Esmaspäev, november 3, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi: Mõjuisikute Vanja Wikströmi ja Niklas Malmqvisti NFT-projekti kuldne lubadus, mis muutus investorite jaoks skandaaliks

NordenBladet – Rootsi sotsiaalmeediamaastikul tuntud sisulooja Vanja Wikströmi ja tema elukaaslase ning äripartneri Niklas Malmqvisti ümber on lahvatanud skandaal, mis heidab varju mõjuisikute vastutusele ja krüptomaailma haprusele. Nende ambitsioonikas NFT-projekt “World of Alidia” (WoA), mis lubas luua naistele suunatud võrgustiku ja eksklusiivseid hüvesid, kukkus kokku, jättes maha hulga pettunud investoreid ja süüdistusi ebaausas äritegevuses.

Vanja Wikström ja Niklas Malmqvist, kes on tuntud ka oma ühise YouTube’i kanali “Familjen Wikström Malmqvist” kaudu, on avalikkusega jaganud oma elu, sealhulgas Niklase võitlust kroonilise väsimussündroomiga (ME/CFS). 2022. aasta lõpus sisenes paar hoogsalt NFT-turule, lansseerides Ethereumi plokiahelal põhineva projekti “World of Alidia“. Lubadus oli grandioosne: 10 000 unikaalsest digitaalsest kunstiteosest koosnev kollektsioon, mis ei oleks pelgalt investeering, vaid ka pilet eksklusiivsesse kogukonda, mis pakub liikmetele võrgustumisvõimalusi ja muid hüvesid, keskendudes eelkõige naiste võimestamisele.
https://vanjawikstrom.femina.se/search/Framtiden%20f%C3%B6r%20World%20of%20Alidia/
Foto: Vanja Wikström on oma Femina.se blogis käsitlenud “World of Alidia” juhtumit. Ta avaldas postituse pealkirjaga “Framtiden för World of Alidia” (World of Alidia tulevik), kus ta selgitab projekti ees seisnud väljakutseid ja meeskonna otsust teha suuri muudatusi. Oma postituses tunnistab Wikström, et nii tema kui ka ta meeskond on väga pettunud, et ei suutnud oma esialgset visiooni ellu viia, ning mõistab ka kogukonna pettumust. Ta mainib turutingimuste, näiteks NFT-turu krahhi, mõju projekti edule. Ta rõhutab ka, et nad on teinud kõik endast oleneva, et leida uusi toetajaid ja luua väärtust, ning et nad on projekti pannud tohutult aega, energiat ja armastust (Allikas: väljavõte https://vanjawikstrom.femina.se )blogist

Projekti algus oli paljulubav, kuid juba 2023. aasta suveks oli selge, et unistus on purunemas. Projekt suleti ametlikult, mis vallandas tugeva kriitikalaine ostjatelt, kes tundsid end petetuna. Paljud olid investeerinud tuhandeid kroone lootuses saada osa uuenduslikust kogukonnast, kuid leidsid end tühjade pihkudega.

Skandaal sai uue hoo sisse 2025. aastal, kui Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet avaldas uuriva dokumentaalsarja ja taskuhäälingusaadete seeria “Badfluence“. Sari lahkas WoA tõusu ja langust ning tõstatas teravaid küsimusi mõjuisikute rollist ja vastutusest oma jälgijate ees. Artiklitest selgus, et kuigi projekti esialgne eesmärk oli koguda ligi 30 miljonit Rootsi krooni, teeniti tegelikult vaid umbes 3 miljonit. Kriitikute tähelepanu pälvis asjaolu, et osa sellest rahast maksti välja asutajate palkadeks, mida peeti projekti ebaõnnestumist arvestades küsitavaks.

Avalikkuse pahameelt süvendas veelgi uudis, et Wikström ja Malmqvist soetasid samal perioodil Gotlandile maakodu. See tekitas kahtlusi, et projekti raha võidi kasutada isiklikuks otstarbeks. Paar on need süüdistused tagasi lükanud, väites, et maja osteti eranditult isiklike säästude ja perelt saadud laenuga ning WoA vahendid sellega seotud ei olnud.

Sellest hoolimata on juhtum pälvinud laialdast meediakajastust Rootsis, kus mitmed väljaanded on avaldanud teemakohaseid uudislugusid ja arvamusartikleid. Mõned allikad on olukorda kirjeldanud isegi kui “bedrägeri” (pettuse) kahtlust, kuid oluline on märkida, et tegemist on ajakirjandusliku hinnanguga, mitte juriidilise otsusega.

Vanja Wikström on avalikult vabandanud projekti ebaõnnestumise pärast, kuid paljude investorite jaoks ei ole see piisav. World of Alidia juhtum on saanud hoiatavaks näiteks sellest, kuidas kuulsuse ja usaldusega kaasneb suur vastutus ning kuidas kiirelt arenevas digitaalvarade maailmas võivad suured lubadused kergesti muutuda valusaks pettumuseks.

 

Rootsi: Valitsus plaanib vähendada toidukaupade käibemaksu

NordenBladet – Rootsi valitsus plaanib 2026. aasta 1. aprillist kuni 2027. aasta detsembrini vähendada toidukaupade käibemaksu 12 protsendilt 6 protsendile. Reformi maksumuseks hinnatakse ligi 16 miljardit krooni 2026. aastal ja 21 miljardit krooni 2027. aastal.

Peaminister Ulf Kristerssoni sõnul on eesmärk elavdada seiskunud majandust, kus tarbimine on jäänud tagasihoidlikuks. Asepeaminister Ebba Busch rõhutas, et madalam käibemaks toetab eelkõige raskustes majapidamisi.

Valitsus prognoosib SKP kasvu 0,9% tänavu ja 3,0% 2026. aastal. Septembris esitatav riigieelarve sisaldab majanduse ergutamiseks 80 miljardi krooni ulatuses lisameetmeid, sealhulgas oodatakse nii üksikisiku kui ka ettevõtete maksude leevendamist.

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

Rootsit tabavad ulatuslikud küberrünnakud

NordenBladet — Rootsit on tabanud mitu ulatuslikku kübererünnakut. Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni sõnul on Rootsi „rünnaku all”. Peaminister tegi avalduse hiljutiste teenusetõkestusrünnakute järel. Küberrünnakud on suunatud pankade, tööbüroo, isikutuvastusrakenduse ja avalik-õigusliku ringhäälingu SVT vastu.

Meid sihivad pidevalt ulatuslikud küberrünnakud, SVT on nüüd tähelepanu all, kuid sihtmärgiks on olnud ka pangad ja Bank-ID, ütles Kristersson täna kolmapäeval 11. juunil ajakirjanikele.

Peaminister keeldus rünnakute puhul ühtegi konkreetset riiki nimetamast.
Rootsi julgeolekupolitsei Säpo on aga varem öelnud, et Venemaa, Hiina ja Iraan korraldavad süstemaatiliselt küberrünnakuid, ütles Kristersson.

SVT teatas eile teisipäeval, et kolme päeva jooksul on neile suunatud kolm küberrünnakut.

SVT tehnoloogiajuhi Adde Granbergi sõnul on nii rünnakute kestus kui ka ulatus „enneolematud”.

See ei ole mingi poisikeste nali Rootsi televisiooni vastu, vaid midagi suuremat, mille eesmärk on luua Rootsis kontrolli puudumise tunnet, ütles Granberg.

Mai lõpus süüdistas Tšehhi Vabariik, mis nagu Rootsigi kuulub NATO-sse, küberrünnakus Hiinat.

NATO ja Euroopa Liit teatasid, et EL toetab Tšehhi Vabariiki.

SAS (Scandinavian Airlines) ja Scandic Hotels lõid strateegilise partnerlusprogrammi

SAS (Scandinavian Airlines) ja Scandic Hotels on 2025. aastal loonud strateegilise partnerluse, et pakkuda oma lojaalsusprogrammide – SAS EuroBonus ja Scandic Friends – liikmetele rohkem väärtust ja paindlikkust.

NordenBladet – SAS (Scandinavian Airlines) ja Scandic Hotels lõid hiljuti strateegilise boonuspartnerluse süsteemi “friends with benefits”, et pakkuda oma lojaalsusprogrammide – SAS EuroBonus ja Scandic Friends – liikmetele rohkem väärtust ja paindlikkust.

Liikmed saavad oma kontod linkida Scandic Hotelsi või SAS EuroBonuse veebilehtedel. Linkimise eelduseks on, et mõlemas programmis on aktiivne liikmelisus vähemalt 30 päeva ning liikmed on vähemalt 18-aastased.

Peamised koostööpunktid

1. Staatuse vastavus (Tier Matching)

Alates aprillist 2025 saavad liikmed oma kontod linkida, mille tulemusena tekib kõrgem staatus mõlemas programmis:

  • Scandic Friends Level 4 (Dear Friend) = EuroBonus Silver

  • Scandic Friends Level 5 (Loyal Friend) = EuroBonus Gold

  • Scandic Friends Level 6 või 7 (True Friend / Best Friend) = EuroBonus Diamond

Sarnaselt saavad EuroBonuse liikmed oma staatust Scandic Friends programmis vastavusse viia.

2. Punktide vahetamine

Alates juunist 2025 saavad liikmed punkte kahe programmi vahel üle kanda järgmise kursiga:

  • 1 EuroBonus punkt = 2 Scandic Friends punkti

  • 2 Scandic Friends punkti = 1 EuroBonus punkt

Ülekandel ei ole tehingupiiranguid ega tasusid.

3. Täiendavad eelised

EuroBonuse liikmed saavad Scandic hotellides lisahüvesid vastavalt oma staatusele:

  • Silver: Toa hinnasoodustused, tasuta toidu- ja joogikupongid, varajane sisse- ja hiline väljaregistreerimine.

  • Gold: Toa uuendused, hommikusöök kahele ühe eest.

  • Diamond: Toa uuendused ja tasuta igapäevane hommikusöök ka siis, kui ööbimist ei toimu.


Scandinavian Airlines (SAS)
Asutatud: augustil 1946, kui Taani, Rootsi ja Norra rahvuslikud lennufirmad ühinesid.
Peakontor: Solna, Rootsi.
Tegevusala: Rahvusvaheline lennundusettevõte, mis teenindab peamiselt Euroopat, Ameerikat ja Aasiat.
Suurus: 2024 aasta seisuga opereerib SAS koos tütarettevõtetega (SAS Connect ja SAS Link) 133 lennukiga ning teenindab 130 sihtkohta.
Lojaalsusprogramm: EuroBonus.
Lennuliit: Liitus SkyTeamiga 2024. aastal, olles varem Star Alliance’i liige.
Finantsseis: 2024 aastal oli ettevõtte tulu 45,9 miljardit Rootsi krooni ja kasum 1,58 miljardit Rootsi krooni.
Börsistaatus: Ettevõtte aktsiad eemaldati 2024. aastal Stockholmi, Kopenhaageni ja Oslo börsidelt osana restruktureerimisprotsessist.

Scandic Hotels Group AB
Asutatud: 1963. aastal Rootsis, algselt nime all Esso Motor Hotel.
Peakontor: Stockholm, Rootsi.
Tegevusala: Hotellide haldamine ja frantsiisimine Põhjamaades ning Saksamaal ja Poolas.
Suurus: 2024 aasta seisuga opereerib ettevõte umbes 280 hotelli, pakkudes kokku 58 000 tuba.
Töötajad: Ligikaudu 10 000.
Finantsseis: 2024 aastal oli ettevõtte tulu 21,96 miljardit Rootsi krooni ja kasum 643 miljonit Rootsi krooni.
Börsistaatus: Noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil sümboli SHOT all.

Avafoto: SAS lennuk (Unsplash)