Laupäev, detsember 20, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi finantsinspektsioon lõpetas pensionifond Alecta poolt USA pankadesse tehtud investeeringute uurimise

By
Helena-Reet Aari
-
Rootsi finantsinspektsioon lõpetas pensionifond Alecta uurimise

NordenBladet – Rootsi finantsinspektsioon (Finansinspektionen, FI) teatas 19. detsembril 2025, et lõpetab (kirjutab maha) ühe kahest järelevalveuurimisest, mis puudutas pensionifondi Alecta investeeringuid kolme USA börsipanka: Silicon Valley Bank, First Republic Bank ja Signature Bank. FI hinnangul ei tuvastanud uurimine reeglite rikkumist Alecta riskijuhtimissüsteemis, mis käsitles investeerimisriskide mõõtmist ja hindamist noteeritud aktsiates.

Mis oli uurimise fookus ja miks see algatati?

FI alustas kontrolli pärast 2023. aasta turušokki, kui nimetatud pangad sattusid raskustesse ja Alecta kandis märkimisväärseid kahjumeid. FI 2023. aasta teate kohaselt investeeris Alecta nendesse pankadesse alates 2016. aastast ning FI eesmärk oli hinnata, kas Alecta mõõtis ja väärtustas investeerimisriske viisil, mida nõuavad teenistuspensionifirmadele kehtivad reeglid.

FI otsus ja otsuse aluseks olnud dokumendid

FI avaldatud avskrivningsbeslut’i (mahaarvamise otsuse) järgi anti Alectale 3. mail 2023 teada uurimise algatamisest ning kontroll käsitles eeskätt perioodi 1. jaanuar 2022 – aprill 2023 (noteeritud aktsiate investeerimisriskide väärtustamine). FI kogus dokumentatsiooni ja tegi ettevõttes kohapealseid külastusi; FI edastas oma tähelepanekud 31. jaanuaril 2024 ning esialgsed hinnangud 28. juunil 2024. Lõppjäreldus oli, et FI ei saanud tuvastada reeglite rikkumist, mistõttu täiendavate meetmete võtmiseks alust ei leitud ja asi kirjutati maha.

FI kindlustusvaldkonna tegevusvaldkonna juht Leonard Weber Landgren märkis, et kuigi kahjud olid suured, ei saanud FI teha järeldust, et Alecta oleks reegleid rikkunud.

Teine Alecta uurimine jätkub: Heimstaden Bostad

FI rõhutas, et Alecta Heimstaden Bostadi investeeringutega seotud uurimine jätkub ja käesolev otsus seda ei mõjuta. FI on eraldi teatanud, et Heimstaden Bostadi teemalise uurimise algatas ta 12. septembril 2023.

Alecta kommentaar: parendusprogramm viidi lõpule

Alecta teatas omakorda, et alustas 2023. aastal – FI uurimisest sõltumatult – sisemist tööd, et hinnata vajadust organisatsiooni ja kapitalijuhtimise tugevdamiseks (sh seoses USA pankade sündmustega ja Heimstaden Bostadi olukorraga). Alecta sõnul viis see ulatusliku parendusprogrammini, mille fookuses olid juhtimine, riskihaldus ja kompetents; ettevõtte väitel on programm nüüd ellu viidud.

Mitmed FI töötajad olid otsusest ärritunud

Mitmed Rootsi ärimeediad on varem ja ka nüüd kirjeldanud, et FI sees ei pruukinud hinnangud olla üksmeelsed. Näiteks viitas Affärsvärlden (Finwire) juba novembri alguses 2025 Dagens Industri allikatele, mille kohaselt tekitas võimalik sanktsioonidest loobumine FI-s sisepingeid.

Pärast FI ametlikku lõpetamisotsust kirjutas FinansWatch, tuginedes Dagens Industri infole, et otsus olevat tekitanud FI-s tugevaid reaktsioone ning osa töötajaid oli rahulolematud, kuna varasemalt olid mõned eksperdid hinnanud, et investeeringud ei pruukinud vastata nõuetele. Samas tsiteerib sama käsitlus FI pressijuhti Vidar Lindgreni, kes rõhutab riskijuhtimise reeglite olulisust, kuid märgib ka, et “pole keelatud teha halbu tehinguid”.

Kes olid otsesed kaotajad?

Otsesed rahalised kaotajad olid Alecta (tema investeerimisportfell) ja seeläbi Alecta kliendid ehk tööandjapensioni kogujad, kelle pensionivara Alecta haldab. Alecta on vastastikune/“ömsesidigt” pensionifirma – kahju ei lange omanikele, vaid mõjutab kollektiivset pensionikapitali.

Kui palju kaotati?

Kokku USA kolme panga investeeringutelt: Alecta on ise raporteerinud, et 2023. aasta USA panganduskriisi tõttu tekkinud kahjum oli 19,6 miljardit Rootsi krooni (SEK) (sageli ümardatakse “ligi 20 miljardini”).

Jaotus (avalike andmete põhjal)

First Republic Bank: Alecta müüs osaluse kahjumiga 7,5 miljardit SEK, mis oli 77% investeeritud kapitalist (9,7 miljardit SEK).

Silicon Valley Bank (SVB) + Signature Bank: Alecta teatas 2023. märtsis kahjumist 12,1 miljardit SEK nende kahe panga tõttu.

Üks laialt tsiteeritud jaotus on SVB ~8,9 miljardit SEK ja Signature ~3,2 miljardit SEK.

Need numbrid annavad kokku ligikaudu 19,6–20 miljardit SEK, mis kattub Alecta enda hilisema poolaasta aruande koondsummaga.

Kas “tavalised pensionikogujad” kaotasid ja kui palju?

  • Alecta enda sõnul oli mõju klientide pensionidele “väga piiratud” (kuna kahjud moodustasid nende koguvarast väikse osa), kuid usaldus sai tugevalt kannatada.

  • Rootsi avalik-õiguslik SVT analüüsis, et mõju sõltub inimese konkreetsest Alecta tootest ja tingimustest: mõnel ei pruukinud olla mõju üldse, samas mõnel juhul hinnati võimalikku tulevase tööandjapensioni vähenemist kuni veidi üle 2,4%

Avafoto on illustreeriv: AI

Rootsi: TF Bank nimetas eestlanna Vilma Sooli kontserni ärijuhiks ja tegevdirektoriks

By
Helena-Reet Aari
-
Eestlane Vilma Sool hakkab juhtima Rootsi TF Bank-a

NordenBladet – TF Bank AB teatas, et alates 1. jaanuarist 2026 asub eestlanna Vilma Sool tööle panga kontserni ärijuhina (Chief Commercial Officer, CCO) ning tegevdirektorina (Executive Director).

Vilma Sool on täitnud kohusetäitja CCO rolli alates 3. novembrist 2025, mil senine ärijuht Rasmus Rolén otsustas pangast lahkuda; TF Banki teatel jätkuvad panga tegevused ja ärilised prioriteedid tavapäraselt. Rootsi ärimeedia kajastuse järgi muudeti Sooli senine ajutine roll nüüd püsivaks ning 1. jaanuarist lisandub talle ka Executive Director’i tiitel.

TF Banki grupi kodulehe andmetel on Vilma Sool pangas töötanud alates 2014. aastast (sh Eesti ja Balti üksuste juhtimises ning hiljem kontserni tarbimislaenude arenduses Mandri-Euroopas). Tema töökoht jääb Tallinnasse. TF Bank kirjeldab end digitaalse krediidi- ja makseplatvormina, mis tegutseb 14 Euroopa riigis ning on noteeritud Rootsi börsil (Nasdaq Stockholmis).

Kes on Vilma Sool

Vilma Sool (sünd. 1986) on TF Banki juhtkonna liige, kes on karjääri jooksul vedanud panga äriarendust mitmes üksuses; varasemalt on ta töötanud ka Bigbankis.

TF Bankist

TF Bank AB (publ) on Rootsis registreeritud digitaalne nišipank, mille peakontor asub Boråsis. Pank tegutseb Rootsi finantsjärelevalve all ning arendab krediidi- ja makselahendusi eraisikutele ja e-kaubandusele. TF Banki juured ulatuvad aastasse 1987, mil ettevõte alustas tarbimislaenude ja postimüügi ostude finantseerimisega.

Täna jaguneb TF Banki äritegevus tarbimislaenudeks (Consumer Lending), krediitkaartideks (Credit Cards) ning e-kaubanduse makse- ja finantseerimislahendusteks (Ecommerce Solutions), sh Avarda kaubamärgi all. Grupp tegutseb TF Banki investorkommunikatsiooni järgi 14 Euroopa riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Taanis ja Balti riikides ning mitmel suurel Mandri-Euroopa turul.

TF Banki aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi põhinimekirjas alates 14. juunist 2016 (TFBANK). Viimastes avalikes vahearuannetes on pank raporteerinud kasvu laenuandmises ja kasumlikkuses, sh 2025. aasta jaanuar–september perioodil kasvas uue laenuandmise maht 32% ja ärikasum 21% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Avafoto: Panga tegevdirektoriks valitud Vilma Sool (TF Bank)

Rootsi: Mõjuisikute Vanja Wikströmi ja Niklas Malmqvisti NFT-projekti kuldne lubadus, mis muutus investorite jaoks skandaaliks

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Rootsi sotsiaalmeediamaastikul tuntud sisulooja Vanja Wikströmi ja tema elukaaslase ning äripartneri Niklas Malmqvisti ümber on lahvatanud skandaal, mis heidab varju mõjuisikute vastutusele ja krüptomaailma haprusele. Nende ambitsioonikas NFT-projekt “World of Alidia” (WoA), mis lubas luua naistele suunatud võrgustiku ja eksklusiivseid hüvesid, kukkus kokku, jättes maha hulga pettunud investoreid ja süüdistusi ebaausas äritegevuses.

Vanja Wikström ja Niklas Malmqvist, kes on tuntud ka oma ühise YouTube’i kanali “Familjen Wikström Malmqvist” kaudu, on avalikkusega jaganud oma elu, sealhulgas Niklase võitlust kroonilise väsimussündroomiga (ME/CFS). 2022. aasta lõpus sisenes paar hoogsalt NFT-turule, lansseerides Ethereumi plokiahelal põhineva projekti “World of Alidia“. Lubadus oli grandioosne: 10 000 unikaalsest digitaalsest kunstiteosest koosnev kollektsioon, mis ei oleks pelgalt investeering, vaid ka pilet eksklusiivsesse kogukonda, mis pakub liikmetele võrgustumisvõimalusi ja muid hüvesid, keskendudes eelkõige naiste võimestamisele.
https://vanjawikstrom.femina.se/search/Framtiden%20f%C3%B6r%20World%20of%20Alidia/
Foto: Vanja Wikström on oma Femina.se blogis käsitlenud “World of Alidia” juhtumit. Ta avaldas postituse pealkirjaga “Framtiden för World of Alidia” (World of Alidia tulevik), kus ta selgitab projekti ees seisnud väljakutseid ja meeskonna otsust teha suuri muudatusi. Oma postituses tunnistab Wikström, et nii tema kui ka ta meeskond on väga pettunud, et ei suutnud oma esialgset visiooni ellu viia, ning mõistab ka kogukonna pettumust. Ta mainib turutingimuste, näiteks NFT-turu krahhi, mõju projekti edule. Ta rõhutab ka, et nad on teinud kõik endast oleneva, et leida uusi toetajaid ja luua väärtust, ning et nad on projekti pannud tohutult aega, energiat ja armastust (Allikas: väljavõte https://vanjawikstrom.femina.se )blogist

Projekti algus oli paljulubav, kuid juba 2023. aasta suveks oli selge, et unistus on purunemas. Projekt suleti ametlikult, mis vallandas tugeva kriitikalaine ostjatelt, kes tundsid end petetuna. Paljud olid investeerinud tuhandeid kroone lootuses saada osa uuenduslikust kogukonnast, kuid leidsid end tühjade pihkudega.

Skandaal sai uue hoo sisse 2025. aastal, kui Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet avaldas uuriva dokumentaalsarja ja taskuhäälingusaadete seeria “Badfluence“. Sari lahkas WoA tõusu ja langust ning tõstatas teravaid küsimusi mõjuisikute rollist ja vastutusest oma jälgijate ees. Artiklitest selgus, et kuigi projekti esialgne eesmärk oli koguda ligi 30 miljonit Rootsi krooni, teeniti tegelikult vaid umbes 3 miljonit. Kriitikute tähelepanu pälvis asjaolu, et osa sellest rahast maksti välja asutajate palkadeks, mida peeti projekti ebaõnnestumist arvestades küsitavaks.

Avalikkuse pahameelt süvendas veelgi uudis, et Wikström ja Malmqvist soetasid samal perioodil Gotlandile maakodu. See tekitas kahtlusi, et projekti raha võidi kasutada isiklikuks otstarbeks. Paar on need süüdistused tagasi lükanud, väites, et maja osteti eranditult isiklike säästude ja perelt saadud laenuga ning WoA vahendid sellega seotud ei olnud.

Sellest hoolimata on juhtum pälvinud laialdast meediakajastust Rootsis, kus mitmed väljaanded on avaldanud teemakohaseid uudislugusid ja arvamusartikleid. Mõned allikad on olukorda kirjeldanud isegi kui “bedrägeri” (pettuse) kahtlust, kuid oluline on märkida, et tegemist on ajakirjandusliku hinnanguga, mitte juriidilise otsusega.

Vanja Wikström on avalikult vabandanud projekti ebaõnnestumise pärast, kuid paljude investorite jaoks ei ole see piisav. World of Alidia juhtum on saanud hoiatavaks näiteks sellest, kuidas kuulsuse ja usaldusega kaasneb suur vastutus ning kuidas kiirelt arenevas digitaalvarade maailmas võivad suured lubadused kergesti muutuda valusaks pettumuseks.

 

Rootsi: Valitsus plaanib vähendada toidukaupade käibemaksu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi valitsus plaanib 2026. aasta 1. aprillist kuni 2027. aasta detsembrini vähendada toidukaupade käibemaksu 12 protsendilt 6 protsendile. Reformi maksumuseks hinnatakse ligi 16 miljardit krooni 2026. aastal ja 21 miljardit krooni 2027. aastal.

Peaminister Ulf Kristerssoni sõnul on eesmärk elavdada seiskunud majandust, kus tarbimine on jäänud tagasihoidlikuks. Asepeaminister Ebba Busch rõhutas, et madalam käibemaks toetab eelkõige raskustes majapidamisi.

Valitsus prognoosib SKP kasvu 0,9% tänavu ja 3,0% 2026. aastal. Septembris esitatav riigieelarve sisaldab majanduse ergutamiseks 80 miljardi krooni ulatuses lisameetmeid, sealhulgas oodatakse nii üksikisiku kui ka ettevõtete maksude leevendamist.

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

By
Helena-Reet Aari
-
Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

123...61Page 1 of 61