Laupäev, juuli 5, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsit tabavad ulatuslikud kĂĽberrĂĽnnakud

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Rootsit on tabanud mitu ulatuslikku kübererünnakut. Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni sõnul on Rootsi „rünnaku all”. Peaminister tegi avalduse hiljutiste teenusetõkestusrünnakute järel. Küberrünnakud on suunatud pankade, tööbüroo, isikutuvastusrakenduse ja avalik-õigusliku ringhäälingu SVT vastu.

Meid sihivad pidevalt ulatuslikud küberrünnakud, SVT on nüüd tähelepanu all, kuid sihtmärgiks on olnud ka pangad ja Bank-ID, ütles Kristersson täna kolmapäeval 11. juunil ajakirjanikele.

Peaminister keeldus rĂĽnnakute puhul ĂĽhtegi konkreetset riiki nimetamast.
Rootsi julgeolekupolitsei Säpo on aga varem öelnud, et Venemaa, Hiina ja Iraan korraldavad süstemaatiliselt küberrünnakuid, ütles Kristersson.

SVT teatas eile teisipäeval, et kolme päeva jooksul on neile suunatud kolm küberrünnakut.

SVT tehnoloogiajuhi Adde Granbergi sõnul on nii rünnakute kestus kui ka ulatus „enneolematud”.

See ei ole mingi poisikeste nali Rootsi televisiooni vastu, vaid midagi suuremat, mille eesmärk on luua Rootsis kontrolli puudumise tunnet, ütles Granberg.

Mai lõpus süüdistas Tšehhi Vabariik, mis nagu Rootsigi kuulub NATO-sse, küberrünnakus Hiinat.

NATO ja Euroopa Liit teatasid, et EL toetab Tšehhi Vabariiki.

SAS (Scandinavian Airlines) ja Scandic Hotels lõid strateegilise partnerlusprogrammi

By
Helena-Reet Aari
-
SAS (Scandinavian Airlines) ja Scandic Hotels on 2025. aastal loonud strateegilise partnerluse, et pakkuda oma lojaalsusprogrammide – SAS EuroBonus ja Scandic Friends – liikmetele rohkem väärtust ja paindlikkust.

NordenBladet – SAS (Scandinavian Airlines) ja Scandic Hotels lõid hiljuti strateegilise boonuspartnerluse sĂĽsteemi “friends with benefits”, et pakkuda oma lojaalsusprogrammide – SAS EuroBonus ja Scandic Friends – liikmetele rohkem väärtust ja paindlikkust.

Liikmed saavad oma kontod linkida Scandic Hotelsi või SAS EuroBonuse veebilehtedel. Linkimise eelduseks on, et mõlemas programmis on aktiivne liikmelisus vähemalt 30 päeva ning liikmed on vähemalt 18-aastased.

Peamised koostööpunktid

1. Staatuse vastavus (Tier Matching)

Alates aprillist 2025 saavad liikmed oma kontod linkida, mille tulemusena tekib kõrgem staatus mõlemas programmis:

  • Scandic Friends Level 4 (Dear Friend) = EuroBonus Silver

  • Scandic Friends Level 5 (Loyal Friend) = EuroBonus Gold

  • Scandic Friends Level 6 või 7 (True Friend / Best Friend) = EuroBonus Diamond

Sarnaselt saavad EuroBonuse liikmed oma staatust Scandic Friends programmis vastavusse viia.

2. Punktide vahetamine

Alates juunist 2025 saavad liikmed punkte kahe programmi vahel üle kanda järgmise kursiga:

  • 1 EuroBonus punkt = 2 Scandic Friends punkti

  • 2 Scandic Friends punkti = 1 EuroBonus punkt

Ăślekandel ei ole tehingupiiranguid ega tasusid.

3. Täiendavad eelised

EuroBonuse liikmed saavad Scandic hotellides lisahĂĽvesid vastavalt oma staatusele:

  • Silver: Toa hinnasoodustused, tasuta toidu- ja joogikupongid, varajane sisse- ja hiline väljaregistreerimine.

  • Gold: Toa uuendused, hommikusöök kahele ĂĽhe eest.

  • Diamond: Toa uuendused ja tasuta igapäevane hommikusöök ka siis, kui ööbimist ei toimu.

Scandinavian Airlines (SAS)
Asutatud: augustil 1946, kui Taani, Rootsi ja Norra rahvuslikud lennufirmad ĂĽhinesid.
Peakontor: Solna, Rootsi.
Tegevusala: Rahvusvaheline lennundusettevõte, mis teenindab peamiselt Euroopat, Ameerikat ja Aasiat.
Suurus: 2024 aasta seisuga opereerib SAS koos tütarettevõtetega (SAS Connect ja SAS Link) 133 lennukiga ning teenindab 130 sihtkohta.
Lojaalsusprogramm: EuroBonus.
Lennuliit: Liitus SkyTeamiga 2024. aastal, olles varem Star Alliance’i liige.
Finantsseis: 2024 aastal oli ettevõtte tulu 45,9 miljardit Rootsi krooni ja kasum 1,58 miljardit Rootsi krooni.
Börsistaatus: Ettevõtte aktsiad eemaldati 2024. aastal Stockholmi, Kopenhaageni ja Oslo börsidelt osana restruktureerimisprotsessist.

Scandic Hotels Group AB
Asutatud: 1963. aastal Rootsis, algselt nime all Esso Motor Hotel.
Peakontor: Stockholm, Rootsi.
Tegevusala: Hotellide haldamine ja frantsiisimine Põhjamaades ning Saksamaal ja Poolas.
Suurus: 2024 aasta seisuga opereerib ettevõte umbes 280 hotelli, pakkudes kokku 58 000 tuba.
Töötajad: Ligikaudu 10 000.
Finantsseis: 2024 aastal oli ettevõtte tulu 21,96 miljardit Rootsi krooni ja kasum 643 miljonit Rootsi krooni.
Börsistaatus: Noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil sümboli SHOT all.

Avafoto: SAS lennuk (Unsplash)

 

Rootsi: Stockholmi lõunaosas asuvas Enskedes vanadekodus puhkes tulekahju

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Täna hommikul puhkes tulekahju Stockholmi lõunaosas Enskedes asuvas vanadekodus, mille tagajärjel viidi neli inimest haiglasse.

Tulekahju Enskede uues teenindusmajas

Tulekahju leidis aset Enskede uues teenindusmajas (Enskede nya servicehus) Handelsvägenil. Päästeteenistus, politsei ja kiirabi reageerisid kiiresti. Tulekahju puhkes hoone seitsmendal korrusel asuvas korteris ning põhjustas märkimisväärset suitsu. Päästetöötajad suutsid tule kiiresti kustutada ning elanikud said hakata naasma oma korteritesse pärast ruumide tuulutamist.

Neli inimest viidi haiglasse

Neli inimest toimetati haiglasse, peamiselt suitsu sissehingamise tõttu. Vanurid viidi haiglasse hapnikravi ja täiendava jälgimise jaoks.

Võimalik põhjus: toiduvalmistamine

Esialgse teabe kohaselt võis tulekahju alguse saada toiduvalmistamise käigus. Täpsed asjaolud selgitatakse välja käimasoleva tehnilise uurimise käigus.

Täiendavad meetmed elanike toetamiseks

Enskede-Årsta-Vantöri linnaosa vanem Leif Kananen teatas, et päeva ja õhtu jooksul lisatakse vanadekodusse täiendavat personali, et pakkuda elanikele tuge ja võimalust juhtunust rääkida.

Enskede uus teenindusmaja

Enskede uus teenindusmaja on kaasaegne vanadekodu, mis pakub hooldust ja tuge eakatele inimestele. Asudes Stockholmi lõunaosas Enskede piirkonnas, on see osa linna vanurite hooldussüsteemist, pakkudes turvalist elukeskkonda ja vajalikku hooldust.

Tobias Thyberg – diplomaat, kelle Grindr-konto tekitas Rootsis poliitilise tormi

By
NordenBladet.ee
-
Tobias Thyberg

NordenBladet – Rootsi poliitikas puhkes skandaal, mille keskmes on kogenud diplomaat Tobias Thyberg. Aftonbladeti ja Dagens Nyheteri teatel omas Thyberg kasutajakontot geide kohtingurakenduses Grindr, mille ta kustutas vahetult enne uue ametikoha – riikliku julgeolekunõuniku – vastuvõtmist. Kuigi konto kustutamine toimus väidetavalt sisejuhiste tõttu, on kĂĽsimusi tekitanud väidetav info varjamine peaminister Ulf Kristerssoni eest.

Kes on Tobias Thyberg?

Tobias Thyberg on Rootsi karjääridiplomaat, kes on teeninud mitmetes tähtsates välislähetustes. Ta on varasemalt olnud Rootsi suursaadik Ukrainas ning on tuntud kui kogenud ekspert Venemaa ja Ida-Euroopa küsimustes. Tema ametisse nimetamine riiklikuks julgeolekunõunikuks pidi tooma tugeva välispoliitilise ja julgeolekualase kogemuse peaministri lähikonda.

Grindr ja info varjamine

Skandaal sai alguse teabest, et Thybergil oli kasutajakonto Grindris, populaarses LGBTQ+ kogukonnale suunatud kohtingurakenduses. Enne ametisse astumist kustutas ta konto – väidetavalt vastavalt valitsuskantselei soovitusele, mille kohaselt pidid kõik uued töötajad enne ametisse asumist oma sotsiaalmeedia jälje puhastama.

Vaatamata sellele sattus Thyberg peaminister Kristerssoni kriitika alla, kuna väidetavalt ei olnud ta konto olemasolust ega kustutamisest peaministrile teada andnud. Kristersson pidas seda info varjamiseks, mis seadis kahtluse alla Thybergi usaldusväärsuse.

Julgeolekurisk või mitte?

Arutelu keskmes on küsimus, kas sellise konto olemasolu kujutab endast julgeolekuriski. Mõned eksperdid on märkinud, et niisugused rakendused võivad olla haavatavad infolekke või kompromiteerimise suhtes, eriti kui tegemist on kõrgema taseme julgeolekuametnikuga. Samas on kriitikud hoiatanud ka võimaliku diskrimineerimise eest – ei tohiks eeldada, et kellegi seksuaalne orientatsioon või platvormi kasutus automaatselt seab teda ohtu.

Praeguseks on Tobias Thyberg ametis ning skandaal pole toonud kaasa tema tagasiastumist. Kuid juhtum on tõstatanud küsimusi ametiisikute ja nende tausta läbipaistvuse, ametkondliku kommunikatsiooni ja eraelu puutumatuse piiri kohta avalikus teenistuses.

Avafoto: Tobias Thyberg (NordenBladet)

Rootsi plaanib migrantide tagasisaatmistoetusi tõsta 900 eurolt 32 000 euroni

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et integratsiooni tuleb kontrollida ja tõsta migrantide tagasisaatmistoetusi 900 eurolt 32 000 euroni.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et rände üle kontrolli alla saamiseks on absoluutne vajadus.

Ta kordas oma ettepanekut suurendada oluliselt rahasummat, mida Rootsi migrantidele riigist lahkumise rahaliseks stiimuliks pakub.

Praegune toetus on 900 eurot täiskasvanu kohta

Selle algatuse edu on aga seni olnud piiratud. 2023. aastal rahuldati Rootsi migratsiooniameti andmetel vaid ĂĽks taotlus 70-st.

Selle suundumuse ümberpööramiseks tõstaks valitsuse uus ettepanek summat 32 000 euroni, mis tähendab 3400% kasvu.

Kuigi vabatahtliku tagasipöördumise rahaliste stiimulite kontseptsioon on kehtinud aastakümneid, ammutab Kristersson nüüd inspiratsiooni Taanist, mis on seadnud sihtrühmaks 22 000 inimest.

„Kopeerime põhimõtteliselt Taani mudelit ja tõstame seda summat päris oluliselt, et kergendada olukorda neil, kes mõistavad, et nad eelistavad minna tagasi oma kodumaale ja ei tunne erinevatel põhjustel, et Rootsis elu hästi toimib,” ütles ta.
Kristersson tõdes, et meetod ei meeldi paljudele, kuid tõi esile selle aluseks oleva probleemi.

„Ma ei usu, et see oleks meetod, mis väga paljude puhul töötab, aga meil on integratsiooniga probleem ja kui inimesed, kellel on seaduslik õigus Rootsis viibida, aga põhimõtteliselt ei integreeru, põhimõtteliselt ei hinda rootslaste elukorraldust, siis vähemalt mõtleksid inimesed oma päritoluriiki tagasipöördumise peale,” sõnas ta.

Ettepanek peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Samuti avaldas Kristersson tugevat toetust reguleeritud rändepoliitikale, nagu EL-i rändepakt, ning rõhutas, et tagasilükatud taotlustega varjupaigataotlejad ei tohiks Euroopasse jääda.

„Praegu on meil nii, et umbes 80% neist, kellel on negatiivne varjupaigaotsus, jäävad sellegipoolest Euroopasse. See on Rootsis lihtsalt vastuvõetamatu. Oleme sellega hakkama saanud, ma arvan, et meil on praegu umbes 20% jäänud, kuigi nad ei tohiks negatiivse otsuse puhul siin olla. Nii et me peame rände üle kontrolli kindlasti saama,” lisas ta.

Ta märkis, et suhtumine Euroopas on järsult muutumas, mis võib muuta rändepoliitika poliitilisi otsuseid lihtsamaks. Euroopa Komisjon pakkus hiljuti välja meetmed ebaseaduslike migrantide kodumaale tagasisaatmise tõhustamiseks.

 

123...60Page 1 of 60