Pühapäev, aprill 20, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi Akadeemia Nobeli kirjanduspreemiad anti Olga Tokarczuk´ile ja Peter Handke´le

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tänavu andis Rootsi Akadeemia välja kaks kirjanduspreemiat: 2018. aasta auhinna sai poola kirjanik Olga Tokarczuk ja 2019. aasta oma austerlane Peter Handke.

Tokarczuki auhinnati “narratiivse kujutlusvõime eest, mis esitab entsüklopeedilise kirega piiride ületamist kui eluviisi”, ütles akadeemia.

Austria romaani- ja näitekirjanik Handke sai preemia “mõjuvõimsate teoste eest, milles on lingvistilise leidlikkusega uuritud inimkogemuse perifeeriat ja spetsiifikat”.

Sel aastal anti erandlikult välja kaks preemiat, sest mullu otsustati jätta auhind andmata Rootsi Akadeemias vallandunud ahistamis- ja korruptsiooniskandaali tõttu.

Akadeemia Nobeli-komitee esimees Anders Olsson ütles, et laureaadid valiti välja kahest nimekirjast. Üks oli koostatud 2018. ja teine 2019. aasta auhinna tarvis.

Kumbki nobelist saab 9 miljonit rootsi krooni ehk 830 000 eurot.

____________________________

Rootsi Akadeemia (rootsi keeles Svenska Akademien) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Rootsi Akadeemia asutati kuningas Gustav III poolt aastal 1786 Prantsuse Akadeemia eeskujul. Akadeemia põhiülesanne on rootsi keele normeerimine. Rootsi Akadeemias on piiratud arv liikmekohti – 18 (mida on vähem kui näiteks Prantsusmaal, kus kohti on 40). Liikmestaatus on eluaegne. Akadeemiasse on valitud tuntud rootsi kirjanikke, teadlasi ja avaliku elu tegelasi.

Rootsi Akadeemia annab alates 1901. aastast välja Nobeli kirjandusauhinda. Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis neljapäeval üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Margus Kolga, Eesti uus suursaadik Rootsis,  andis neljapäeval üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokkupuutepunktide üle ajaloos.

Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi algatuse eest ja tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaaniale. Enne Rootsi siirdumist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel.

“Rootsi on Eesti jaoks tähtis partner nii Põhja-Euroopas, Euroopa Liidus kui ka laiemalt. Meie ühised huvid julgeolekupoliitikas, meie head ja tugevad majandussuhted ning üha kasvav kultuurivahetus loob positiivse fooni edasistele sammudele ja uuteks ühistegevusteks,” ütles suursaadik Kolga.

___________________
Margus Kolga (sündinud 2. mail 1966) on Eesti riigiametnik ja diplomaat, alates 2019. aastast Eesti suursaadik Rootsis.

1999. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Ta töötas seejärel kaitseministeeriumi asekantslerina.

2002 otsustati talle anda Valgetähe IV klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd riigiametnikuna.

2003. aasta juulis mõisteti ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises ning teda karistati 48 600 krooniga. Kuritegude ilmsikstulekul lahkus ta kaitseministeeriumi asekantsleri ametikohalt. Seejärel töötas ta Balti Kaitsekolledžis konsultandi ja projektijuhina. 2009. aastal oli ta välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna juhataja.

2010. aastal määras Vabariigi president ta Eesti alaliseks esindajaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures.

2015. aastal kandideeris Kolga taas kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleriks.

Suursaadik Margus Kolga on välisministeeriumis 2007. aastast, kui asus tööle poliitikaosakonna peadirektorina. Alates 2010. aastast oli ta suursaadik Eesti alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis ning 2015 liikus ta poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroo nõunikuks. Margus Kolga räägib inglise, soome, vene ja saksa keelt.

Rootsi kuningas Carl Gustav võttis lapselastelt kuninglikud õigused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsi kuningakojas toimuvad suured muutused ja sellega seoses võeti kuninga lapselastelt kuninglikud õigused. Muutustega seoses võetakse prints Carl Philipi ja printsess Madeleine lastelt kuninglikud õigused. Vastava otsuse tegi kuningas Carl Gustav, vahendab Iltalehti.

Kuningas Carl Gustavi ajaloolise otsuse kohaselt on prints Alexander, prints Gabriel, printsess Leonore, prints Nicolas ja printsess Adrienne jätkuvalt kuningliku pere liikmed, aga neil pole kuninga perekonnaga seotud õigusi ja nad ei osale esindustoimingutel.

Mitmed Rootsi meediaväljaanded on kirjutanud, et Madeleine oli sellele vastu, aga see ei vasta tõele. Tema väitel on muutust ette valmistatud terve aasta ning tema ja Chris leiavad, et see on lastele hea.

Ka prints Carl Philip ja tema kaasa Sofia leiavad, et see on hea asi. Nad märkisid, et Alexanderil ja Gabrielil on elus valikuvõimalus ja see on hea. Lapsed säilitavad oma kuninglikud tiitlid, mille üle vanemad on uhked.

Carl Philip ja Sofia ning Madeleine jätkavad tegevust mittetulundusühingutes, mille nad on asutanud ja kus nad on tegevad. Lisaks osalevad nad üritustel kuninga poolt sätestatud viisil. Madeleine on elanud juba pikemat aega välismaal koos oma kaasa Chrisi ja laste Leonore, Nicolase ja Adriennega.

Avafoto: H.M. King Carl XVI Gustaf; H.M. Queen Silvia (Kungahuset.se/Peter Knutson)

 

Rootsi siseminister Peter Damberg: Vägivald räsib tavalisi inimesi – lähiaastatel värvatakse 10 000 uut politseinikku

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Migrantide tulva all ägavas Rootsis on vägivald hakanud räsima tavalisi inimesi, mistõttu värvatakse kiirkorras lähiaastate jooksul 10 000 uut politseinikku. Vägivallaohvrite arv on Rootsis kerkinud samale tasemele kui 1990ndatel aastatel,  aga siis oli tegemist põhiliselt lähisuhtevägivallaga. Nüüd aga on Rootsis käimas kuritegelike grupeeringute omavahelised arveteõiendamised, milles kasutatakse relvi ja lõhkeaineid, vahendab MTV.

Rootsi valitsuse hinnangul on olukord väga tõsine, kuna toores vägivald on jõudnud tänavale tavaliste inimeste keskele. Politseile antakse nüüd lisajõude olukorra parandamiseks, ütles siseminister Peter Damberg.

Peamine otsus on see, et lähima viie aasta jooksul palgatakse 10 000 uut politseinikku. Politseinike arv kerkib 30 000 pealt 40 000 peale vaid viie aastaga. Siseministri väitel on vaja politseinikke tänavale juurde turvalisuse tagamiseks.

Lisaks on kavas karmistada karistusi relvakuritegude eest. Ühtlasi saab politsei juurde õigusi infotehnoloogilise jälitustöö tarbeks ning kasutada salajasi andmeid ja kaameravalvet. Selleks muudetakse mitmeid seadusi.

Siseministri väitel tuleb valmis olla selleks, et noori inimesi ei tõmmataks Rootsis kaasa kuritegevusele. Ministri väitel ei hakka ta andma nõu, mis Soomes tuleks teha. Tema väitel peaks Soome ise oma probleemidest aru saama ja vastavalt reageerima. Rootsis võetakse eriti tõsiselt narkoteemat, kuna suur osa kuritegevusest on seotud narkoäriga.

 

Rootsi plaanib riigi kaitsekulude kasvu katmiseks kehtestada pankadele uue maksu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Rootsi vasaktsentristlik valitsus plaanib riigi kaitsekulude kasvu katmiseks kehtestada alates 2022. aastast pankadele uue maksu.

“Lisaraha kaitsevaldkonnale alates 2022. aastast finantseeritakse maksutõusuga finantssektorile,” ütles Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson laupäeval. Tema kinnitusel on valitsuse moodustanud sotsiaaldemokraadid ja keskkonnapartei selles osas kokku leppinud liberaalide ja keskparteiga, mis valitsust parlamendis toetavad. “Pangad saavad iga aasta suuri kasumeid ja võidavad viimastel aastatel rakendatud ettevõtete tulumaksu kärbetest,” lisas Andersson.

Uue meetmega suureneb Rootsi kaitse-eelarve ajavahemikus 2022-2025 viie miljardi krooni ehk 460 miljoni euro võrra aastas.

Andersson ei täpsustanud, kuidas uut maksu täpsemalt koguma hakatakse.

Rootsi sotsiaaldemokraadid on korduvalt tõstatanud pangamaksu teema alates 2014. aastast, kui nad võimule said, kuid olid sunnitud selle 2017. aastal laialdase kriitika tõttu kõrvale jätma. Andersson tõstatas maksu teema uuesti oma valimiskampaanias 2018. aastal. Tema sõnul saab maksu ülesehitus olema teistsugune kui varasemalt arutatud.

Venemaa kasvava agessiivsuse pärast Läänemere regioonis muretsev Rootsi asunud oma relvajõude tugevdama. Eelmisel aastal teatas Rootsi, et ostab 10 miljardi dollari eest USA-lt õhutõrjerakette Patriot.

Põhjamaade suurim pangandusgrupp Nordea viis hiljuti oma peakorteri Stockholmist üle Soome.

1...394041...58Page 40 of 58