teiste riikide eeskuju:
Austraalia: Jõustas möödunud aasta lõpus sotsiaalmeediakeelu alla 16-aastastele.
Euroopa: Taani, Prantsusmaa ja Norra teevad ettevalmistusi või kaaluvad sarnaseid piiranguid.
Euroopa Parlament: On kutsunud liikmesriike üles keelama sotsiaalmeedia alla 16-aastastele.
Võrdlusena toodi välja, et Eestil hetkel sarnast sotsiaalmeedia keelustamise plaani ei ole.
NordenBladet — MTV meteoroloogi Pekka Pouda sõnul mõõdeti Ida-Lapimaal Savukoskis täna neljapäeval 8. jaanuaril umbes kell 5 hommikul temperatuur -41,3 kraadi.
See on selle talve madalaim registreeritud temperatuur. Eelmine talve madalaim temperatuur oli -39,9 kraadi.
Savukoski on umbes tuhande elanikuga vald Sodankylä, Salla ja Pelkosenniemi kõrval.
Külm talv jätkub Soomes täna. Lapimaale, Põhja-Pohjanmaale ja Kainuule on antud tugeva külma hoiatus.
Lapimaal on Rovaniemist põhja pool üldiselt -30 kraadi.
Ka Lõuna-Soomes on külm. Helsingis oli tänase neljapäeva hommikul umbes -12 kraadi, mis Foreca andmetel tundub tuule tõttu umbes -20 kraadi.
NordenBladet – Meil kõigil on mälusopis lapselik nägemus jõuluvanast: punane kuub, valge habe, põhjapõdrad ja aadressiks “Soome, Rovaniemi”. Tundub, nagu oleks see olnud nii aegade algusest. Aga tegelikult on see lugu soomlaste geniaalsest turundusest, ühest armastatud lastesaate raadiohäälest ja ootamatust diplomaatilisest visiidist, mis muutis Lapimaa igaveseks.
See on lugu sellest, kuidas soomlased “varastasid” Jõuluvana Põhjapooluselt ja andsid talle kodu.
I vaatus: Raadiomees, kes rääkis lastele saladuse (1927)
Enne 1920ndaid arvas maailm (eriti ameeriklased), et Jõuluvana elab Põhjapoolusel. Soomlaste jaoks oli see aga ebaloogiline – seal on ju ainult jää ja külm tuul, põhjapõdrad ei saa seal süüa sammalt!
Mängu astus mees nimega EinoMarkus Rautio, keda terve Soome tundis nime all Markus-setä (Onu Markus). Ta juhtis Soome Yleisradio ülipopulaarset saadet “Lastentunti” (Lastetund).
Ühes 1927. aasta saates teatas Onu Markus eetris kuulsa lause, mis muutis ajalugu:
“Jõuluvana (JOULUPUKKI) ei ela Põhjapoolusel. Ta elab Soomes, Lapimaal, Korvatunturil!”
Miks just Korvatunturi? Markus Rautio selgitus oli geniaalne ja laste jaoks täiesti loogiline:
Mäe kuju: Korvatunturi (“Kõrva mägi”) on kujuga nagu kolm suurt kõrva.
Funktsioon: Tänu nendele “kõrvadele” kuuleb Jõuluvana täpselt, mida lapsed üle maailma soovivad ja kas nad on sõnakuulelikud. See on nagu hiiglaslik looduslik radar.
Salapära: Korvatunturi asub sügaval metsikus looduses, täpselt Soome-Vene piiril. See on ligipääsmatu koht, mis sobis ideaalselt selgituseks, miks keegi Jõuluvana maja kunagi näinud polnud.
Sellest hetkest alates teadsid soome lapsed tõde aga maailm vajas veel veenmist.
II vaatus: Maailma esimene leedi külastas Soomet
Hüppame ajas edasi aastasse 1950. Rovaniemi linn oli Teises maailmasõjas Saksa vägede taganemise käigus peaaegu täielikult hävitatud. Linn oli tuhas, sillad purustatud, inimesed elasid äärmises vaesuses.
Siis saabus teade, mis pani kohalikud ametnikud higistama: Rovaniemisse tuleb visiidile Eleanor Roosevelt – USA varalahkunud presidendi Franklin D. Roosevelti lesk ja ÜRO Inimõiguste Komisjoni esimees.
Miks ta tuli? Eleanor Roosevelt ei tulnud otsima Jõuluvana. Tema missioon oli tõsine ja humanitaarne. Ta soovis näha:
Kuidas edeneb Lapimaa ülesehitustöö pärast sõda.
Kuidas kasutatakse UNRRA (ÜRO abiorganisatsiooni) toidu- ja riideabi.
Ja üks isiklik soov: ta tahtis külastada Polaarjoont.
III vaatus: Paanika ja onn keset tühermaad
Rovaniemi linnaisadel oli probleem. Polaarjoon jookseb linnast veidi põhja poolt, kuid aastal 1950 oli seal vaid tühi mets, soo ja miljonid sääsed (räkkä). Jah, just sääsed kaugel Põhjamaal! Kuigi me seostame Rovaniemit Jõuluvana ja lumega, on seal juunis täiesti tavaline suvi. Lumi on sulanud, päike paistab ööpäevaringselt (keskööpäike) ja temperatuur võib tõusta +15 kuni +25 kraadini. Kuna Eleanor Roosevelt maandus Rovaniemis 11. juunil 1950 ei olnud seal midagi vaadata – polnud isegi teed, kus peatuda. Kuidas viia maailma tähtsaim naine keset võsa ja öelda: “Palju õnne, siin see Polaarjoon on”?
Soome kiirreageerimine:
Vaid kaks nädalat enne visiiti otsustati ehitada Polaarjoonele väike vastuvõtuonn.
Arhitekt Ferdinand Salokangas joonistas projekti ühe ööga (legend räägib, et ta kasutas inspiratsiooniks vana palgiparvetajate onni).
Ehitusmeeskond eesotsas meister Jarl Sundquistiga töötas ööpäevaringselt. Palke toodi otse Ounasjoki jõest.
Kuna täpsed mõõtmisvahendid puudusid ja aega nappis, pandi onn püsti “umbes-täpselt” sinna, kus arvati polaarjoon olevat (hilisemad mõõtmised näitasid, et nad panid tegelikust joonest ca 100 meetrit mööda, aga see ei häirinud kedagi).
Pühapäev, 11. juuni 1950 Onn sai valmis täpselt hetkeks, kui lennuk maandus. Eleanor Roosevelt astus onni, jõi seal kohvi, saatis oma sõbrale (toonasele president Harry S. Truman) postkaardi – esimene kiri, mis saadeti “Polaarjoone postkontorist” – ja kiitis kohalikke nende vastupidavuse eest. Saates esimese postkaardi uhiuuest “Polaarjoone postkontorist” (mis oli toona lihtsalt üks laud seal onnis) maailma võimsaimale mehele, andis Eleanor sellele kohale koheselt rahvusvahelise tähtsuse.
IV vaatus: Kuidas onnist sai Jõuluvana kontor
See pisike onn, mida täna tuntakse nime all Roosevelt Cottage (vaata infot SIIT), jäigi sinna seisma.
Turistid, kes sõitsid Põhja-Norra poole (Nordkappi), hakkasid seal peatuma, et juua kohvi ja osta suveniire.
Kuna Markus Rautio oli juba loonud legendi (1927. a.), et Jõuluvana elab “kuskil siin lähedal”, hakkasid turistid küsima Jõuluvana järele. 1958. aastal pälvis Rautio selle lennuka laste jaoks välja mõeldud vastuse eest Soome Kultuurifondi tunnustusauhinna ning 1967. aastal omistati talle Teatterineuvose aunimetus (sõna-sõnalt „teatrinõunik”).
Soomlased panid pildi kokku: Korvatunturi on Jõuluvana kodu (privaattsoon), aga Rovaniemi ja see onn võiksid olla tema kontor, kus ta külalisi vastu võtab!
Aastal 1985 kuulutas Rovaniemi end ametlikult Jõuluvana Kodulinnaks (The Official Hometown of Santa Claus). Roosevelti onni ümber ehitati terve küla, peapostkontor ja vastuvõtukeskus.
5 x Rovaniemi (NordenBladet)
Faktide ja maagia sulam
Täna on Rovaniemi üks maailma tuntumaid turismisihtkohti. Aga selle sära taga on tegelikult südamlik lugu:
Onu Markus andis Jõuluvanale hinge ja aadressi (Korvatunturi).
Sõjajärgne puudus sundis soomlasi olema leidlikud.
Eleanor Roosevelt andis põhjuse ehitada esimene maamärk, millest sai kogu Jõuluvana Küla nurgakivi.
Tänaseks on sellest imelisest juhuste jadast kasvanud midagi palju enamat kui lihtsalt üks Põhjamaine turismimagnet. See on elav tõestus sellest, kui väga me kõik – olenemata vanusest – vajame usku imedesse ja kohta, kus muinasjutt saab reaalsuseks. Soome turundajad tegid ajalooliselt fantastilise töö!
Mõnes mõttes tuletab see “Jõuluvana kodu lugu” meile meelde, et tõeline jõuluime ei peitu mitte palkmajades ega polaarjoones, vaid inimestes endis – meie soovis luua rõõmu, hoida elus legende ja pakkuda killukest maagiat keset karget ja pimedat põhjamaa talve.
