NordenBladet —Rootsi 16-aastane kliimasõdalane Greta Thunberg ütles, et maailma liidrid pannakse seina äärde, kui nad ei tegele piisavalt agaralt kliima soojenemise probleemiga. Thunbergi kõnet saatsid rahvahulkade tormilised kiiduavaldused. Thunberg ütles eile Torinos toimunud kliimameeleavaldusel, et 2020. aasta peab olema tegutsemise aasta, kui planeeti tahetakse päästa. Ta saabus Torinosse Madriidist, kus toimus ÜRO kliimakonverents, vahendab Daily Mail.
Thunberg ütles, et kardab, et Madriidi konverents ei suutnud kliimaprobleemi lahendada. Ta lisas, et maailma juhid hiilivad kohustustest kõrvale. Seetõttu peab sekkuma rahvas ja juhte selleks sundima. „Me paneme nad seina äärde ja sunnime neid tegutsema,” ütles Thunberg.
Thunberg ütles, et vanemad inimesed lükkavad kliima probleemid nooremate kaela, justkui oleks noored selles süüdi. Thunbergi sõnul käituvad vanemad inimesed nii, nagu tulevikku ei oleks olemas, aga tulevik on olemas. Thunberg ütles, et noored peavad ärkama ja endale tuleviku välja võitlema.
NordenBladet —Rootsi konservatiivse Rootsi Demokraatide erakonna toetus kerkis viimase küsitluse andmetel rekordkõrgele, sotside toetus kukkus rekordmadalale. Statistikakeskuse SCB avalikustatud andmetel toetab Rootsi Demokraate 22,6 protsenti rootslastest. Eelmise küsitluse ajal maikuus oli toetus 17,1 protsenti.
Rootsi kõige populaarsem erakond on jätkuvalt sotsiaaldemokraadid, aga nende toetus on kukkunud ajalooliselt madalaima taseme, 26,3 protsendini. Toetus on 1,3 protsendipunkti võrra madalam kui maikuus.
Moderaatide toetus on 18,3 protsenti ja kristlike demokraatide toetus 6,6 protsenti.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
NordenBladet – 27. – 31. Oktoobril 2019 kogunevad Põhjamaade rahvasaadikud, Põhjamaade Nõukogu liikmed, mitmed ministrid ja peaministrid, arvamusliidrid ja meedia Põhjamaade Ministrite Nõukogu 71. istungjärgule e. tippkohtumisele. Stockholmis Rootsi parlamendis (Sveriges riksdag i Stockholm, Riksgatan 1) toimuv mitmepäevane tippkohtumine on suurim Põhjamaade poliitiline sündmus. Seekordse tippkohtumise päevakorras on kliima, jätkusuutlikkus ja noorte kaasatus ühiskonda.
Põhjamaade Nõukogu pressikonverents toimub 29. oktoobril kell.10.30-10.50 parlamendihoone ruumis RÖ4-43.Põhjamaade Nõukogu kommunikatsiooninõunikud asuvad ruumis RV3-16. Tippkohtumise hashtag´id sotsiaalmeedias on #nrsession, #nrpriser ja #nrpol. Ajakirjanikud saavad ennast 24.oktoobrini pressikaardi alusel registreerida siin: https://acc.norden.org/sv/
Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis auhinda: kirjanduspreemia, filmiauhinna, muusikaauhinna, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Kirjanduspreemia on viiest auhinnast vanim. Esmakordselt anti see välja 1962. aastal ja sellele järgnesid muusikaauhind (1965), keskkonnaauhind (1995), filmiauhind (2002) ning laste- ja noortekirjanduse preemia (2013). Tänavune pidulik auhinnagala toimub teisipäeva õhtul, 29.oktoobril Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8). Peale autasustamistseremooniat korraldab Rootsi valitsus valitud külalistele vastuvõtu.
Koos Põhjamaade Nõukogu Rootsis toimuva istungjärguga korraldab Tema kõrgeausus Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf kuningalossi kutsutud külalistele lõunasöögi. Kutsutud külalised viiakse transporditakse bussiga parlamendihoonest (29.okt. 11:50 – 13:45 Kungliga Slottet, 10770 Stockholm)
Rootsi on Põhjamaade Nõukogu eesistujariik 2019. aastal.
2019 aasta tippkohtumise programm (71st Session of the Nordic Council in Stockholm):
Pühapäeval, 27. oktoobril
Põhjamaade Noortekogu (Ungdomens Nordiska råds) istungjärk 2019. Põhjamaade Nõukogu auhindade nominendid kutsutakse parlamendihoones toimuvale eriüritusele.
Esmaspäeval, 28. oktoobril kell 17.15-18.15 kutsub Põhjamaade nõukogu vabaühenduste ja kodanikuühiskonna esindajaid küsitluskoosolekule, kus on võimalik Põhjamaade poliitikutele esitada küsimusi digitaliseerimise ja digipädevuse kohta, arutatakse demokraatia tingimusi noorte vaatepunktist.Tutvustuskõne peab Põhjamaade Nõukogu president Hans Wallmark, lõppsõna esitab Põhjamaade Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson.
Samal päeval on veel järgmised kohtumised: Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete parteirühma (Nordisk grön vänster) koosolek, Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni (Den socialdemokratiska gruppen) koosolek, Põhjamaade vabadus (Nordisk frihet) korraldab parteirühma koosoleku, Keskmise rühma (Mittengruppen) koosolek. Konservatiivide rühmituse (Konservativa gruppen) koosolek, Kontrollikomitee (Kontrollkommitté) koosolek
Seoses Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärguga Stockholmis kutsuvad parlamendi spiiker ja Põhjamaade nõukogu spiiker Rootsi delegatsiooni lõunale, et tähistada ja tunnustada demokraatia tähtsust meie Põhjamaade heaoluriikide jaoks.
Teisipäeval, 29.oktoobril 14.00 -17.30 parlamendisaalis Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärk, millele järgneb Põhjamaade tippkohtumine Põhjamaade peaministritega. Arutelu teemal: Kuidas arendada Põhjamaade sotsiaalset mudelit ja kaasa aidata jätkusuutlikele muutustele?
Samuti toimub teisipäeval Rootsi jalgpalliliidu ja Põhjamaade Nõukogus tegutsevate komiteede kohtumine, et arutada naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste 2027 korraldamist. Põhjamaade majanduskasvu ja arengu komitee kohtumine ja palju muud.
19:30 – 21:00 Stockholmi kontserdimajas antakse üle Põhjamaade Nõukogu auhinnad.
21:00 – 22:30 Pärast Põhjamaade Nõukogu 2019. aasta autasustamist Stockholmi Kontserdimajas korraldab Rootsi valitsus Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärguga valitud külalistele vastuvõtu.
Kolmapäeval, 30. oktoobril
Juhatuse kohtumine Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa peaministrite ja valitsusjuhtidega. Täiskogu istung ning Põhjamaade kultuuriministrite nõukogu kohtumine, Põhjamaade keskkonna- ja kliimaministrite nõukogu kohtumine, Piiritõkete nõukogu kogunemine, Põhjamaade säästva komitee ja Põhjamaade keskkonnaministrite nõukogu vaheline nõupidamine, Juhatuse kohtumine Föderatsiooninõukogu.
Neljapäeval, 31. oktoobril
Plenaaristungid ning paneeldiskussioon #metoo kohta Põhjamaade kultuurisektoris.
Tervet tippkohtumiste kava vaadake SIIT (rootsi keeles) ja SIIT (inglise keeles).
________________________________________
Põhjamaade Nõukogu (taani ja norra keeles Nordisk Råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan. Selle liikmesmaad on riigid Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani ning autonoomsed territooriumid Fääri saared (Taani), Gröönimaa (Taani) ja Ahvenamaa (Soome). Põhjamaade Nõukogu eesmärk on hoida ja arendada Põhjamaade koostööd justiits-, kultuuri-, transpordi-, keskkonna, sotsiaal- ja majandusvallas. Koostöö raamid on määratletud Helsingi lepinguga. Nõukogu koosneb parlamentide delegaatidest, kes valitakse igal aastal uuesti. Valitsused on Põhjamaade Nõukogu ees aruandekohuslikud.
Põhjamaade Nõukogu organid on:
-täiskogu, mis koosneb kõikidest nõukogu liikmetest -presiidium, mis koosneb presidendist (presidentuur roteerub maade vahel) ja Põhjamaade Nõukogu kodukorras ette nähtud arvust liikmetest -viis alalist komisjoni
Igal riigil peale Islandi on Põhjamaade Nõukogus kokku (koos autonoomsete territooriumidega) 20 kohta, Islandil on 7 kohta. Kokku on Põhjamaade Nõukogus on 87 liiget, kelle valivad liikmesriikide ja autonoomsete territooriumide parlamendid.
Põhjamaade Nõukogu peakorter on Kopenhaagenis. Töökeeled on taani, norra ja rootsi keel.
NordenBladet —Rootsis tehakse poistele tuhandeid ebaseaduslikke ümberlõikamisi. Need tehakse tavaliselt köögilaua peal paari kuu vanustele poisslastele. Ümberlõikusi sooritavad keskealised mehed, kel pole mingit meditsiinilist haridust. Nad reklaamivad teenuseid sotsiaalmeedias. Lõikuse hind on 2000 krooni ehk 200 eurot ja tegevus on kestnud aastaid, vahendab Svenska Dagbladet.
Rootsis pakutakse ka vastava ala spetsialistide ümberlõikamise teenust, aga see maksab ligi 10 000 eurot.
Rootsis seaduse järgi nõuab enam kui kahe kuu vanusele lapsele ümberlõikuse tegemine meditsiinilist kõrgharidust. Sellest nooremaid võib ümber lõigata ka eriloa alusel. Sellist eriluba pole aga kellelegi peale 2015. aastat antud.
Üks intervjueeritud „köögikirurgidest” ütles, et ta taotles luba paar aastat tagasi, aga seda ei antud, kuna tuimestust peeti ebapiisavaks. Samas on nõudlus suur ja keegi peab need lõikused ära tegema.
Üks põhjus lõikuste arvu suurenemisel on Rootsi ja mujale Euroopasse tulnud islamiusulised migrandid.
Üks intervjueeritud mees hakkas ümberlõikusi tegema peale Rootsi pagulaskeskusse saabumist. Nõudlus on väga suur ja tööd palju. Mees ei garanteeri midagi, seda teeb tema väitel Jumal.
Rootsi meditsiiniasutused peavad väga tihti parandama ümberlõikuse vigu. Arstid on näinud palju juhtumeid, kus on tekkinud põletik ja nahakahjustused. Hullematel juhtudel on tulnud osa peenise vart amputeerida.
Poiste ümberlõikuse puhul eemaldatakse peenise eesnahk.
