NordenBladet — Erinevalt Eestist on Soomes tulud avalikud. Igaüks saab vaadata, palju keegi möödunud aastal teenis. Soome Yle veebis on ülevaade Soomes 2016. aastal kõige enim tulu teeninud tuhande maksumaksja kohta.
Nimekirja järgi teenis möödunud aastal Soomes enim tulu mobiilimängufirma Supercell üks asutajatest John Derome – 74 miljonit eurot. Talle järgnevad samuti Supercelli-mehed Lassi Leppinen (70 miljonit), Ilkka Paananen (48 miljonit) ja Mikko Kodisoja (42 miljonit).
Soome jõukaimakas meheks peetava Nordea panga nõukogu esimehe Björn Wahlroosi tulu oli „kõigest” 22 miljonit eurot.
NordenBladet —Kolmelapseline pere saab Eestis nüüd rohkem toetusi kui Soomes ning väiksepalgaliste maksusoodustused on suuremad kui Soomes, mistõttu otsustas Vantaal elanud Ööpikute pere naasta tagasi Eestisse.
Peretütar Janeryn Ööpik (13) ei soovinud kolm aastat tagasi Eestist Soome kolida, nüüd on ta vastu, et Eestisse tagasi minna. Janeryni arvates on Soomes kõik parem, välja arvatud koolitoit. Õppida antakse Soomes vähem ja õpetajaga saab normaalselt rääkida. Soomes teeb õpetaja nalja ja naerab, on nagu inimene. Eestis on õpetaja autoriteet. Janerynile on Soomes tekkinud sõbrad ja ta on ära õppinud keele, seetõttu on lahkumine raske.
Eesti naise Kristin Ööpiku pere kaks nooremat poega on juba Eestis, tema ise on vanema tütrega veel Vantaal Mikkolas viimaseid asju kokku pakkimas, vahendab Helsingin Sanomat.
Kristin Ööpik räägib, et lapsepuhkusel kodus olles saab ta Soomes sama summa kui Eestis, aga Eestis ei pea maksma nii suurt üüri.
Ööpikute pere elas Soomes kolm aastat. Mees töötas ehitusel, naine oli koristaja. Naine on nüüd võrrelnud toetusi kahes riigis. Peres on kolm kooliskäivat last ning peatselt on sündimas neljas.
Kristin Ööpik ei kahetse, et pere kolm aastat tagasi Soome kolis – see aitas masendusest välja pääseda. Mees töötas juba Soomes. Eestis olles käis naine tööl kahe koha peal ja teenis 600 eurot. Koju jõudis poole kümne ajal õhtul. Tekkis küsimus, et milleks. Eestis olles pidi 10-aastane Janeryn hoolitsema oma 4- ja 5-aastaste vendade eest, andma neile süüa ja panema neid magama. Isegi tule pidi laps ahju tegema.
Soome kolides ei osanud Kristin Ööpik keelt ega tundnud maad. Sellele vaatamata leidis ta omale töö ja korteri kahe nädala jooksul – Facebooki kaudu. Soomes oli siis tööpuudus 9 protsenti.
Palk oli Soomes 1400 eurot ja korteri üür 1300 eurot kuus. Sama lugu on Eestis – korteri peale kulub ühe kuu palk. Ühe palgaga pere ära ei ela.
Hiljem sai Ööpikute pere Soomes eluasemetoetust. Eestis on perel oma väike maja, nii et toetust poleks tarvis taotleda.
Soomes oli perel rohkem aega enda jaoks, kuna tööpäevad lõppesid enne viit õhtul ja nädalavahetused olid vabad. Perel jäi alles nii palju raha, et nad said käia oma esimesel pikamaareisil Egiptuses Hurghadas. Reisi eest maksti maksuametilt tagasi saadud maksutagastuse eest – nimelt oli Kristin omale Soomes määranud esialgu liiga kõrge maksuprotsendi.
Kristini arvates oleks tal Soomes olnud paremad võimalused, kui ta oleks õppinud ära soome keele. Aga ta tunnistab, et oli laisk ja ei viitsinud keelt õppida. Keeleõpe oleks olnud tasuta. Ent keelt polnud vaja õppida, kuna naabrid Vantaal olid kas eestlased või muud välismaalased. Esimesena õppis keele ära tütar, kes käis esimesel aastal välismaalastele mõeldud ettevalmistusklassis.
Raviteenused on Ööpiku arvates Eestis paremad kui Soomes. Kui ta Soomes rasedana ei pääsenud kohe arsti juurde, sõitis ta esimese laevaga Eestisse. Üllatus oli ka see, et Soomes on kiirabi tasuline.
Samuti oli üllatusi laste kasvatuses. Näiteks ei tohi Soomes jääda lapsed pikemaks ajaks üksi koju. Aga mis on pikk aeg? Näiteks Janeryn hoolitses Eestis täielikult oma vendade eest, aga Soomes ei tohtinud ta neile isegi lasteaeda järele minna. Samas oleksid lapsed juba sügisel kooli läinud.
Kristin rääkis, et Soomes on tavaline, et eesti mehed lähevad tööle ehitusele ja naised tulevad järgi koristajateks. Eestis on ehitajate palgad tõusnud, aga Kristin ei tea veel, kas ta pärast emapuhkust Eestisse elama jääb. See sõltub osaliselt palgast. Tema endisel töökohal on palk tõusnud kolme aastaga 60 eurot ja seda on vähe. Koos maksukärbetega oleks palgalisa endisel töökohal 126 eurot kuus. Vaatamata muutustele on palgad Eestis jätkuvalt madalad, eriti arvestades toidu hinda.
Tütar Janeryn on vajadusel valmis koos perega kolima kuhu iganes, kasvõi Norrasse ja õppima ettevalmistusklassis ära uue keele.
Kolme- ja neljalapseliste perede lapsetoetused läksid Eestis Soome omadest mööda tänavu juulis, kui Eestis hakati maksma suurte perede toetust. Nüüd saab kolme lapsega Eestis 500 ja nelja lapsega 600 eurot kuus. Need summad on üle saja euro suuremad kui Soomes. Ühe ja kahe lapse puhul on Soome toetused suuremad.
Vanemapuhkusel olles makstakse Eestis vanematele sada protsenti eelmise aasta palgast ja vanemapuhkuse pikkus on 18 kuud – seda on kaks korda enam kui Soomes. Ööpiku jaoks pole mõeldav, et ta peaks 9-kuuse lapse lasteaeda panema.
Ajal, mil Soomes lapsetoetusi kärbitakse, pannakse Eestis neid juurde. Toetused on aga inimestel elukoha valiku puhul olulised, rääkis Eesti ja Soome vahel inimeste liikumist uurinud Tartu ülikooli teadlane Pihla Siim.
Ainult toetuste pärast Ööpikute pere Soomest tagasi Eestisse ei koli. Tähtsad on ka Eestisse jäänud tuttavad ja sugulased. Eestis on võimalik vajadusel lapsi kellegi hoolde jätta. Soomes pole aga kedagi, kellega isegi kohvikus käia.
Sel ajal, kui Ööpikud elasid Soomes, kärbiti Eestis väikse ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Eesmärk on see, et Ööpiku-taolised töökad ja tublid inimesed Eestisse elama jääksid.
Näiteks 600-eurose palga puhul jääb järgmisest aastast inimstele igas kuus 66 eurot rohkem kätte. See on oluline just väiksepalgalistele, kes on olnud põhilised Eestist lahkujad.
Eesti rahvaarv on täna 1,3 miljonit, mida on 250 000 võrra vähem kui Eesti iseseisvudes 1991. aastal.
Eesti erakonnad on üksmeelselt otsustanud, et elanikkkonna vähenemisele tuleb panna piir. Praegu ongi toimumas muutus, kuna rahvaarv on kahel viimasel aastal pööranud kasvule esimest korda viimase 25 aasta jooksul. Üks põhjustest on Ööpiku-taolised tagasitulijad.
See on ka põhjus, miks lapsetoetuste tõstmist keegi Eestis ei vaidlusta. Teine lugu on aga maksureformiga. Seni on Eesti saanud kiita ühtlase tulumaksumäära pärast, nüüd aga hakatakse sisse viima erisusi. Aga isegi pärast muutusi ei sarnane Eesti maksusüsteem Põhjamaadega, sest üle 20 protsendi kellegi maksumäär ei tõuse.
NordenBladet — Soome saab 100. sünniaastapäevaks ligi 30 riigilt kingituseks korvpalliväljaku suuruse lipu, mis heisatakse järgmisel kevadel Haminas. Lipu kinkimisel osalevad kõik Soome naabrid ehk Rootsi, Norra, Eesti ja Venemaa. Osaleb ka kaugemaid maid nagu Austraalia, vahendab Yle.
Kingitus on mõeldud Soomele ja soome rahvale. Lipp antakse üle peaministri pidulikul vastuvõtul 8. detsembril. Kohal on esindajad kõikidest kingituse teinud riikidest. Hiigellipu hinda ei avalikustata, samuti kõiki kingituse tegijaid.
Lipp heisatakse järgmisel kevadel Haminas. Lipu suurus on ligi 400 ruutmeetrit ehk peaaegu sama suur nagu korvpalliväljak, mille suurus on 420 ruutmeetrit.
Lipu laius on 16 meetrit ja pikkus 24 meetrit. Tegemist on maailma suurima Soome lipuga.
Eeloleval kevadel heisatakse lipp Haminas lipumasti, mis on Euroopa kõrgeim – sada meetrit. Juba on kindlaks tehtud, et lennuturvalisuse koha pealt võib lipumast olla sada meetrit kõrge. Küsimus on nüüd valguses, et lipp oleks ka pimedal ajal nähtav.
Helsingi olümpiastaadioni torni kõrgus on näiteks 72 meetrit. Maailma kõrgeim lipumast asub Saudi Araabias Jeddas ja selle kõrgus on 171 meetrit. Ligi 160-meetrised lipumastid on Tadžikistanis, Aserbaidžaanis ja Põhja-Koreas.
Nii suurt lippu pole mõistlik pidevalt üles ja alla liigutada, mistõttu on lipule taotletud eriluba, et see võiks mastis olla pidevalt. Lipumast tehakse puidust ja sellest saab maailma kõrgeim puidust lipumast. Tehnoloogia selleks on olemas, kuna Soomes on juba püsti pandud 120 meetri kõrguseid puidust mastiga tuulegeneraatoreid. Mast tehakse liimpuidust ja see valmib Soomes.
Lipumast ja lipp maksavad kokku 200 000-300 000 eurot. Enamus summast tuleb kingitusena. Masti jaoks on tehtud ka korjandus ning sinna on kogunenud 22 000 eurot.
Lipp heisatakse Hankos mere ääres 28. mail 2018. aastal, mil Soome lipp saab 100 aastaseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Alates jaanuarist pakutakse kõigis Helsingi lasteaedades soovi korral taimetoitu ja see võib olla kuni viie euro võrra kallim kui tavatoit. Helsingi linnas prooviti taimetoitu katseliselt mõnes lasteaias ja see osutus kardetust odavamaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Aasta tagasi otsustati Helsingis pakkuda katseliselt lastele taimetoitu 20 lasteaias, et arvestada, kui palju võib taimetoit minna tavalisest kallimaks. Prooviaeg lõppes sügisel ja selle järgi osutus taimetoit kardetust odavamaks.
Helsingi lasteaedade toit ehk hommikusöök, lõuna ja õhtuoode maksavad kokku lapse kohta 7,26 eurot päevas. Taimetoit läks kallimaks ainult 5,49 euro võrra.
Kui aga taimetoitu pakkuda rohkem, on see kallim ainult 2,1 euro võrra päevas.
Küsitluste järgi on taimetoitu tarbivaid lapsi Helsingi lasteaedades alla 50.
Samaaegselt taimetoidu hinna arvestusega tegeleb Helsingi ülikool taimetoidu tervislikkuse väljaselgitamisega. Enamus lapsi tarvitab taimetoitu mitte tervislikel, vaid kogu perega seotud muudel põhjustel nagu keskkonna ja loomade kaitse.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kagu-Soomest on avastatud morfiinist ligi 10 000 korda kangemat narkootikumi karfentanüüli, mis on juba väikestes kogustes tappev. Politseil on infot, et narkoainet võib olla levitatud mujale Soome, mistõttu inimesed peaks olema äärmiselt ettevaatlikud, vahendab Helsingin Sanomat.
Oht on selles, et ostjad võivad arvata, et tegemist on millegi muuga. Karfentanüül on surmav ja inimesed on seda ostnud heroiini pähe.
Politsei uurib praegu, kas üks surmajuhtum on seotud karfentanüüliga. Tegemist on nii kange ainega, et juba liivatera suurune kogus võib olla inimesele surmav. Aine on morfiinist 10 000 korda kangem.
Politsei on leidnud ainet, mis on segatud fariinsuhkruga. Praegu pole teada, palju sel on karfentanüüli. Aine meenutab nii lõhnalt kui väljanägemiselt fariinsuhkrut. Üks isik on aine levitamisega seoses vahi alla võetud.
Alates käesoleva nädala algusest on karfentanüül Soomes tunnistatud narkootiliseks aineks. Varem oli tegemist ametlikult ravimiga.
Ainet on ka varem vähesel määralt Soomest leitud. Aine mõjutab kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada äkksurma. Juba aine omamine on ohtlik, kuna see võib organismi jõuda nii hingamisteede kui puudutuse kaudu. Inimese surmamiseks piisab 0,03 grammist karfentanüülist. Vastav tappev kogus heroiini on 30 grammi.
Karfentanüüli kasutatakse meditsiinis elevantide ja muude suurte loomade uinutamiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
