Pühapäev, mai 18, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi plaanib migrantide tagasisaatmistoetusi tõsta 900 eurolt 32 000 euroni

NordenBladet — Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et integratsiooni tuleb kontrollida ja tõsta migrantide tagasisaatmistoetusi 900 eurolt 32 000 euroni.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et rände üle kontrolli alla saamiseks on absoluutne vajadus.

Ta kordas oma ettepanekut suurendada oluliselt rahasummat, mida Rootsi migrantidele riigist lahkumise rahaliseks stiimuliks pakub.

Praegune toetus on 900 eurot täiskasvanu kohta

Selle algatuse edu on aga seni olnud piiratud. 2023. aastal rahuldati Rootsi migratsiooniameti andmetel vaid üks taotlus 70-st.

Selle suundumuse ümberpööramiseks tõstaks valitsuse uus ettepanek summat 32 000 euroni, mis tähendab 3400% kasvu.

Kuigi vabatahtliku tagasipöördumise rahaliste stiimulite kontseptsioon on kehtinud aastakümneid, ammutab Kristersson nüüd inspiratsiooni Taanist, mis on seadnud sihtrühmaks 22 000 inimest.

„Kopeerime põhimõtteliselt Taani mudelit ja tõstame seda summat päris oluliselt, et kergendada olukorda neil, kes mõistavad, et nad eelistavad minna tagasi oma kodumaale ja ei tunne erinevatel põhjustel, et Rootsis elu hästi toimib,” ütles ta.
Kristersson tõdes, et meetod ei meeldi paljudele, kuid tõi esile selle aluseks oleva probleemi.

„Ma ei usu, et see oleks meetod, mis väga paljude puhul töötab, aga meil on integratsiooniga probleem ja kui inimesed, kellel on seaduslik õigus Rootsis viibida, aga põhimõtteliselt ei integreeru, põhimõtteliselt ei hinda rootslaste elukorraldust, siis vähemalt mõtleksid inimesed oma päritoluriiki tagasipöördumise peale,” sõnas ta.

Ettepanek peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Samuti avaldas Kristersson tugevat toetust reguleeritud rändepoliitikale, nagu EL-i rändepakt, ning rõhutas, et tagasilükatud taotlustega varjupaigataotlejad ei tohiks Euroopasse jääda.

„Praegu on meil nii, et umbes 80% neist, kellel on negatiivne varjupaigaotsus, jäävad sellegipoolest Euroopasse. See on Rootsis lihtsalt vastuvõetamatu. Oleme sellega hakkama saanud, ma arvan, et meil on praegu umbes 20% jäänud, kuigi nad ei tohiks negatiivse otsuse puhul siin olla. Nii et me peame rände üle kontrolli kindlasti saama,” lisas ta.

Ta märkis, et suhtumine Euroopas on järsult muutumas, mis võib muuta rändepoliitika poliitilisi otsuseid lihtsamaks. Euroopa Komisjon pakkus hiljuti välja meetmed ebaseaduslike migrantide kodumaale tagasisaatmise tõhustamiseks.

 

Euroopa Komisjon kiitis heaks Rimi Balticu müügi

NordenBladet — Euroopa Komisjon (EK) lubas Taani jaekaubandusettevõttel Salling Group omandada Rootsi kontsernilt ICA Gruppen jaemüüja Rimi Baltic, ütles Rimi Läti avalike suhete juht Inga Bite 5. mail uudisteagentuurile LETA.

Bite selgitas, et regulaatori heakskiidul jõuab tehing lõppfaasi, mille käigus viimistletakse selle finantsprotsessid. Tehing peaks lõppema käesoleva aasta 2. juuniks.

Salling Groupi president ja tegevjuht Anders Hagh on varem teatanud, et Rimi kaubamärki pole plaanis muuta.

Tehing hõlmab 314 kauplust, e-kaubanduse platvormi, ladusid ja jaotuskeskusi üle Baltikumi ning enam kui 11 000 kvalifitseeritud töötajat, teatasid ettevõtted.
Omandamine eeldas regulatiivset luba. Läti konkurentsiamet (KKP) märkis varem, et tehing oli Euroopa mõõtmega ning kuulub seetõttu Euroopa Komisjoni teavitamisele ja ülevaatamisele.

Rootsi lõunatipus asuv unikaalne ussimüür hoiab rästikud inimestest eemal

NordenBladet – Smygehukis, Rootsi kõige lõunapoolsemas punktis, on juba kuus aastat püsinud maailma ainulaadne ehitis – ussimüür, mis hoiab rästikud (Rootsi ainus mürgimadu) eemal populaarsetest jalutus- ja rannaaladest. Müür valmis Trelleborgi omavalitsuse tellimusel tänu bioloog Thomas Madseni ideele.

Kuidas müür töötab?

  • Pikkus: 190 meetrit

  • Materjal: roostevärvi metallplaat

  • Kõrgus: 30 cm

  • Eritunnus: Müüri ülaosa on kaldu väljapoole, mis takistab rästikutel ronimist – nad ei suuda kaldu olevat serva ületada. Foto on illustreeriv: Müüri ülaosa kaldenurk muudab rästikutele füüsiliselt võimatuks sellest üle ronida, suunates nad tagasi oma looduslikule elualale. (NordenBladet)

Müür kulgeb alates merest läbi rannaniitude kuni maantee nr 9 ääreni. See füüsiline tõke on kavandatud nii, et roomajad ei pääseks populaarsetele aladele, kus liiguvad inimesed ja eriti lapsed. Samas ei kahjusta see müür loomi ega nende elukeskkonda – see lihtsalt suunab nad ümber.

Projekti maksumus oli umbes 400 000 Rootsi krooni. Bioloog Thomas Madsen, kes on rästikupopulatsiooni uurinud alates 1980. aastatest, jälgib müüri mõju rästikutele ja nende käitumisele.

Kevadine madude ärkamine

Kevadel, kui rästikud talveunest ärkavad, liiguvad nad oma harjumuspärastesse piirkondadesse. Kui mõni madu on juhtumisi talvitunud „valel pool“ müüri, siis viivad spetsialistid nad ettevaatlikult tagasi looduskaitsealale, kus neil on ohutu olla ja kus nad ei häiri inimesi.

Teadusuuringud ja loodushoid

Smygehuki rästikud on muutunud ka oluliseks osaks teadusuuringutest, aidates paremini mõista nende käitumist, liikumismustreid ja kohanemist linnalähedaste elupaikadega.

Miks see müür on ainulaadne?

  • See on maailmas ainulaadne püsiv ehitis, mis on spetsiaalselt loodud roomajate ohutuks suunamiseks.

  • Tavaliselt kasutatakse madude eemal hoidmiseks ajutisi plastbarjääre, näiteks ehitusplatsidel või loodusteaduslikes projektides.

  • Smygehukis on aga loodud kestlik ja visuaalselt maastikku sulanduv lahendus, mis on saanud rahvusvahelist tähelepanu.

 

Rootsi Riksbank: USA võib jätkata Rootsi kulla ladustamist

NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.

Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.

Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?

  • Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas.

  • Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendabBullionStar Singapore.

  • Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.

  • Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis.

  • Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis.

  • Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutabNewsweek.

​Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides.Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile. See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.

Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.

  • Läti: umbes 6,6 tonni kulda.

  • Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.

Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.

Kus täpselt kulda hoitakse?

Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldabhirschsecure.com.

Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?

  1. Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral.

  2. Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid.

  3. Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest.

Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?

Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:

  • Saksamaa:

    1. aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.

  • Holland:

    1. aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist.
      Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.

Avafoto: Unsplash

Rootsi: Aftonbladet tegi 3241 kooli hõlmava nimekirja. Vaata, kui head on teie valla koolid?

NordenBladet – Rootsi ajaleht Aftonbladet koostas statistika Rootsi algkoolide kohta. Taasulisest artiklist on võimalik näha, kuidas teie lapse koolil läheb näiteks keskmiste hinnete, riiklike testide tulemuste ja õpetajakoolituse osas.

LOETELU:

Otsige 3241 kooli hulgast kogu Rootsis:
Keskmine punktisumma
Kvalifitseeritud õpetajate osakaal
Riigieksamite tulemused
Õpilaste klasside areng – aasta-aastalt

Artiklit saate lugeda SIIT