NordenBladet — Soome ja Venemaa leppisid 24-25. mail Novosibirskis toimunud nõupidamisel kokku lennuliikluse laiendamises Venemaa õhuruumis. Sellega seoses saavad Soome ettevõtted lisada üle Siberi otselende Hiina, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.
Ühtlasi on võimalik lisada otselende Helsingi ja Moskva vahel, edastas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Praegu on võimalik Helsingist Moskvasse lennata kaks korda päeva, uue korra alusel kolm korda päevas. Helsingi ja Moskva vahel lendavad praegu Finnair ja Aeroflot.
Siberit ületavate Aasia otselendude hulka suurendati 80 korrani nädalas. Lisaks lepiti kokku kaubalendude sihtkohtade suurendamises.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Aastaid Lappeenranta sadamas seisnud ja varem Soome miljonärile Pekka Sivonenile kuulunud Soome suurim siseveekogude kruiisilaev Blue White Eagle müüdi lõpuks 2000 euro eest Eestisse, kus laev sisustatakse restoraniks Narva linna sadamas.
Laev on roostes ja lagunenud ning see müüakse maha jäätmeseaduse abil. Laeva ostis ettevõte Stella Polaris, mis kavatseb aluse vedada Eestisse, selle korda teha ja sisustada see restoraniks Narva linnas, vahendab Helsingin Sanomat. Blue White Eagle on 57 meetri pikkune Soome suurim siseveekogudel sõitnud kruiisilaev. Laev on valmistatud Saksamaal 1960. aastal. Algul sõitis laev Pielineni ja Saimaa järvedel, algul nime all Frisia III ja siis Koli III.
Aastal 2007. läks laev Digia müügiga miljonäriks saanud ettevõtja Pekka Sivoneni reisifirma Bluewhite Resorts omandusse. Laev sõitis Kuopio ja Lappeenranta vahel.
Hiljem, 2009. aasta suvel oli laev tellimus- ja restoranilaevana Helsingis, pärast seda seisis laev Puumala sadamas. Lappeenranta sadamasse jõudis laev pärast Puumalast väljasaatmist 2011. aastal. Juba siis oli laev hakanud lagunema.
Bluwhite Resorts läks 2012. aastal pankrotti ja laev on olnud Sivoneni eraomanduses.
Lappeenrantas on laev olnud aastaid tüliõunaks kohaliku omavalitsuse ja sadamaäärse spaa vahel. Laev seisis Holiday Club Saimaa spaa ees.
Nüüd aga said Lappeenranta linna esindajad lõpuks tülikast laevast lahti, kui laev õnnestus maha müüa firmale Stella Polaris. Ettevõte maksab linnale 2000 eurot ja veab ise laeva kahe nädala jooksul minema.
Laev saab omale uue elu Eestis. Alus viiakse esialgu Narva-Jõesuu laevatehasesse, kus see korda tehakse ja seejärel jõuab laev Narva sadamasse. Lappeenranta firma Stella Polaris Ab jääb laeva omanikuks ja üürib selle edasi Eesti ettevõttele Suursaar Kaubandus OÜ, mis hakkab laevas pidama restorani ja võõrastemaja.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Paljudes Soome koolides hakatakse õpilastele numbritega hindeid panema alles 7. klassis. Algkoolis hindeid ei panda, selle asemel antakse õpilasele sõnaline hinnang.
Lapsevanemates tekitab hinnetest loobumine imestust. Soomes seadus nõuab hinnete panemist alles 8. klassis. Osa omavalitsusi järgib mudelit, kus hindeid hakatakse panema 5. klassi õpilastele, vahendab Helsingin Sanomat.
Paljud omavalitsused lähevad nüüd üle süsteemile, kus hindeid pannakse alles 7. klassis, räägib hindamiskeskuse Karvi hindamisspetsialist Sirpa Orell. Täpset ülevaadet selle kohta, kuidas omavalitsustes hindeid pannakse hetkel pole, aga edaspidi on kavas hakata koolidest infot kokku koguma.
Hinneteleht on soomlaste jaoks jätkuvalt oluline, aga sellel pole enam sellist tähendust nagu varem. Uue õppekava järgi minnakse Soomes üha enam üle jooksvale, õppetöö käigus toimuvale hindamisele. Põhimõte on selles, et hinneteleht poleks see koht, kust õpilane saab teada, kuidas tal on koolis läinud. Sama puudutab lapsevanemaid. Ka nemad peaks olema jooksvalt kursis sellega, kuidas lapsel läheb.
Paljudes kohtades, näiteks Jyväskyläs on juba üle mindud uuele süsteemile, kus hinnetelehele kantakse vaid hinnang selle kohta, kuidas õpilane on võetud eesmärke täitnud. Selle peale on paljud lapsevanemad tundnud huvi, kas koolis enam hindeid ei pandagi. Samas pole sõnaliste hinnangute osas viimastel aastatel midagi muutunud, neid on antud juba pikemat aega 1-7. klassi õpilastele. Aeg, millal hinnetele üle minnakse, on omavalitsuse otsustada.
Osa omavalitsusi on just käesoleval aastal läinud üle hinnete panekule alates 7. klassist. Selle peale on mõned lapsevanemad kurtnud, et sõnalisel hindel pole seda tähendust mis numbril. Erimeelsusi tekitab ka see, et algklassides on loobutud numbriliste hinnete panekust ja õpilasele antakse pidevalt jooksvaid sõnalisi hinnanguid.
Uus õppekava 1-6. klassile võeti vastu 2016. aasta augustis. 7-9. klassis minnakse uuele õppekavale üle aastatel 2017-2019. Uue õppekava järgi hinnatakse õpilast jooksvalt ja selleks kasutatakse muid meetodeid kui tunnistused. Iga klassi lõpetamisel antakse õpilasele kirjalikult teada selle kohta, kuidas ta on oma eesmärgid täitnud. Omavalitsus otsustab 1-7. klassi puhul, kas hinnang antakse sõnaline või numbriline. Numbrilised hinded tuleb panna hiljemalt 8. klassis.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kas see põhjamaade pealinn on tulevane kõige vägevam linn? See küsimus kõlab ajakirja Vogue kaante vahel, kus artikkel on seotud Helsinkiga.
Moeajakiri Vogue kiidab peagi saja aastaseks saavat Soome riiki hea reisisihtkoha, tugeva koolisüsteemi ja maailmakuulsa disaini poolest. Ka üritus Slush ja Soome siirdumine maailma õnnelikemate riikide hulka saab kiitust. Saja-aastase peo puhul uuris ajakiri Vogue trendigurudelt, mida Helsinkis huvitavat teha saab ja ajakirjas reastati üles selleteemalised 5 vihjet, vahendab Iltalehti.
1. Naudi toitu
Trendikad restoranivalikud on näiteks boheemlasliku hinge ja vintage disainiga BasBas, linna keskel asuv Muru ja Mat.
2. Traditsioonilised kohvikud
Ekberg, Cafe Engel ja soomlaste klassikat pakkuv Cafe Cardemumma. Erilisemat atmosfääri otsivad suundugu Töölö omanäolisse kohvikusse Cafe Regalatta.
3. Käi saunas
Eelmisel aastal avatud Löyly´t tasub külastada. Kodumaise hingega saun tekitab ajaloolist tunnet, aga turuväljaku juures olev Allas pakub silmailu jällegi arhitektuuri poolest.
4. Sukeldu ajaloosse
Seurasaari tutvustab traditsioonilisi Soome puumaju ja romantilisi kohvikuid.
5. Mine merele
Suomenlinna on klassikaline sihtpunkt ja üle vee pääseb huvitavale Vallisaarele.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et ta ei usu, et Eestit ei rünnatakse. Presidendi väitel oleks siis tegemist Venemaa ja NATO vahelise kokkupõrkega ja seda ei juhtu.
Soomes on viimastel nädalatel arutatud, kas Soome peaks Eestit Euroopa Liidu Lissaboni leppe alusel sõjalise rünnaku korral aitama.
President ütles seda teemat kommenteerides, et küsimusepüstitus on vale kahel põhjusel.
Esiteks, kui sõjategevus toimub Eestis või Baltimaades, siis on osapool NATO. Ja kui vastamisi on juba Venemaa ja NATO, siis ei usu president vastastikusi aumehe kokkuleppeid, et sõditakse ainult Eestis või Baltimaades. See tähendab laiaulatuslikku sõda. Kui kaks suurt on vastamisi, siis ei usu ta mingisugust piiratud mõõduvõtmist. Õige küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-t Eesti abistamises. Selles ongi küsimus. Kõik see on väga teoreetiline. Ta kordas, et ei usu, et midagi seesugust üldse kunagi juhtub.
Sellesisulisi arutelusid ei soovi Niinistö piirata, pigem vastupidi. Tema väitel on hea, kui asjadest räägitakse. Ühtlasi on ta üllatunud, et üldse räägitakse sellest, et välispoliitikast ei räägita. Presidendi väitel on Soome ajalehed täis teoreetilisi sõjaolukordade kirjeldusi ja muud välispoliitikat.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
