NordenBladet – Hiljuti tõusis Rootsis skandaal, kui tuli välja, et Burger Kingi söögikohtades pakutakse vanaks läinud toitu. Pärast seda võttis Soome MTV uudistega ühendust kohaliku McDonaldsi keti töötaja, kes rääkis, et sama asi on Soomes.
Töötaja rääkis, et ka Soome McDonaldsis pakuti liiga kaua seisnud toitu. Näiteks nn 10 minuti reegel burkside osas venis liiga tihti poole tunni pikkuseks. Seda juhtus eriti tipptundide ajal, kui köögis polnud piisavalt töötajaid.
Friikartuleid tohib reeglite järgi pakkuda vaid 5 minuti jooksul pärast valmistamist, aga sealgi venis asi poole tunnini. Friikad peaks olema kliendile pakkudes kuumad ja krõbedad, aga väga tihti olid nad lihtsalt soojad ja vedelad, rääkis töötaja.
Kananagitsatega oli lugu veelgi hullem. Enamasti kallati uued vanadele peale, ilma anumat eelnevalt tühjendamata. Vahel juhtus, et kliendile pakuti paar tundi seisnud nagitsaid.
Probleemid tulid töötaja väitel töötajate vähesusest, mistõttu esines palju kiirustamist. Nii näiteks teenindati kliente kahekesi ja köögis oli veel kaks inimest. Sama töö tegemiseks oleks vaja olnud 10-15 inimest, 4-6 kassas ja samapalju köögis. Töötajate vähesuse tõttu pidid kliendid tipptundidel oma toitu ootama 40-50 minutit. Paarkümmend minutit ootamist oli aga täiesti tavaline.
Kõige hullem oli olukord õhtuti ja nädalavahetustel, mil juhataja oli ära. Oli ka muid probleeme, näiteks puudus mitmetel töötajatel hügieenipass, kui see peab olema kõigil, kes ametis üle kolme kuu.
McDonaldsi Soome esindaja ütles asja kohta, et söögikohtade aruanded on kõik korras olnud. Toidu seismise kohta ütles esindaja, et McDonalds on üldse loobumas valmis toidu soojas hoidmise letist.
NordenBladet —Rootsis kahtlustatakse kahte meest Estonia rauarahu rikkumises. Juhtum on seotud Saksa sukeldumislaeva sügisese viibimisega Estonia hukkumise kohas. Vraki hauarahu kontrolliv Lääne-Soome merevalve jälgis toona Saksa laeva liikumist. Piirivalve kahtlustas, et aluselt lasti laevale veealune robot, vahendab SVT.
Rootsis on asja kohta algatud kriminaalasi, mille käigus uuritakse, kas rootslased võivad olla süüdi hauarahu rikkumises. Saksa laeval oli kokku 11 isikut. Soome keskkriminaalpolitsei info kohaselt oli laeval kolm sakslast, kaks rootslast ja kaks norralast. 4-liikmeline laeva meeskond koosnes sakslastest ja poolakatest. Tegemist oli filmigrupiga, kes kogus kohapeal dokumentaalfilmi jaoks materjali.
Rootsi prokuröri info kohaselt on meeste kohta midagi vara öelda, sest selliseid juhtumeid pole varem olnud. Juhtumi uurimist raskendab selle rahvusvaheline iseloom. Lisaks hauarahule kaitseb Estonia vrakki eraldi kokkulepe. Sukeldumise keeld aga puudutab vaid selle leppega liitunud riike, aga näiteks Norra ja Saksamaa pole leppega seotud.
Reisilaev Estonia uppus 1994. aastal nõudes 852 inimese elu. Suurem osa hukkunutest jäid laeva sisse.
NordenBladet —Rootsi 16-aastane kliimasõdalane Greta Thunberg ütles, et maailma liidrid pannakse seina äärde, kui nad ei tegele piisavalt agaralt kliima soojenemise probleemiga. Thunbergi kõnet saatsid rahvahulkade tormilised kiiduavaldused. Thunberg ütles eile Torinos toimunud kliimameeleavaldusel, et 2020. aasta peab olema tegutsemise aasta, kui planeeti tahetakse päästa. Ta saabus Torinosse Madriidist, kus toimus ÜRO kliimakonverents, vahendab Daily Mail.
Thunberg ütles, et kardab, et Madriidi konverents ei suutnud kliimaprobleemi lahendada. Ta lisas, et maailma juhid hiilivad kohustustest kõrvale. Seetõttu peab sekkuma rahvas ja juhte selleks sundima. „Me paneme nad seina äärde ja sunnime neid tegutsema,” ütles Thunberg.
Thunberg ütles, et vanemad inimesed lükkavad kliima probleemid nooremate kaela, justkui oleks noored selles süüdi. Thunbergi sõnul käituvad vanemad inimesed nii, nagu tulevikku ei oleks olemas, aga tulevik on olemas. Thunberg ütles, et noored peavad ärkama ja endale tuleviku välja võitlema.
NordenBladet —Rootsi konservatiivse Rootsi Demokraatide erakonna toetus kerkis viimase küsitluse andmetel rekordkõrgele, sotside toetus kukkus rekordmadalale. Statistikakeskuse SCB avalikustatud andmetel toetab Rootsi Demokraate 22,6 protsenti rootslastest. Eelmise küsitluse ajal maikuus oli toetus 17,1 protsenti.
Rootsi kõige populaarsem erakond on jätkuvalt sotsiaaldemokraadid, aga nende toetus on kukkunud ajalooliselt madalaima taseme, 26,3 protsendini. Toetus on 1,3 protsendipunkti võrra madalam kui maikuus.
Moderaatide toetus on 18,3 protsenti ja kristlike demokraatide toetus 6,6 protsenti.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
