NordenBladet —Rootsis oli taas plahvatus ja nüüd Norrköpingis Hagelby linnaosas kortermaja trepikojas. Plahvatus oli peale kella 6 kohaliku aja järgi. Mitmed elanikud said vigastada. Kohaliku päästekeskuse info kohaselt oli plahvatus võimas ja maja kõik elanikud on evakueeritud, vahendab Aftonbladet.
Plahvatus oli maja teisel korrusel. Mitmed aknad purunesid. Politsei on maja sisse piiranud, kohal on ka pommigrupp.
Eile öösel oli kaks võimast plahvatust Stockholmi kortermajades, nädal tagasi oli tugev plahvatus Stockholmis Östermalmi kortermajas. Plahvatuste arv on Rootsis tõusuteel. Möödunud aastal oli Rootsis 257 plahvatust, samas kui aasta varem oli neid 162.
NordenBladet —Rootsi õhujõudude esindajad kurdavad, et Vene lennukid on muutunud üha agressiivsemaks ja sõidavad 10 meetri kaugusele Rootsi lennukitest. Vene lennukite käitumismaneer on muutunud viimase 3-4 aasta jooksul. Vene lennukite agressiivsust on märgata üha enam, rääkis Rootsi õhujõudude peastaabi ülem Anders Persson intervjuus ajakirjale Skies.
Vene päritolu hävitajad Suhoi Su-27, -34 ja -35 on regulaarselt lennanud 10 meetri kaugusele Rootsi hävitajatest. Vene luurelennukid on lennanud Rootsi õhuruumis, saatjaks hävitajad. Sellist asja pole Rootsi õhuruumis kunagi varem olnud, et signaalluurelennuk on lennanud Rootsi õhuruumis koos hävitajatega.
Perssoni väitel saatsid Vene lennukid sellega Rootsile signaali, et niipea, kui Rootsi lennukid õhku tõusevad, algab vene poolelt elektrooniline häiretegevus.
NordenBladet – Stockholmi Östermalmi linnaosas toimus öösel plahvatus elumajas ja Uppsalas plahvatas kesklinna ööklubi juures. Keegi viga ei saanud. Teade plahvatuse kohta saabus Stockholmi politseile kella ühe ajal öösel. Kohale saabus mitmeid patrulle ja veidi hiljem ka pommirühm, vahendab SVT Nyheter.
Päästeteenistuse teatel evakueeriti kõik elanikud trepikojast, kus plahvatus toimus, ja ka naaberhoonest. Hinnangu järgi hoonetes varisemisohtu ei ole ja uue plahvatuse ohtu peetakse väikseks.
Uppsala plahvatuse kohta sai politsei teate kella 3.15 ajal. Politsei teatel on liiga vara öelda, mis plahvatas.
„Riiklik pommirühm töötas kohapeal paar tundi ja on just lõpetanud. Sündmuspaik on eraldatud,” ütles Kesk-Rootsi päästeteenistuse korrapidaja Andreas Örth.
Plahvatus toimus ööklubi taga ja on materiaalseid kahjusid muu hulgas autodele. Ükski inimene viga ei saanud.
NordenBladet —Rootsis hakkas vangide arv 2017. aastal plahvatuslikult kasvama, mille põhjuseks on karmistunud seadused ja migratsioon. Rootsis on lokkava kuritegevuse tõkestamiseks karmistatud seadusi, mis on kaasa toonud vangide arvu plahvatusliku kasvu. Nüüd on tekkinud uus probleem: vanglad on puupüsti täis, vahendab Dagens Nyheter.
Vanglates on juba voodid asendatud naridega ning nüüd planeeritakse uusi kasarmuid. Vangla järjekorras on ootel sadu süüdimõistetuid, keda pole kuhugi panna. Probleem süveneb veelgi pärast jõulupühi.
Mitmetes Rootsi vanglates on hakatud ühte kongi panema kokku mitmeid inimesi. Näiteks Göteborgi Högsbo vanglas on 83 kongi ja 99 vangi. Rootsis on kokku 4500 vanglakohta, viie aasta jooksul kasvab kohtade arv 1000 võrra. Vahepeal kasutatakse ajuti lahendusi. Lisaks vanglatele võetakse kasutusele muud hooned nagu endised haiglad.
Varem langes Rootsis vangide arv aastakümneid, aga 2017. aastal pööras järsku kasvule. Põhjuseks on seaduste karmistamine ja rahvaarvu kasv. Rootsis on 2000ndatel aastatel rahvaarv kasvanud 1,5 miljoni elaniku võrra. Kokku on Rootsis üle 10 miljoni elaniku. Rahvaarvu kiire kasvu põhjuseks on ühelt poolt sündimus, aga teiselt poolt migratsioon. 2018. aastal moodustas 80 protsenti rahvaarvu kasvust migratsioon.
Kõige levinumad kuriteod on Rootsis vägivallakuriteod. Järgnevad narkokuriteod ning salakaubavedu. Vangidest 94 protsenti on mehed.
NordenBladet —Rootsi valitsus paneb lähiaastatel paika aja, millest edasi enam fossiilseid kütuseid ei tohi müüa. Rootsi on valmis fossiilsetest kütustest vabanemiseks, ütles Rootsi rohelisi esindav rahandus- ja eluasememinister Per Bolund.
Rootsi valitsus on juba kehtestanud uute bensiini- ja diiselautode müügi keelu alates 2030. aastast. Sellest aga ei paista piisavat, sest valitsus tahab paika panna aja, millest edasi enam fossiilseid kütuseid ei tohi müüa, vahendab uudisteagentuur TT.
Praktikas tähendab see seda, et fossiilseid kütuseid nagu bensiine 95 ja 98 ei tohi enam müüa. Praegu pole veel paika pandud, mis ajani ja mil määral tohib kütustes fossiilseid komponente olla.
Rootsi on võtnud eesmärgiks vähendada heitgaase 70 protsendi võrra aastaks 2030, võttes aluseks 2010. aasta taseme.
Rootsi keeld tähendab, et sarnane keeld kehtestatakse terves Euroopa Liidus ja Rootsi on hakanud juba seda asja ajama.
