Reede, detsember 19, 2025

SOOME UUDISED

Eesti valitsus toetab Eesti-Soome kultuurifondi 700 000 euroga

NordenBladet — Eesti valitsus eraldab reservist Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks 700 000 eurot. Fondi eesmärk on toetada riikidevahelist koostööd nii eraisikute kui organisatsioonide tasandil kultuuri, loomemajanduse ja koolituse vallas, vahendab Valitsus.ee.

Eesti ja Soome head suhted põhinevad ajaloolistele sidemetele,” ütles peaminister Jüri Ratas. „Üle Soome lahe tehakse 9 miljonit reisi aastas, mis näitab kui läbipõimunud meie elud on. Nii Eesti kui Soome tähistavad oma 100. sünnipäeva ja on märgiline, et just nüüd on nii Eesti kui Soome valitsused otsustanud panustada kultuurifondi, mille eesmärk on lähendada meie rahvaid veelgi.“

Soome valitsus planeerib kultuurifondi toetuseks 6 miljonit eurot. Riikide rahaline panus on proportsionaalne riikide sisemajanduse kogutoodanguga.

Kultuuriminister Indrek Saar sõnas, et vennasrahvana on Eesti ja Soome vahelised suhted erilised. „Soomlastega seovad meid tugevad keele- ja kultuurisidemed. Samuti on meil Soomega sõlmitud vanim kehtiv välisleping – vaimse koostöö konventsioon, mille 80. aastapäeva tähistame 1. detsembril. Eesootavad riikide suurejoonelised juubelipidustused. Selles valguses on mul väga hea meel, et meil on võimalus fondile õlg alla panna ning edendada riikidevahelist kultuurikoostööd veelgi,“ ütles Saar.

Kultuurifond asutati 10. detsembril 2015. aastal eraalgatusliku initsiatiivina. Fondi ligikaudu 150 000 euro suurusesse algkapitali on panustanud üle 20 eraisiku nii Eestist kui ka Soomest ning mitmed organisatsioonid. Teiste hulgas ka Tallinna ja Helsingi linnavalitsused, ülikoolid ja eraettevõtted.

Fondi esimene sümboolne 15 000 euro suurune stipendium antakse välja 1. detsembril Helsingis Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsiooni 80. aastapäeva tähistamise pidulikul sündmusel.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome riik saab 6. detsembril 100 aastaseks. Vaatame, mis on selle aja jooksul muutunud!

NordenBladet — Soome riik saab vähem kui kuu aja pärast, 6. detsembril täpselt 100 aastaseks. Vaatame, mis on 100 aasta jooksul Soomes muutunud. Kõigepealt on Soome elanike arv kasvanud 100 aastaga 2,5 miljoni võrra ehk peaaegu kahekordistunud. 1917. aastatl oli Soome elanike arv 3 miljonit, täna 5,5 miljonit. Praegu on aga sündimus Soomes languses: vaatamata juubeliaastale sünnib tänavu Soomes ligi 1900 last vähem kui eelmisel, 2016. aastal. Elanike arvu kasvatab praegu põhiliselt sisseränne.

Soomlased on hakanud palju rohkem õlut jooma: 1917. aastal joodi aastas 10 liitrit, nüüd juba 75 liitrit õlut elaniku kohta aastas. Märksa rohkem tarvitatakse kohvi: 1917. aastal ligi 2 kilo, praegu ligi 10 kilo kohvi aastas.

Apelsine söövad soomlased 1000 korda rohkem kui 100 aastat tagasi: 1917. aastal toodi Soome 26 tonni, nüüd tuuakse ligi 30 000 tonni apelsine aastas.

Soomlaste eluiga on saja aastaga peaaegu kahekordistunud. Sada aastat tagasi oli soome meeste oodatav eluiga sündides 43 aastat, nüüd 75 aastat. Naiste oodatav eluiga oli sada aastat tagasi 49 aastat, nüüd 84 aastat.

Soomlased on täna märksa tervemad. Sada aastat tagasi oli keskmine voodipäevade arv inimese kohta haiglas 22 ööpäeva, nüüd 3 ööpäeva.

Kui 100 aastat tagasi töötas Soome põllu- ja metsamajanduses 70 protsenti, siis täna vaid 4 protsenti elanikest. Streikides kaotati 1917. aastal 1,5 miljonit, 2015. aastal aga ainult 100 tuhat tööpäeva.

Soome riigivõlg on aga saja aastaga märgatavalt paisunud. Kui 1917. aastal oli võla suurus praeguses vääringus 96 eurot elaniku kohta, siis nüüd on see 18 577 eurot elaniku kohta.

Kui 1917. aastali oli Soomes vaid 40 km talvel lahti hoitavaid maanteid, siis nüüd on selliseid maanteid 79 300 km. Mootorrataste arv on Soomes kasvanud 100 aastaga 837 pealt 265 960 peale. Lennureisijate arv oli Soomes 1917. aastal 269, praegu on see ligi 21 miljonit.

Soome on jätkuvalt Euroopas üks hõredamalt asustatud maid. Ühel ruutkilomeetril elab keskmiselt 17 soomlast, Lapimaal veelgi vähem: ruutkilomeetril ainult kaks inimest.

 

 

Avafoto: Pildike Helsingist (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hea teada! Vaata, mis muutub uuest aastast Soome ettevõtete maksustamises

NordenBladet — Alates 2018. aastast on Soomes mitmeid muudatusi ettevõtete maksustamises. Kõigepealt läheb impordi käibemaksu arvestamine tollilt üle maksuametile. Pärast seda käib kogu käibemaksuarvestus läbi maksuameti, vahendab yrittäjät.fi.

Ettevõtted deklareerivad impordi käibemaksu ise. Võrreldes varasemaga muutub see, et enam ei pea maksu kohe ära maksma, vaid selle võib tasa-arveldada ettevõtluse sisendkäibemaksuga.

Eraisikud ja ettevõtted, mis pole käibemaksuregistris, deklareerivad impordi käibemaksu jätkuvalt tollis.

Töö maksustamisel vähenevad maksumäärad, nn solidaarsusmaksu alampiir püsib 74 200 euro peal.

Soome telerimaksu ehk Yle-vero maksmist ei nõuta enam vähese sissetulekuga inimestelt.

Eelpool mainitud muudatuste tagajärjel väheneb töö maksustamine Soomes 270 miljoni euro võrra. Palga maksustamine püsib samal tasemel.

Maksuseadusse tahetakse teha muudatus, millega vabastatakse tööandja-poolne koolitus tulumaksust. Koolitus on maksuvaba, kui see toimub tööandja või samasse kontserni kuuluva tööandja huvides.

Maksuvaba on lisaks tavapärasele töökoolitusele ka kõrgkooliõpe ning muu ameti- ja täiendkoolitus, mis annab töötajale lisateadmisi. Koolituse tingimused tuleb kokku leppida ettevõtte juhtkonnaga.

Rahaülekannete maksu korda tahetakse muuta nii, et kinnistu või osakute müügi puhul ei pea maksu maksma, kui ettevõtja loob seeläbi tegevuse jätkamiseks uue ettevõtte.

Kinnisvaramaksu alampiir jääb muutmata, aga ülempiir kerkib 1,8 protsendi pealt 2,0 protsendi peale.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TOP10: Need on Soome kalleimad müügis olevad autod

NordenBladet — Soome Iltalehti pani kokku nimekirja kalleimatest müügil olevatest autodest. Kallimate hulgas on Mercedesed, Porsched ja BMW-d. Kõige kallim on miljoni euroga 1957. aasta Mercedes-Benz SL 300 Roadster.

Üle poole miljoni euroseid autosid on kokku kolm: lisaks mainutud Mercedesele veel Ferrari 488 ja Ferrari GTC4.

Siin on Soome kalleimate autote TOP 10:

Mercedes-Benz SL 1049000 €

Ferrari 488 544800 €

Ferrari GTC4 502993 €

Ferrari 488 475060 €

Porsche 911 GT 3RS 449000 €

Ferrari 488 438478 €

Lamborghini Huracan 429092 €

Porsche 911 399000 €

Ferrari California 389900 €

Ferrari California 364800 €

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome jäi Euroopa ravimiagentuurist ilma, see läheb Amsterdami

NordenBladet — Soome taotles seoses Brexitiga Londonist lahkuvat Euroopa ravimiagentuuri Helsingisse, aga selle sai omale Hollandi pealinn Amsterdam. Lisaks Amsterdamile oli teine soosik Milaano. Helsingi kukkus välja juba esimeses hääletusvoorus.

Hääletusel osalesid Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid. Esimeses hääletusvoorus sai enim punkte Milaano, järgnesid Amsterdam ja Kopenhaagen. Viimases voorus said võrdselt punkte Amsterdam ja Milaano ning võitja tehti kindlaks loosiga.

Londonist lahkuva Euroopa pangandusjärelvalve uueks asukohaks valiti Prantsusmaa pealinn Pariis. Teised soosikud olid Frankfurt ja Dublin. Lõpuks jäid sõelale Dublin ja Pariis ning lõplik otsus tehti samuti loosiga, mille korraldas eesistujamaa Eesti.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT