NordenBladet — Rootsi teatas, et arutab NATO juhtidega plaane kiirendada militariseerimist Gotlandi saarel, mis on 3000 ruutkilomeetri suurune maatükk, mida peetakse Läänemere kõige strateegilisemaks asukohaks.
Analüütikud ja kommentaatorid nimetavad seda „hiiglaslikuks lennukikandjaks”, Stockholmi hallatav Gotland asub vaid 200 kilomeetri kaugusel NATO Balti triaadi Eesti, Läti ja Leedu rannikust, aga ka Venemaa Kaliningradist vaid 350 kilomeetrit põhja pool, vahendab Daily Mail.

Selle suurepärane asukoht pakub suuri eeliseid Läänemere õhu- ja mereliikluse rakendamisel ja kontrollimisel ning sõjalised analüütikud ja Vene meedia kommentaatorid on seda regulaarselt nimetanud väga soovitavaks sihtmärgiks.
Rootsi säilitas külma sõja ajal Gotlandil sõjalise kohaloleku ja saarel oli tippajal kuni 25 000 sõdurit, kuid 2005. aastal demilitariseeriti see peaaegu täielikult.

Nüüd, kui Rootsi on NATO-ga ühinenud, ütles peaminister Ulf Kristersson, et Gotlandi uuesti relvastamise väljavaade on „üks ilmselge asi, mida meie uute NATO liitlastega arutada” osana sõjalise valmisoleku laiemast suurendamisest Baltikumis.

„Kõik Baltikumiga seonduv on nii ilmne kandidaat (sõjaliste ressursside paigutamiseks),” ütles Kristersson selle nädala alguses antud intervjuus väljaandele Financial Times.

„See puudutab kohalolekut Gotlandil, aga ka järelevalvet, allveelaevade võimekust,” sõnas ta.

Vene sõjaväeanalüütik ja mereväe erukapten Vassili Dandõkin ütles Vene uudistekanalile Sputnik, et Gotlandi remilitariseerimist peetakse Kremli ringkondades suureks probleemiks.

„Selle saare suurus võimaldab paigutada lennunduse, lennuväljad ja mereväebaasid… (teenima) nii NATO blokki kui ka ameeriklaste unistust muuta Läänemeri NATO mereks… Me mõistame, milles on oht,” ütles Dandõkin.

„Igal juhul toimuvad Läänemerel intensiivsemad [Venemaa] õppused. Peame mõistma, et ka Soome on juba NATO liige. Seetõttu on meie tegevus adekvaatne – nii Kaliningradist, kus Balti laevastik asub, kui ka ülejäänud Venemaalt,” märkis ta.

Rootsi ei ole enam kui kaks sajandit sõdinud ja kuni viimase ajani oli oma sõjalist võimekust sedavõrd vähendanud, et selle elanikkond, kes oli konflikti võimaluseks nii halvasti ette valmistatud, arendas selle jaoks välja isegi termini: „fredsskadad” või „rahust rikutud”.

Rootsi Gotlandi demilitariseerimine 2005. aastal tekitas ärevust NATO liitlastes, eriti Balti riikides, kes olid alles aasta varem alliansi liikmeks saanud.

Sõjaplaneerijad on pikka aega vaeva näinud, kuidas takistada Balti riikide eraldamist oma liitlastest, kui Venemaa maaväed peaksid vallutama 60-kilomeetrise Suwalki lõhe Valgevene ja Venemaa eksklaavi Kaliningradi vahel.

Kui Kreml peaks saama kontrolli ka Gotlandi üle, jätaks see Eesti, Läti ja Leedu lõksu idas asuva Venemaa mandriosa, läänes Kaliningradi ja järjekordse strateegilise asukohaga põhjas.

NATO kutsus Stockholmi korduvalt üles tunnistama Gotlandi strateegilist tähtsust, kuid valitsus jätkas demilitariseerimist ja Rootsi relvajõud hülgasid oma „hiiglasliku lennukikandja”.

Balti hirmud olid õigustatud 2013. aastal, kui Venemaa korraldas laialdaselt hukka mõistetud sõjaväeõppuse, mille käigus sooritasid kaks Moskva tuumapommitajat Tu-22M3 koos hävitajate Su-27 eskordiga näidis pommitamismanöövreid, mis tõid nende tiivad kõigest 40 kilomeetri kaugusele saarest.

See šokk ajendas Stockholmi uuesti alustama pideva ümberrelvastumise programmi, kuid Gotlandi militariseerimine hoogustus alles siis, kui Vene tankid ja sõjalennukid 24. veebruaril 2022 üle Ukraina piiri liikusid.

Sissetung Ukrainasse oli Rootsi välispoliitikas veelahe, mis sundis valitsust loobuma oma kaks sajandit kestnud sõjalise neutraalsuse ja mitteliitumise poliitikast ning esitama avalduse NATOga liitumiseks.

Kaks aastat hiljem heisati esmaspäeval NATO Brüsseli peakorteris Rootsi lipp, mis kinnitas Põhjala riigi positsiooni julgeolekubloki 32. liikmena.

„Venemaa jõhker täiemahuline sissetung Ukraina vastu viis Rootsi järeldusele, et NATO täieõiguslik liikmelisus on ainus mõistlik valik,” ütles Kristersson.

Nüüd näib Skandinaavia riik olevat Venemaa ohust täielikult teadlik ning on välja töötanud hästi väljaõppinud ja hästi varustatud sõjaväe, millel on üks maailma arenenumaid allveelaevastikke ja ülivõimekas õhuvägi, millel on ligikaudu 80 Gripeni hävitajat.

Rootsi väed on nüüd kaasatud ka Põhjamaade õppustesse NATO sõjalise mammutõppuse Steadfast Defender 2024 raames, mille käigus osaleb umbes 90 000 sõdurit jaanuarist juunini toimuvates massilistes sõjamängudes.

„Oleme alandlikud, kuid oleme ka uhked. Teame, et ootused Rootsile on kõrged, kuid meil on suured ootused ka iseendale,” ütles Kristersson selle nädala alguses ajakirjanikele pärast riigi liitumist NATO-ga.

„Me jagame oma liitlastega koormat, vastutust ja riske,” ütles ta.
Riik on teinud julgeolekuliiduga tihedat koostööd sõjaväeõppuste ajal juba aastaid enne liitumist.

Rootsi täidab ka NATO kaitsekulutuste eesmärgi 2% sisemajanduse koguproduktist.

Rootsi ühinemine julgeolekualliansiga eelmisel nädalal toimus paar päeva pärast seda, kui Saksamaa kaitseminister teatas, et Putini armee võib alustada rünnakut liitlasriikide vastu „viie kuni kaheksa aasta jooksul”.

Boris Pistorius ütles, et USA, Ühendkuningriik ja EL kuulevad Kremli ähvardusi peaaegu iga päev… seega peame arvestama, et Vladimir Putin võib ühel päeval isegi NATO riiki rünnata.

Pistorius ütles Saksa väljaandele Der Tagesspiegel: „Meie eksperdid ootavad viie kuni kaheksa aasta pikkust perioodi, mille jooksul see võib olla võimalik.”
„Peame õppima uuesti ohtudega elama ja valmistuma – sõjaliselt, sotsiaalselt ja tsiviilkaitse mõttes,” lõpetas ta, viidates Rootsi tsiviilkaitseministri murettekitavale kõnele, mille ta pidas selle aasta alguses, kus ta kutsus kodanikke üles valmistuma sõjaks.

Eesti peaminister Kaja Kallas usub, et Venemaa-NATO vastasseis on veelgi ähvardavam, andes Euroopale kõigest kolm kuni viis aastat aega, et valmistuda tõsiseks sõjaliseks ohuks alliansi idatiival.

Ja NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer kutsus nii tsiviilisikuid kui ka valitsusi üles valmistuma kataklüsmilisteks konfliktideks ja külmavärinaid tekitavateks väljavaadeteks saada värvatud.

„Peame mõistma, et see pole iseenesestmõistetav, et oleme rahus. Ja sellepärast on meil [NATO vägedel] plaanid, seepärast valmistume konfliktiks Venemaaga,” ütles Bauer ajakirjanikele pärast hiljutist NATO kaitseülemate kohtumist Brüsselis.
„Kuid arutelu on palju laiem. See on ka tööstusbaas ja ka inimesed, kes peavad aru saama, et neil on oma roll.”