Kolmapäev, august 27, 2025

ROOTSI UUDISED

INFO & PROGRAMM: Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumine ja auhinnagala Stockholmis (27 – 31. Okt. 2019)

NordenBladet – 27. – 31. Oktoobril 2019 kogunevad Põhjamaade rahvasaadikud, Põhjamaade Nõukogu liikmed, mitmed ministrid ja peaministrid, arvamusliidrid ja meedia Põhjamaade Ministrite Nõukogu 71. istungjärgule e. tippkohtumisele. Stockholmis Rootsi parlamendis (Sveriges riksdag i Stockholm, Riksgatan 1) toimuv mitmepäevane tippkohtumine on suurim Põhjamaade poliitiline sündmus. Seekordse tippkohtumise päevakorras on kliima, jätkusuutlikkus ja noorte kaasatus ühiskonda.

Põhjamaade Nõukogu pressikonverents toimub 29. oktoobril kell. 10.30-10.50 parlamendihoone ruumis RÖ4-43.Põhjamaade Nõukogu kommunikatsiooninõunikud asuvad ruumis RV3-16. Tippkohtumise hashtag´id sotsiaalmeedias on #nrsession, #nrpriser ja #nrpol. Ajakirjanikud saavad ennast 24.oktoobrini pressikaardi alusel registreerida siin: https://acc.norden.org/sv/

Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis auhinda: kirjanduspreemia, filmiauhinna, muusikaauhinna, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Kirjanduspreemia on viiest auhinnast vanim. Esmakordselt anti see välja 1962. aastal ja sellele järgnesid muusikaauhind (1965), keskkonnaauhind (1995), filmiauhind (2002) ning laste- ja noortekirjanduse preemia (2013). Tänavune pidulik auhinnagala toimub teisipäeva õhtul, 29.oktoobril Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8). Peale autasustamistseremooniat korraldab Rootsi valitsus valitud külalistele vastuvõtu.

Koos Põhjamaade Nõukogu Rootsis toimuva istungjärguga korraldab Tema kõrgeausus Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf kuningalossi kutsutud külalistele lõunasöögi. Kutsutud külalised viiakse transporditakse bussiga parlamendihoonest (29.okt. 11:50 – 13:45 Kungliga Slottet, 10770 Stockholm)

Rootsi on Põhjamaade Nõukogu eesistujariik 2019. aastal.

2019 aasta tippkohtumise programm (71st Session of the Nordic Council in Stockholm):

Pühapäeval, 27. oktoobril
Põhjamaade Noortekogu (Ungdomens Nordiska råds) istungjärk 2019. Põhjamaade Nõukogu auhindade nominendid kutsutakse parlamendihoones toimuvale eriüritusele.

Esmaspäeval, 28. oktoobril kell 17.15-18.15 kutsub Põhjamaade nõukogu vabaühenduste ja kodanikuühiskonna esindajaid küsitluskoosolekule, kus on võimalik Põhjamaade poliitikutele esitada küsimusi digitaliseerimise ja digipädevuse kohta, arutatakse  demokraatia tingimusi  noorte vaatepunktist.Tutvustuskõne peab Põhjamaade Nõukogu president Hans Wallmark, lõppsõna esitab Põhjamaade Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson.

Samal päeval on veel järgmised kohtumised: Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete parteirühma (Nordisk grön vänster) koosolek, Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni (Den socialdemokratiska gruppen) koosolek, Põhjamaade vabadus (Nordisk frihet) korraldab parteirühma koosoleku, Keskmise rühma (Mittengruppen) koosolek. Konservatiivide rühmituse (Konservativa gruppen) koosolek, Kontrollikomitee (Kontrollkommitté) koosolek

Seoses Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärguga Stockholmis kutsuvad parlamendi spiiker ja Põhjamaade nõukogu spiiker Rootsi delegatsiooni lõunale, et tähistada ja tunnustada demokraatia tähtsust meie Põhjamaade heaoluriikide jaoks.

Teisipäeval, 29.oktoobril
14.00 -17.30 parlamendisaalis Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärk, millele järgneb Põhjamaade tippkohtumine Põhjamaade peaministritega. Arutelu teemal: Kuidas arendada Põhjamaade sotsiaalset mudelit ja kaasa aidata jätkusuutlikele muutustele?

Samuti toimub teisipäeval Rootsi jalgpalliliidu ja Põhjamaade Nõukogus tegutsevate komiteede kohtumine, et arutada naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste 2027 korraldamist. Põhjamaade majanduskasvu ja arengu komitee kohtumine ja palju muud.

19:30 – 21:00 Stockholmi kontserdimajas antakse üle Põhjamaade Nõukogu auhinnad.

21:00 – 22:30 Pärast Põhjamaade Nõukogu 2019. aasta autasustamist Stockholmi Kontserdimajas korraldab Rootsi valitsus Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärguga valitud külalistele vastuvõtu.

Kolmapäeval, 30. oktoobril
Juhatuse kohtumine Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa peaministrite ja valitsusjuhtidega. Täiskogu istung ning Põhjamaade kultuuriministrite nõukogu kohtumine, Põhjamaade keskkonna- ja kliimaministrite nõukogu kohtumine, Piiritõkete nõukogu kogunemine, Põhjamaade säästva komitee ja Põhjamaade keskkonnaministrite nõukogu vaheline nõupidamine, Juhatuse kohtumine Föderatsiooninõukogu.

Neljapäeval, 31. oktoobril
Plenaaristungid ning paneeldiskussioon #metoo kohta Põhjamaade kultuurisektoris.

Tervet tippkohtumiste kava vaadake SIIT (rootsi keeles) ja SIIT (inglise keeles).

________________________________________

Põhjamaade Nõukogu (taani ja norra keeles Nordisk Råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan. Selle liikmesmaad on riigid Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani ning autonoomsed territooriumid Fääri saared (Taani), Gröönimaa (Taani) ja Ahvenamaa (Soome). Põhjamaade Nõukogu eesmärk on hoida ja arendada Põhjamaade koostööd justiits-, kultuuri-, transpordi-, keskkonna, sotsiaal- ja majandusvallas. Koostöö raamid on määratletud Helsingi lepinguga. Nõukogu koosneb parlamentide delegaatidest, kes valitakse igal aastal uuesti. Valitsused on Põhjamaade Nõukogu ees aruandekohuslikud.

Põhjamaade Nõukogu organid on:

-täiskogu, mis koosneb kõikidest nõukogu liikmetest
-presiidium, mis koosneb presidendist (presidentuur roteerub maade vahel) ja Põhjamaade Nõukogu kodukorras ette nähtud arvust liikmetest
-viis alalist komisjoni

Igal riigil peale Islandi on Põhjamaade Nõukogus kokku (koos autonoomsete territooriumidega) 20 kohta, Islandil on 7 kohta. Kokku on Põhjamaade Nõukogus on 87 liiget, kelle valivad liikmesriikide ja autonoomsete territooriumide parlamendid.

Põhjamaade Nõukogu peakorter on Kopenhaagenis. Töökeeled on taani, norra ja rootsi keel.

Rootsi riigikogu /Sveriges Riksdag
Rootsi riigkogu
Rootsi riigkogu
Rootsi riigikogu
Rootsi riigikogu
Rootsi riigkogu
Rootsi riigikogu

Tekst ja fotod: NorenBladet/Helena-Reet Ennet

 

 

 

Rootsis tehakse poistele tuhandeid ebaseaduslikke ümberlõikamisi

NordenBladet — Rootsis tehakse poistele tuhandeid ebaseaduslikke ümberlõikamisi. Need tehakse tavaliselt köögilaua peal paari kuu vanustele poisslastele. Ümberlõikusi sooritavad keskealised mehed, kel pole mingit meditsiinilist haridust. Nad reklaamivad teenuseid sotsiaalmeedias. Lõikuse hind on 2000 krooni ehk 200 eurot ja tegevus on kestnud aastaid, vahendab Svenska Dagbladet.

Rootsis pakutakse ka vastava ala spetsialistide ümberlõikamise teenust, aga see maksab ligi 10 000 eurot.

Rootsis seaduse järgi nõuab enam kui kahe kuu vanusele lapsele ümberlõikuse tegemine meditsiinilist kõrgharidust. Sellest nooremaid võib ümber lõigata ka eriloa alusel. Sellist eriluba pole aga kellelegi peale 2015. aastat antud.

Üks intervjueeritud „köögikirurgidest” ütles, et ta taotles luba paar aastat tagasi, aga seda ei antud, kuna tuimestust peeti ebapiisavaks. Samas on nõudlus suur ja keegi peab need lõikused ära tegema.

Üks põhjus lõikuste arvu suurenemisel on Rootsi ja mujale Euroopasse tulnud islamiusulised migrandid.

Üks intervjueeritud mees hakkas ümberlõikusi tegema peale Rootsi pagulaskeskusse saabumist. Nõudlus on väga suur ja tööd palju. Mees ei garanteeri midagi, seda teeb tema väitel Jumal.

Rootsi meditsiiniasutused peavad väga tihti parandama ümberlõikuse vigu. Arstid on näinud palju juhtumeid, kus on tekkinud põletik ja nahakahjustused. Hullematel juhtudel on tulnud osa peenise vart amputeerida.

Poiste ümberlõikuse puhul eemaldatakse peenise eesnahk.

Rootsi Akadeemia Nobeli kirjanduspreemiad anti Olga Tokarczuk´ile ja Peter Handke´le

NordenBladet – Tänavu andis Rootsi Akadeemia välja kaks kirjanduspreemiat: 2018. aasta auhinna sai poola kirjanik Olga Tokarczuk ja 2019. aasta oma austerlane Peter Handke.

Tokarczuki auhinnati “narratiivse kujutlusvõime eest, mis esitab entsüklopeedilise kirega piiride ületamist kui eluviisi”, ütles akadeemia.

Austria romaani- ja näitekirjanik Handke sai preemia “mõjuvõimsate teoste eest, milles on lingvistilise leidlikkusega uuritud inimkogemuse perifeeriat ja spetsiifikat”.

Sel aastal anti erandlikult välja kaks preemiat, sest mullu otsustati jätta auhind andmata Rootsi Akadeemias vallandunud ahistamis- ja korruptsiooniskandaali tõttu.

Akadeemia Nobeli-komitee esimees Anders Olsson ütles, et laureaadid valiti välja kahest nimekirjast. Üks oli koostatud 2018. ja teine 2019. aasta auhinna tarvis.

Kumbki nobelist saab 9 miljonit rootsi krooni ehk 830 000 eurot.

____________________________

Rootsi Akadeemia (rootsi keeles Svenska Akademien) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Rootsi Akadeemia asutati kuningas Gustav III poolt aastal 1786 Prantsuse Akadeemia eeskujul. Akadeemia põhiülesanne on rootsi keele normeerimine. Rootsi Akadeemias on piiratud arv liikmekohti – 18 (mida on vähem kui näiteks Prantsusmaal, kus kohti on 40). Liikmestaatus on eluaegne. Akadeemiasse on valitud tuntud rootsi kirjanikke, teadlasi ja avaliku elu tegelasi.

Rootsi Akadeemia annab alates 1901. aastast välja Nobeli kirjandusauhinda. Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis neljapäeval üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile

NordenBladet — Margus Kolga, Eesti uus suursaadik Rootsis,  andis neljapäeval üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokkupuutepunktide üle ajaloos.

Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi algatuse eest ja tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaaniale. Enne Rootsi siirdumist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel.

“Rootsi on Eesti jaoks tähtis partner nii Põhja-Euroopas, Euroopa Liidus kui ka laiemalt. Meie ühised huvid julgeolekupoliitikas, meie head ja tugevad majandussuhted ning üha kasvav kultuurivahetus loob positiivse fooni edasistele sammudele ja uuteks ühistegevusteks,” ütles suursaadik Kolga.

___________________
Margus Kolga (sündinud 2. mail 1966) on Eesti riigiametnik ja diplomaat, alates 2019. aastast Eesti suursaadik Rootsis.

1999. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Ta töötas seejärel kaitseministeeriumi asekantslerina.

2002 otsustati talle anda Valgetähe IV klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd riigiametnikuna.

2003. aasta juulis mõisteti ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises ning teda karistati 48 600 krooniga. Kuritegude ilmsikstulekul lahkus ta kaitseministeeriumi asekantsleri ametikohalt. Seejärel töötas ta Balti Kaitsekolledžis konsultandi ja projektijuhina. 2009. aastal oli ta välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna juhataja.

2010. aastal määras Vabariigi president ta Eesti alaliseks esindajaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures.

2015. aastal kandideeris Kolga taas kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleriks.

Suursaadik Margus Kolga on välisministeeriumis 2007. aastast, kui asus tööle poliitikaosakonna peadirektorina. Alates 2010. aastast oli ta suursaadik Eesti alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis ning 2015 liikus ta poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroo nõunikuks. Margus Kolga räägib inglise, soome, vene ja saksa keelt.

Rootsi kuningas Carl Gustav võttis lapselastelt kuninglikud õigused

NordenBladet — Rootsi kuningakojas toimuvad suured muutused ja sellega seoses võeti kuninga lapselastelt kuninglikud õigused. Muutustega seoses võetakse prints Carl Philipi ja printsess Madeleine lastelt kuninglikud õigused. Vastava otsuse tegi kuningas Carl Gustav, vahendab Iltalehti.

Kuningas Carl Gustavi ajaloolise otsuse kohaselt on prints Alexander, prints Gabriel, printsess Leonore, prints Nicolas ja printsess Adrienne jätkuvalt kuningliku pere liikmed, aga neil pole kuninga perekonnaga seotud õigusi ja nad ei osale esindustoimingutel.

Mitmed Rootsi meediaväljaanded on kirjutanud, et Madeleine oli sellele vastu, aga see ei vasta tõele. Tema väitel on muutust ette valmistatud terve aasta ning tema ja Chris leiavad, et see on lastele hea.

Ka prints Carl Philip ja tema kaasa Sofia leiavad, et see on hea asi. Nad märkisid, et Alexanderil ja Gabrielil on elus valikuvõimalus ja see on hea. Lapsed säilitavad oma kuninglikud tiitlid, mille üle vanemad on uhked.

Carl Philip ja Sofia ning Madeleine jätkavad tegevust mittetulundusühingutes, mille nad on asutanud ja kus nad on tegevad. Lisaks osalevad nad üritustel kuninga poolt sätestatud viisil. Madeleine on elanud juba pikemat aega välismaal koos oma kaasa Chrisi ja laste Leonore, Nicolase ja Adriennega.

Avafoto: H.M. King Carl XVI Gustaf; H.M. Queen Silvia (Kungahuset.se/Peter Knutson)