NordenBladet — Käesoleval suvel liiguvad Soome lähistel suured Vene sõjalaevad, mis tuuakse Soome lahe idaosas asuvasse Kroonlinna laevastiku päeva paraadi jaoks. Moskva soovist oma võimsust näidata räägib näiteks see, et Soome lahele saabuvad muuhulgas strateegiline tuumaallveelaev TK-208 Dmitri Donskoi ja lahinguristleja Pjotr Veliki.
1980. ja 1990. aastatel teenistusse võetud Põhjalaevastiku alused on suured. Näiteks 172 meetri pikkune Dmitri Donskoi on maailma suurim tuumaallveelaev. Ristleja Pjotr Veliki on omakorda 252 meetri pikkune. Näiteks Soome mereväe Hämenmaa-klassi miinilaevad on 78 meetri pikkused ja Soome jäämurdjad on kõige rohkem 116 meetri pikkused. Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijad – Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi on võrdluseks 52,6 meetri pikkused, vahendab Helsingin Sanomat. Venemaa sõjamerelaevastiku päeva tähistatakse juuli viimasel pühapäeval, mis on sellel aastal 30. juulil. Ajalehe Nezavissimaja Gazeta andmetel osaleb Kroonlinna paraadil 30 sõjalaeva ning sinna juurde veel allveelaevu ja sõjalennukeid.
NordenBladet — Tööotsingutel ei tohiks kõrvale jätta ühtegi võimalust. Iga kümnes tööotsija leiab töö some ehk sotsiaalmeedia kaudu, selgub Soome Sitra läbi viidud uuringust. Sotsiaalmeedia kaudu leiavad kergemini töö eelkõige noored, õpilased ja ettevõtjad, selgus Soome ühiskonnaelu edendamisega tegeleva fondi Sitra läbi viidud tööhõiveuuringust, vahendab Eestinen.
Ligi viis protsenti vastanutest märkis, et on leidnud omale some kaudu mingisuguse töö, vahendab MTV. Uuringust selgus, et ainult iga neljas leiab töö kuulutuste kaudu. Kõik ülejäänud on kasutanud muid võimalusi. Paljud peidetud töökohad tulevad välja just nende muude võimaluste kaudu, rääkis Sitra juht Timo Lindholm.
Tööhõiveuuring viidi läbi koostöös ettevõttega IRO Research Oy ja selles osales käesoleva aasta algul ligi 5000 soomlast.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome noormehel, 15-aastasel Niklas Maurol õnnestus jäädvustada metsas korraga viis karu.
Niklas sattus peale uskumatule vaatepildile, kus emakaru oli metsas koos nelja pojaga, kes puude otsas turnisid, vahendab Ilta-Sanomat. Niklas märkas karusid, kui oli koos isaga Põhja-Karjalas Lieksas autoga mööda metsateed sõitmas. Karud oli tee peal, aga autot märgates kamandas ema pojad puu otsa. Mõne hetke pärast olid nii pojad kui ema kõik puu otsas. Auto oli karudest vaid paarikümne meetri kaugusel.
Koos poegadega liikuv emakaru on Soome looduses kõige ohtlikum loom. Hoiduda tuleb ema ja poegade vahele sattumast. Metsas karu kohates tuleks temast eemalduda rahulikult kõndides ja vaikselt rääkides. Hüüda või karjuda karu nähes ei tohi, kuna loom võib seda pidada väljakutseks. Puude otsa ronimine ja jooksmine karu puhul ei aita, kuna karud on inimestest paremad ronijad ja jooksjad. Kui karu inimese kätte saab, tuleks teeselda surnut. Samal ajal soovitatakse kätega kaitsta kaela ja pead.
Tavaliselt õnnestub kohtumist karuga vältida, kui metsas olles teha häält. Karud väldivad enamasti inimesega kohtumist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome tuntud veebipolitseinik Marko „Fobba” Forss lasti rassistlike kommentaaride pärast vihakõne töörühma juhi kohalt lahti. Töörühm loodi märtsikuus, vahendab Eestinen.
Asja kinnititas Helsingin Sanomatele Helsingi politseijaoskonna juht Lasse Aapio. Aapio ütles, et nüüd vaadatakse, mis roll on Forssil üldse tulevikus, kas ta jätkab selles töörühmas või kusagil mujal. Töörühma juhiks on nüüd valitud juristiharidusega inimene. Forss haldas Facebookis kuni aprillikuu alguseni politseinike kinnist gruppi, kus ilmusid rassistliku sisuga kommentaarid. Facebookis ilmunud kommentaaridega tegeleb edasi prokuratuur. Forss ise kommenteeris sotsiaalmeedia sissekandes, et tema pole grupis avaldatud kommentaare heaks kiitnud. Tema väitel oli grupis üleval hoiatus, et igaüks vastutab ise oma sõnade eest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Lisaks Tampere linnale kavandatakse Turu linna raudtee kõrvale suurt vabaajakeskust. Turus on tegemist Soome suurima sarnase keskusega. Kui projekt teostub, siis kerkivad raudtee kõrvale bürood, 700 korterit, 27-korruseline kongressihotell, hokiklubi Turun Palloseura uus jäähall ning digitaalne elamuskeskus. Kokku on projekti maksumus ligi pool miljonit eurot ja see peaks valmima 2022. aastal, vahendabHelsingin Sanomat.
Turu keskus on võrreldav Tampere omaga. Tamperesse rajatakse raudtee peale ligi samuti ligi poole miljardi eurone vabaajakeskus. Turu projekti taga on teiste seas Helsinki Gardeni halli arendaja Ilkka Kilpimaa, mängufirma Supercell asutajad Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja ning Turun Palloseura arendusjuht ja endine tipphokimängija Saku Koivu.
Kilpimaa ütles, et tegemist pole lihtsalt jäähalli, kaubanduskeskuse ja korterite ehituse, vaid tervikliku linnaarenduse kontseptsiooniga. Eesmärk on muuta Turu linn senisest atraktiivsemaks.
Keskuse mõõtmed on hiiglaslikud – see hõlmab ligi 150 000 ruutmeetri ulatuses eri liiki pindu. Kõige keskel on 10 000 vaatajat mahutav spordihall, millest saab Turun Palloseura uus koduväljak. Hall moodustab viiendiku kogu projekti mahust.
Lisaks hallile tulevad keskusesse digitaalne elamuskeskus, mis on oma olemuselt virtuaalreaalsuse elementidega seikluspark. Need 6d elemendid sisaldavad erilisi efekte nagu tuul kui vesi.
Kilpimaa sõnul ei huvita lapsi enam teivashüpe ja kettaheide, aga nad on vaja saada kuidagi muud moodi liikuma. Töörühma arvates toob keskus kohale ligi 5 miljonit külastajat aastas. Külastajaid meelitatakse muu hulgas elamuste, kohtumiste, spordivõistluste ja näitustega. Külastuste sisse on arvestatud kohalikud elanikud ja kontoritöötajad.
Supercelli asutaja Paananen ütles, et läheb asjaga kaasa, kuna tunneb sidet oma sünnikohaga. Ta on pärit Turu ligidalt Piikkiöst. Tema sõnul tehakse midagi täiesti uut, mille üle turulased saavad uhkust tunda.
Raudteeäärse maa arendamine sai alguse riigi raudteefirmast VR, kes soovis mitu aastat tühjalt seisnud maad kuidagi ära kasutada. Valadava osa investeeringutest katavad erainvestorid, see on eraisikud, kinnisvarafirmad ja pangad. Turu linn, VR Group ja projekti haldav firma tahavad kokkuleppe allkirjastada juba sügisel. Enne ehituse algust peab linn muutma planeeringut.
Turu uus keskus pakub teostudes tööd 790 inimesele.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
