NordenBladet — Pärast Nokia kukkumist ja sellega seotud kriisi oli Soome majandus aastaid madalseisus. Ent see aeg on nüüd möödas, sest Soome on leidnud uue Nokia – IT-teenuste ekspordi.

Teenuste eksport moodustas läinud, 2016. aastal 36 protsenti ekspordi poolt loodud lisaväärtusest ja selle osakaal kasvab kiiresti. Teenuste kasv on juba korvanud tühimiku, mis tekkis pärast Nokia ärakukkumist, selgub Soome valitsuse poolt tellitud värskest uuringust.

Teenuste eksport on oluline, kuna seeläbi luuakse oluliselt rohkem lisaväärtust kui lihtsalt läbi kaupade ekspordi. Lisaks pakub teenuste eksport tööd kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele.

Uuringu viisid Soome 100. aastapäeva puhul läbi Aalto ülikooli, Etla (majanduskeskkonna uurimiskeskus), Helsingi ülikooli ja VATTi (Soome riigi majanduse uurimiskeskus) teadlased.

Raportis antakse esimest korda 2000ndate aastate jooksul ülevaade ja hinnang teenuste ekspordi antavale lisaväärtusele. Selleks tuli teenuste sektorit eraldi analüüsida, sest tavapärased ülevaated teenuste ekspordist ei anna täit pilti.

Uuringust selgub, et 2010ndatel aastatel on Soomes eriti hoogustunud IT-teenuste eksport, mis moodustas 2016. aastal 11,4 protsenti kogu ekspordi loodavast lisaväärtusest. Sellega on IT-teenuste eksport lisaväärtuse poolest Soomes tähtsuselt teine ekspordivaldkond. Suurima lisaväärtuse annab paberitööstus, mille osakaal oli 2016. aastal 13 protsenti.

Uuringust tuleb välja, et tavapärane ekspordi arvestus ei anna majandusest tervikpilti, kuna üle poole kogu ekspordi mahust moodustab rahvusvaheline vahendustegevus, märkis Saara Tamminen VATT-ist.

Uuringust tuleb ühtlasi välja, et 60-70 protsenti ekspordi lisaväärtusest annavad tooted, mille puhul on tähtis kvaliteet, omadused ja ettevõtete maine. Teenuste ekspordi lisandväärtus on mitmekordistunud viimase mõne aasta jooksul.

Uuringust tuleb ühtlasi välja, et Soome on olnud väike ja avatud majandus viimased 150 aastat ning ekspordi osakaal ja selle tähtsus majanduses oli ühtviisi suur nii sada aastat tagasi kui ka nüüd.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome 100. aastapäeva pidustuste kulminatsioonihetk on Põhja-Soomes Oulus, kus korraldatakse laupäeval, 2. detsembril 1200 inimese osavõtul suur pidu.

Ouluhallis toimuval peol, mida kannab üle Soome rahvustelevisioon laupäeval alates kella 19-st on põimunud muusika, tants, tsirkus ja uus tehnoloogia.

Pidu algab Jaakko Kuusisto suurteosega Yhdessä (Üheskoos), mis on loodud kümnele orkestrile. Mari Palo ja Johanna Iivanainen esitavad soomlaste armastatud laule. Esitatakse rahvatantse, kus noorimad tantsijad on 4-aastased.

Programmi lõpetab Jean Sibeliuse sümfoonia Finlandia esitus, milles osaleb 300 Oulu muusikaõpilast.

Peo peremees on peaminister Juha Sipilä ja sellel osaleb president Sauli Niinistö.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soomlased valisid ülekaalukalt kõige levinumaks sõimusõnaks perkele. See tuleb aga leedu keelest ja tähistab äiksejumalat perkunas‘t.

Sõimusõnade osas järgnevad Soomes läbi viidud vastava küsitluse põhjal perkele‘le (märkis ära 61 protsenti vastanutest) tähtsuselt vittu (20 protsenti vastanutest) ja saatana (10 protsenti vastanutest), vahendab Helsingin Sanomat.

Kokku osales hääletusel 21 475 vastajat.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT