NordenBladet – Rootsi Keskpanga (Riksbanken) juht Erik Thedéen juhib tähelepanu ebakõlale pankade käitumises: samal ajal kui kodulaenude intressimäärad tõusevad kiiresti, on hoiuste intressimäärad jäänud maha. Keskpanga juht kutsub panku üles õiglusele – kui laenud lähevad kallimaks, peavad ka hoiustajad saama oma raha eest kõrgemat tootlust, kirjutab Aftonbladet.
Thedéeni sõnul on ootuspärane, et ka pangad tõstavad kodulaenude intresse, kuna nende endi rahastamine turul on muutunud kallimaks. Keskpanga juht püstitas küsimuse, miks ei tõsteta samas tempos intresse säästu- ja arvelduskontodel, kus korrelatsioon turuintressidega peaks olema samuti tugev.
Vahetult pärast Thedéeni kriitikat teatas suurpank SEB, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäära 0,15 protsendipunkti võrra (sama palju, kui tõusis nende ujuv kodulaenuintress).
Thedéen hoiatas ka, et pingeline olukord Lähis-Idas ja kõrge nafta hind avaldavad survet inflatsioonile (eriti kütusehindade kaudu). See võib sundida keskpanka rahapoliitikat karmistama.
Kuigi keskpanga ametlik prognoos alles kaks nädalat tagasi nägi ette intressitõusu alles 2027. aasta lõpus, on turgude ootus drastiliselt muutunud. Praegune turuhindade tase viitab võimalusele, et Rootsi baasintressimäära võidakse tõsta koguni kolm korda juba käesoleva aasta jooksul.
Vaatamata suurele volatiilsusele toorme- ja võlakirjaturgudel, ei näe keskpanga juht hetkel Rootsi finantssüsteemile otsest ohtu.
NordenBladet –Põhja-Rootsi halduskohus otsustas võtta 11-aastase poisi riiklikule hooldusele (LVU), kuna last kahtlustatakse seotuses palgamõrva plaaniga. Juhtum on tekitanud Rootsi avalikkuses sügavat muret alaealiste kaasamise pärast organiseeritud kuritegevusse.
Uudisteagentuuri Siren andmetel tugineb kohtuotsus asjaolule, et poiss oli vahetult seotud vägivaldse kuriteo ettevalmistamisega. Uurimise kohaselt oli poisi sõber võtnud vastu tellimusmõrva täideviimise ülesande ning pärast politsei poolt kinni pidamist tunnistas sõber, et ka 11-aastane poiss pidi rünnakus osalema.
Viimase hetke loobumine ja ähvardused
Kohtudokumentidest selgub, et 11-aastane poiss loobus kuriteos osalemisest viimasel hetkel. Loobumise põhjuseks oli hirm, et ta võidakse ka ise sündmuskohal tappa.
Politsei uurimine paljastas lapse murettekitava olukorra:
Võlgnevus: 11-aastane poiss on kuritegelikele tellijatele võlgu.
Ähvardused: Poiss on saanud kurjategijatelt otseseid ähvardusi.
Värbamine: Juhtum ilmestab võigast trendi, kus kuritegelikud rühmitused kasutavad karistamatuse lootuses ära üha nooremaid lapsi.
Sundhooldus kaitsemeetmena
Halduskohus leidis, et poisi kodune keskkond ja praegune elukorraldus ei suuda tagada tema turvalisust ega takistada edasist kuritegelikku tegevust. Seetõttu rakendati lapse suhtes noorte hoolekande seadust (LVU), mis võimaldab last hoida turvalises keskkonnas ja isoleerida ta kuritegelikest mõjutustest.
Juhtum on Rootsis taas vallandanud debati karistusseadustiku ja sotsiaalsüsteemi suutlikkuse üle kaitsta lapsi, keda jõugud süstemaatiliselt värbavad rasketeks isikuvastasteks kuritegudeks.
NordenBladet –Eelmisel nädalal peeti Taanis lennu ajal kinni lennufirma SAS stjuardess, kes oli tarvitanud alkoholi. Tegemist on juba teise sarnase vahejuhtumiga lennufirma personaliga viimase kuu jooksul.
Veebruari lõpus leidis aset sarnane intsident Stockholmi Arlanda lennujaamas, kus stjuardess andis positiivse alkoholiproovi. Viimane juhtum leidis aset möödunud nädalal Taanis toimunud lennu käigus, mille järel sekkus politsei.
Lennufirma SAS on kinnitanud, et nad on juhtunust teadlikud, kuid ei soovi konkreetseid üksikasju personali puudutavate menetluste tõttu kommenteerida. Juhtumiga tegeleb edasi politsei.
“SAS-is kehtib töö ajal täielik nulltolerants alkoholi ja narkootikumide suhtes. Me suhtume juhtunusse väga tõsiselt,” ütles SAS-i pressijuht Alexandra Lindgren Kaoukji e-kirjas väljaandele Aftonbladet.
Vastavalt lennundusreeglitele on purjus peaga töötamine ränk rikkumine, mis seab ohtu lennuohutuse ja toob kaasa kohese töölt kõrvaldamise ning kriminaalmenetluse.
Ülevaade lennufirmast SAS
SAS (Scandinavian Airlines) on Taani, Norra ja Rootsi ühine rahvuslik lennufirma, mis asutati 1946. aastal. See on üks Skandinaavia suurimaid ja tuntumaid lennuettevõtteid, mille peamised lennujaamad asuvad Kopenhaagenis, Stockholmis ja Oslos.
Võrgustik: Pakub laiaulatuslikku lennuvõrgustikku Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.
Allianss: SAS oli üks Star Alliance’i asutajaliikmetest, kuid liikus 2024. aastal üle SkyTeami liitu.
Fookus: Ettevõte on tuntud oma täpsuse ja kvaliteetse teeninduse poolest, kuid on viimastel aastatel läbinud mahukaid finantsstruktuuri muudatusi, et parandada konkurentsivõimet maailmaturul.
Avafoto: Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ühe kuu jooksul. Karikatuur (NordenBladet)
NordenBladet –Liberalerna (Liberaalid) on kinnitanud, et erakonna uueks esinumbriks Stockholmi linnavolikogu valimisnimekirjas saab Gulan Avci. Ta vahetab välja Jan Jönssoni, kes lahkus poliitikast protestiks erakonna koostöö suuna üle.
Pärast Jan Jönssoni ootamatut lahkumist poliitiliselt areenilt on Liberaalid leidnud uue juhi, kes hakkab vedama pealinna valimiskampaaniat. Gulan Avci, kogenud poliitik ja senine parlamendiliige, võttis teate vastu tänulikkusega.
„Suur tänu usalduse eest. Ootan põnevusega, et saaksin koos oma erakonnakaaslastega astuda tugevasse valimisvõitlusse, võita stockholmlaste usalduse ja jätkata meie liberaalse poliitika arendamist, et muuta Stockholm veelgi paremaks pealinnaks,“ sõnas Avci ametlikus pressiteates.
Muudatus nimekirja tipus sai alguse pärast seda, kui senine tipp-poliitik Jan Jönsson teatas oma lahkumisest nii erakonnast kui ka poliitikast üldse. Jönssoni otsuse taga oli rahulolematus Liberalerna strateegilise valikuga nõustuda Rootsi Demokraatide (SD) võimaliku osalemisega valitsuses pärast valimisi.
Kes on Gulan Avci?
Gulan Avci on Rootsi poliitikas tuntud ja staažikas naispoliitik, kellel on pikaajaline kogemus nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.
Päritolu ja taust: Avci sündis 1977. aastal Türgis kurdi peres ning saabus Rootsi lapsena. Tema isiklik taust on tihti peegeldunud tema poliitilistes fookusteemades, nagu integratsioon ja inimõigused.
Poliitiline karjäär:
Ta on olnud Riksdagi (Rootsi parlamendi) liige ja täitnud seal olulisi rolle, sealhulgas olnud erakonna majanduspoliitika kõneleja.
Aastatel 2022–2024 töötas ta Liberalerna erakonnasekretärina, olles seega üks partei peamisi stratege ja organisatoorseid juhte.
Varem on ta juhtinud ka Liberaalset Naisteühendust (Liberala kvinnor).
Fookusteemad: Avci on silma paistnud hääleka võitlejana auvägivalla vastu ja naiste õiguste eest. Majanduspoliitikas pooldab ta liberaalset turumajandust, rõhutades samas vajadust tugeva haridussüsteemi ja tõhusa integratsiooni järele, et tagada võrdsed võimalused kõigile ühiskonnakihtidele.
Avci asumine Stockholmi nimekirja etteotsa tähendab erakonna jaoks kogenud ja võitlusliku juhi kaasamist olukorras, kus partei peab tasakaalustama sisevastuolusid ja kõnetama linna valijaid keset muutuvaid poliitilisi liite.
Avafoto: Gulan Avci valiti Liberalerna esinumbriks Stockholmis (NordenBladet)
NordenBladet – Lofoteni vesinikupraamide projekti on esitletud kui Norra rohepöörde üht olulisemat sümbolit, kuid nüüd on selle tehnilise töökindluse kohta kerkinud tõsised küsimused – kavandatud vesinikutehnoloogia ei pruugi toimida nii, nagu on lubatud, ilmneb NRK ja SVT uurimusest. See seab tähelepanu alla nii projekti elluviija Torghatteni kui ka tehnoloogiatarnija PowerCelli rolli. Juhtum tõstatab laiema küsimuse, kui kindlale alusele saab rajada avaliku raha toel ellu viidavaid rohetehnoloogilisi suurprojekte.
NRK ja SVT uurimus keskendub Lofoteni ja Bodø vahel kavandatavale vesinikupraamide projektile, mida on esitletud kui Norra rohepöörde ja tulevikumerenduse üht olulisemat ettevõtmist. Projekt hõlmab Norra pikimat ja ilmastikule kõige enam avatud riiklikku parvlaevaühendust Bodø–Røst–Værøy–Moskenes ning lepingu kogumaksumus ulatub ligi 4,98 miljardi Norra kroonini. Kava järgi peaks liinile tulema kaks uut vesinikul töötavat parvlaeva, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt heitkoguseid.
Uurimus seab aga küsimärgi alla, kas projekti jaoks valitud vesinikutehnoloogia suudab täita sellele seatud ootusi ka pikaajaliselt. Loos viidatakse tehnilistele testidele ja PowerCelli sisemistele dokumentidele, mille järgi ei pruugi süsteem olla projekti vajaduste jaoks piisavalt küps ning selle töökindlus võib osutuda loodetust nõrgemaks. Samuti väidetakse, et sellist teavet ei olnud varem edastatud ei laevaoperaatorile Torghattenile ega Norra ametiasutustele.
Kahtlusi süvendavad viited PowerCelli teistele projektidele Austraalias, Rootsis ja Walesis, kus sama tehnoloogia kasutamisel on samuti ilmnenud probleeme. Nii tõstatab lugu laiema küsimuse, kas avaliku raha toel ellu viidav prestiižne rohetehnoloogiline suurprojekt toetub piisavalt töökindlale ja küpsele lahendusele.
PowerCell lükkab kriitika tagasi ja kinnitab, et ettevõtte tehnoloogia töötab nõuetekohaselt, vastab kokkulepitud tehnilistele nõuetele ning täidab klientide ootusi. Ettevõtte sõnul ei kajasta ajakirjanike käsutuses olnud sisemised andmed nende tänaseid tooteid ega anna õiget pilti süsteemi tegelikust võimekusest. Samuti märgitakse, et ühe olulise komponendi valmistamisse on kaasatud uus tööstuspartner.
Ettevõtete taust
Torghatten on üks Norra suuremaid meretranspordikontserne. Ettevõte opereerib 47 parvlaeva- ja kiirreisilaevaliini, annab tööd enam kui 1600 inimesele ning selle aastakäive on ligikaudu 4 miljardit Norra krooni. Torghatteni emaettevõtte all tegutsevad kolm piirkondlikku üksust, nende seas Torghatten Nord, mis vastutab Põhja-Norra ja osa lääneranniku ühenduste eest. Ettevõtte omanikud on EQT Infrastructure ja Nysnø Klimainvesteringer.
Lofoteni vesinikupraamide projektis on just Torghatten Nord operaator, kes sai Norra teedeametilt lepingu selle liini teenindamiseks. Ametlike kirjelduste järgi on projekt mõeldud olema suure mõjuga kliima- ja innovatsioonialgatus ning vesinik peaks katma vähemalt 85% kahe põhilaeva energiatarbest.
PowerCell Sweden AB on Rootsi vesinikkütuseelementide tootja, mis asutati 2008. aastal Volvo Groupi tööstusliku kõrvalharuna. Ettevõtte peakontor asub Göteborgis, tal on tegevus neljas riigis ning 2024. aasta aruande järgi 147 töötajat. PowerCell arendab ja toodab kütuseelemendi mooduleid ning süsteeme merenduse, lennunduse, energiatootmise ja maismaarakenduste jaoks. Alates 2023. aastast on ettevõtte aktsia noteeritud Nasdaq Stockholmil.
PowerCelli roll Lofoteni projektis seisneb kütuseelemendisüsteemide tarnimises. Ettevõtte enda teatel hõlmas 2023. aastal sõlmitud leping kahe laeva jaoks vesinikulahendusi, mille väärtus oli 19,2 miljonit eurot, ning seda esitleti kui üht maailma suurimat merenduse vesinikkütuseelemendi projekti.
