NordenBladet — Soomes võetakse järgmise põlvkonna 5G mobiilside kasutusele juba 2019. aastal. Uue põlvkonna mobiilside võimaldab võtta kasutusele uusi teenuseid ja laiendada ettevõtete võimalusi. Soome valitsus tahab 5G arendamisel olla maailmas esirinnas, edastas liiklus- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.
Berner ütles, et mobiilside eeldab tavaliste valgusoptiliste kaabelvõrkude arendamist ja selles osas on kavas riigil senisest rohkem panustada.
Uue põlvkonna 5G mobiilside töötab sagedusalas 3400-3800 MHz ja Soomes saaks selle kasutusele võtta 2019. aastal. Sageduse kasutusõigused saab välja jagada 2018. aastal. Laiemalt võetakse 5G võrgusd maailmas kasutusele 2020. aastal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — President Mauno Koivisto matus muudab neljapäeva, 25. mai pealelõunal Helsingi kesklinnas liikluskorraldust. Mälestusteenistus peetakse Toomkirikus, kust matuserong liigub läbi linna presidendilossi kaudu Hietaniemi kalmistule, edastas Helsingi linnavalitsus. Matuserongi teekonnal piiratakse Helsingi kesklinnas täielikult autoliiklus.
Tänavad on suletud kella 14-16 vahel, teesulud võivad tekitada ummikuid. Seetõttu soovitatakse vältida liiklemist Toomkiriku ja Hietaniemi kalmistu vahelisel alal.
Matustele eelneb linna kaunistamine, mistõttu on võidakse linnas esmaspäeval ja teisipäeval autosid teisaldada. Parkimise keeld kehtib tänavatel teisipäevast kuni neljapäevani.
Matused võivad ajutiselt piirata ka kergliiklust. Ühistranspordi kohta saab täpsemat teavet transpordiettevõtte veebist aadressil www.hsl.fi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Põhjamaade riigipead saabuvad seoses Soome 100. aastapäevaga 1. juunil Soome. Külalisi võõrustavad Soome president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio, edastab Soome 100 portaal.
Soome saabuvad külalistena Taani kuninganna Margareeta II, Rootsi kuningas Karl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, Norra kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ning Islandi presidentGuðni Thorlacius Jóhannesson ja abikaasa Eliza Jean Reid.
Tseremoonia algab presidendilossi ees kell 10.30. Pärast tseremooniat tervitavad presidendipaarid ja kuninglikud kõrgused rahvast presidendilossi rõdul. Inimesed saavad jälgida külaliste saabumist Kauppatoril ja Pohjoisesplanadil.
Pärast seda liiguvad külalised kella 11.20 ajal hea ilma korral jalgsi mööda Pohjoisesplanadi raekotta. Lisaks jälgivad külalised raekoja rõdult Kauppatoril toimuvat Koko Suomi tanssii (Kogu Soome tantsib) üritust, mille käigus tantsitakse tänavatantsu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome järv on pärast keemilist töötlemist ja sealt fosfori eemaldamist selge nagu Vahemeri. Järve pihustati möödunud nädalal ligi 200 tonni puhastavaid kemikaale. Littoistenjärvi fosforisisaldus on pärast töötlemist vähenenud 95 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Vesi on töötlemise järel selge nagu akvaariumis. Vesi peaks veelgi selgemaks muutuma pärast seda, kui selle ph-tase tõuseb. Kaarina ja Lieto vahel asuva Littoistenjärvi olukord on seoses sinivetikatega olnud viimastel aastatel eriti hull. Järve olukord oli viimase 100 aasta kõige hullem. Selliseid sinivetika poolt reostatud järvi on Soomes kokku vähemalt 300.
Järves on varem korraldatud puhastavat kalapüüki ja lisatud hapnikku, aga sellest pole abi olnud. Lõpuks otsustati järve valada 200 tonni polüalumiiniumkloriidi. Kemikaal seob endaga fosfori ja see valgub settena järve põhja. Muutus on lausa uskumatu. Nüüd on oodata järves põhjataimestiku kasvu. Varem polnud see võimalik ja järves oli palju surnud tsoone, kuna valgus ei paistnud järve põhja.
Kemikaal põhjustas teatud määral kalade hukku. Kaldalt koguti kokku umbes 1800 kilo surnud kalu. Surnud kalade puhul oli samuti positiivne üllatus, kuna kõik surnud kalad olid latikad. Latikate hukkumine peaks järve puhastamisele kaasa aitama, kuna puhastamiseks on vaja järvest eemalda veel sellest kümme korda suurem kogus kalu. Järves oli mõni aeg pärast töötlemist keelatud ujuda, aga nüüd on seal turvaline ujuda.
Littoistenjärvi keemine puhastus maksis kokku ligi 200 000 eurot. Soomes on sarnaselt keemiliselt töödeldud ligi 50 järve.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Paljud Soome kolinud välismaalased saadavad oma lapsi ühel või teisel põhjusel kodumaale. Soome lastevolinik nõuab riigilt laste jälitamist ja Soome tagasitoomist.
Sugulased saatsid praegu 27-aastase Helsingi tüdruku Kawsari lapsena ligi kaheks aastaks Somaaliasse, et ta ei õpiks liiga palju läänelikke elukombeid, vahendab Helsingin Sanomat. Soomes üles kavanud tüdruk arvas esialgu, et läheb tavalisele puhkusereisile. Tõde selgus aga kohapeal Somaalias.
Esialgu võeti tüdruk kaasa reisile Araabia Ühendemiraatidesse Dubaisse. Seal selgus, et minnakse vaatama üht haiget sugulast Somaalias. Kohapeal Somaalias sai tüdruk teada, et ta jäetaksegi sinna. Tüdrukule ei öeldud ka seda, kuidas või kas ta pääseb üldse tagasi Soome.
Kuuendas klassis õppinud Kawsari pink jäi Vantaa koolis tühjaks. Kawsari väitel ei tundnud ükski asutus Soomes huvi, kuhu tüdruk keset kevadist õppeveerandit kadus. Ta oli elanud Soomes alates esimesest eluaastast.
Noorteorganisatsiooni Fenix Helsinki esimees Ujuni Ahmed räägib, et Soomest on nõnda välismaale lapsi saadetud juba aastakümneid. Lisaks Somaaliale on sihtriigid põhiliselt Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Ahmedi arvates on tegemist omamoodi karistusega lapsele või noorele, mis avaldab lapsevanemate ootustele vastupidist mõju. Inimõiguste seisukohalt on tegemist aga vastu lapse tahtmist toimunud juhtumitega, mis võivad rikkuda lapse õigusi.
Tüdrukuid saadetakse ära näiteks selleks, et hoida neid eemal liiga vabameelsest Lääne kultuurist või suisa abiellumise eesmärgil. Inimõiguste liidu projektijuht Johanna Latvala märgib, et kui tüdruk hakkab kahtlema kodustes väärtushinnangutes, siis leiavad vanemad, et selle vastu aitab abielu.
Helsingi tüdruk Kawsar räägib, et teda sunniti elama Somaalias, et vältida tema läänestumist. Enne seda oli ta olnud koolis eeskujuliku käitumisega viieline õpilane. Somaalias pandi ta erakooli, kus olid koos samamoodi välismaalt tulnud lapsed.
Kawsari jutu järgi ei tea lapsevanemad Soomes, mis lastega Somaalias toimub. Nii näiteks on Somaalias välismaalt saabunud noorte hulgas tavaline alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Neil lastel on palju vaba aega ja nad on Somaalia mõistes väga jõukad. Välismaalt saabunud noorte suurim soov on tagasi saada oma kodumaale. Selleks kasutatakse eri võimalusi. Osa noori hakkab mässama ja tõmbab end pilve, osa teevad lihtsalt nii, nagu neilt nõutakse. Enamik noori näitleb. Osa on nõus isegi abielluma, kui see kiirendab nende tagasi saatmist.
Helsingi tüdruk Kawsar valis eeskujuliku käitumise ja mässis end üha rohkem riietesse. Kawsar veetis Somaalias kaks aastat kaks kuud ja 21 päeva. Kui ta kuulis Soome tagasi pääsemisest, oli see tema elu kõige õnnelikum päev. Soome naastes oli ta vihane ja pettunud. Ta küll lõpetas gümnaasiumi, aga ülikooli edasi ei läinud. Ta ei teadnud, mida elult tahab. Raske aeg kestis aastaid. Lõpuks õppis ta noorsootöötajaks ja juhendab nüüd Helsingis välismaalasi.
Soome lastevolinik Tuomas Kurttila peab laste saatmist välismaale lubamatuks. Ta nõuab, et välisministeeriumi ja politsei töötajad hakkaks välismaale saadetud lapsi jälitama ja Soome tagasi tooma. Kurttila väitel on teatud pikka aega, mis toimub, aga mitte midagi pole ette võetud. Koolid peaks olema aktiivsemad teada andma, kui mõni laps ootamatult ära kaob. Kurttila on asjast teavitanud eri ametkondi ja korraldab selleteemalisi arutelusid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
