NordenBladet – Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles ehk 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on eneseisolatsioonist ja testimisest vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.
Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.
Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.
Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon. Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on sellele kõige lähemal Soome, kus nakatumisnäitaja on 164,1. Läti näitaja on 384,3 ja Leedu oma 320,4.
NordenBladet – Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 324 uut koroonanakkuse juhtu, Leedus 412.
Lätis suri viimasel ööpäeval kuus koroonahaiget, teatas pühapäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Kokku on Lätis positiivse koroonaproovi andnud 101 040 inimest. Neist on surnud 1878 inimest ehk 1,86 protsenti kõigist nakatunutest.
Ööpäevaga tehti 4591 testi, millest 7,1 protsenti osutus positiivseks.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 380,5.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu ja suri 12 koroonahaiget, teatas pühapäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on Leedus 305,4. Positiivsete koroonatestide osakaal viimase seitsme päeva jooksul on olnud 7,9 protsenti.
Leedus on positiivse koroonaproovi andnud 213 941 inimest. Koroona tõttu on surnud 3551 inimest.
Soomes registreeriti ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu
Soomes registreeriti viimase ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval terviseamet.
Viimase kahe nädalaga lisandus 9100 nakatumist, mida on 58 võrra vähem kui eelnenud kahel nädalal. Enim nakatumisi, üle 5100, tuvastati Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonnas.
Soomes on koroonaviirusega nakatumisi registreeritud 76 003. Surnud on 817 koroonahaiget.
NordenBladet —Algas kandideerimine mainekasse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).
L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programmi saab kandideerida 1. veebruarist 21. märtsini 2021 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.
Eestis antakse konkursipõhiselt välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodus – ja keskkonnateadustes, matemaatikas, füüsika-, materjali-, arvuti-, info- või tehnikateadustes. Lisaks antakse välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele naisdoktorandile oma uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades.
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oleme veel kaugel sellest, et avada kõigi ühiskonna liikmete akadeemiline potentsiaal. „Inimkonna ees seisab hulk ülesandeid, millest jagu saamiseks peame tagama, et andekad noored naisteadlased ei pudeneks teadussüsteemist, vaid kasvaksid võimelisteks neid lahendama.“
Eestis hakati „Naised teaduses“ auhinnatasusid välja andma viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on tunnustuse saanud kuus säravat naisteadlast: dr Els Heinsalu, dr Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, dr Maarja Grossberg ja doktorant Lisandra Marina Da Rocha Meneses.
Möödunud aastal pälvisid seitse Baltikumi naisteadlast 6000 euro suuruse auhinnatasu. Eestist said tunnustuse Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane prof. Maarja Grossberg ning Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi biokütuste labori nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses.
Grossbergi sõnul sai ta tänu programmile veelgi rohkem kinnitust, et tema erialane teadustegevus on oluline ja läheb inimestele korda. „Saadud auhinnatasu võimaldas mul oma teadustööd, selle eesmärki ja sellega seotud väljakutseid laiemale publikule tutvustada. Tunnustus pani mind ka rohkem mõtlema naiste rollile teaduses, eelkõige pere- ja tööelu tasakaalule,“ lisas Grossberg.
Menesesel õnnestus auhinnaraha abil suurendada inimeste teadlikkust ühiskonda mõjutavatest keskkonnaprobleemidest, arendada oma uurimistöö järgmist etappi ja aidata kaasa jätkusuutlike ühiskondade arengule.
Programmi kutsus Lätis ellu programmi patroon, Läti Vabariigi endine president Vaira Vike-Freiberga. Täna toimib see koostöös Läti, Leedu ja Eesti Teaduste Akadeemiate ning UNESCO rahvuslike komisjonidega. Tegu on ainsa programmiga Baltikumis, mis toetab spetsiaalselt naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.
Ülemaailmne „Naised teaduses“ programm loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal panustanud ühiselt selle programmi kaudu teadustegevusse, samuti püüdesse naisteadlaste arvu suurendada ning soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas edendada. Selle kaudu mitte ainult ei tunnustata naisteadlasi, vaid ka aidatakse neil oma eesmärkideni jõuda ning oma saavutusi võimalikult laialt tutvustada.
Ettevõttest L’Oréal Poland & Baltic Hub
L’Oréal on juba enam kui sajandi pühendunud ühele ärile ja missioonile pakkuda naistele ja meestele üle maailma innovatsiooni iluvaldkonnas, kus esikohal on kvaliteet, tõhusus ja turvalisus. Seda eesmärki silmas pidades on L´Oreal olnud esindatud Lätis alates 2000. aastast ning Leedus ja Eestis alates 2003. aastast.
2017. aasta märtsis loodi L’Oréal Poland & Baltic Hub, eesmärgiga pakkuda tarbijatele parimat teenust ning teha efektiivsemalt koostööd klientidega regiooni kosmeetikaturu arendamiseks ja ümberkujundamiseks. Hub peakontor asub Varssavis ning selle harud asuvad Riias, Tallinnas ja Vilniuses, kus töötab kokku 107 inimest.
L’Oréal Poland & Baltic Hub on regiooni juhtiv ettevõte tervise- ja ilukategooriates. Firma tooteportfellis on 22 üksteist täiendavat samas erinevat kaubamärki, et vastata erinevatele tarbijaootusele. Tänu ulatuslikule koostööle oma äripartneritega, on Hub täielikult kohandunud kohalike turutingimustega. Kaubamärke juhivad osakonnad, kellel on oskused ja teadmised vastava turustuskanaliga töötamiseks, olgu selleks massturg, kaubamajad, apteegid, juuksurisalongid, margitoote jaemüük või e-kaubandus.
Lisainfo Kontakt kandideerimisprotsessi puudutavate küsimuste korral:
fwis@attach.lv
Kontakt meediapäringute korral:
Karin Laar
Korporatiivkommunikatsiooni ja meediajuht Baltikumis
L’Oreal Poland & Baltic HUB
Karin.LAAR@loreal.com
NordenBladet — Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad ka Eesti teadlased.
Rahastuse saanud kõrgetasemelistes ja programmi strateegilistele eesmärkidele vastavates projektides käsitletakse elulisi ning piirkonna riikide jaoks olulisi teemasid. Nii näiteks hõlmavad projektid kõhunäärmevähi uuringuid ja uute ravimeetodite väljatöötamist, kliimamuutustele kohandatud nisuleibade tootmist ja küberturvalisuse pädevuste parandamist. Plaanis on uurida Põhja- ja Baltimaade majandusliku lõimumise võimalusi tööjõu liikumise, tehnosiirde, otseste välisinvesteeringute ja kapitali liikumise ning rahvusvahelise kaubanduse abil. Samuti analüüsitakse, kuidas kutseõpe võiks parandada noorte riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja kuidas lahendada koolist väljalangevuse probleeme.
Programmi juhtkomisjon otsustas rahastada igast prioriteetsest teemavaldkonnast vähemalt ühte projekti: tehnoloogiate ja innovatsiooni arendamine (Technologies and Innovation Devlopment) – 4 projekti; ennetav ja personaalne meditsiin (Preventive and Personalised Medicine) – 2 projekti; kultuur, ränne ja kaasav ühiskond (Culture, Migration and Inclusive Society) – 2 projekti; majanduslikud, sotsiaalsed väljakutsed ja innovaatiline ühiskond (Economic, Social Challenges and Innovative Society) – 2 projekti; ja küberturvalisus (Cyber Security) – 1 projekt.
Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.
Projekte juhivad Leedu Terviseteaduste Ülikooli, Vilniuse Ülikooli, Vytautas Magnuse Ülikooli, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli, Kaunase Tehnikaülikooli ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskuse teadlased. Suurim arv ühisprojekte viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Läti Ülikooli, Riia Tehnikaülikooli ja Oslo Ülikooliga.
Eesti teadusrühmade osalus jaguneb rahastatud projektides järgmiselt: Tartu Ülikool (TÜ) on kaasatud partnerina 6 projektis, Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) 4 projektis ning Tallinna Ülikool, BioCC ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ühes projektis. Seejuures edendavad kaks projekti ka Eesti teadlaste omavahelist koostööd – vastavalt TÜ ja TTÜ vahel ning TÜ ja ETKI vahel.
Leedu voorus laekus 79 rahastustaotlust, millest hindamisele läks 76. Keskmine taotletav summa oli 0,94 miljonit eurot. Taotlusi hindasid rahvusvahelised eksperdid, kelle hindamisraportite põhjal tegi lõpliku rahastusvaliku programmi juhtkomisjon.
Esimene Balti teaduskoostöö programmi taotlusvoor toimus Eesti Teadusagentuuri juhtimisel ja selle tulemused selgusid eelmisel aastal.
Programmi kolmanda ja ühtlasi viimase vooru korraldab Läti. Tähtajaks, 19. oktoobriks laekus 81 taotlust 5 prioriteetsest valdkonnast. Läti vooru hindamistulemused peaksid selguma järgmise aasta veebruari lõpuks. Toetuste maht on 7,5 miljonit eurot.
Eesti, Läti, Leedu, Norra, Islandi ja Liechtensteini teadlaste koostöö tihendamiseks loodud Balti teaduskoostöö programmi rahastus koosneb Euroopa Majanduspiirkonna 2014–2021 finantsmehhanismi toetusest ja Balti riikide kaasrahastusest. Kokku on kavas toetada teadlasi ligikaudu 24 miljoni euroga, millest Eesti panus on 6 miljonit eurot.
Lisainfo:
Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Piller
Välisteaduskoostöö osakonna koordinaator
tel 731 7382
katrin.piller@etag.ee
NordenBladet —Sel nädalal toimub Narva lahes Balti riikide merevägede tuukrite miinitõrjealane ühisharjutus 3B Divex 2020, mille raames teisaldatakse ja hävitatakse ajaloolisi lõhkekehi ning harjutatakse rahvusvahelist koostöövõimet ja tegevusprintsiipe.
„3B Divex on kolme Balti riigi tuukrite roteeruv üritus, mis on sel aastal meie korraldada Narva lahes. Tuukrite laager hakkab paiknema Toila sadamas ning nädala eesmärk on eelkõige koostööna Teise maailmasõja aegsete miinide teisaldamine ohutusse kohta ning võimalusel ka neid lõhata,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülema ülesannetes olev vanemleitnant Priit Kaasikmäe.
Nädala jooksul sukeldutakse kuni 30-le varasemalt Eesti mereväe poolt identifitseeritud lõhkekehale kuni 40 meetri sügavusele. Osa lõhkekehi, mida ei ole võimalik koha peal lõhata, planeeritakse teisaldada ohututesse lõhkamiskohtadesse enne nende kahjutuks tegemist. Lõhkekehade teisaldamine vrakkide vahetust lähedusest võimaldab luua ohutuma keskkonna hilisemaks naftalekke- ning merereostustõrjeks.
Õppusel osaleb kokku ligi 30 mereväe tuukrit Eestist, Lätist ja Leedust. Tegevust viiakse läbi kasutades miinituukrite erivarustust ning käsisonareid. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline ja madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik vee all püsida kuni 4 tundi.
Kuna tegevus toimub Narva lahes lekkeohtlike vrakkide vahetus läheduses, on koostöösse kaasatud ka Politsei- ja piirivalveameti reostustõrjevõimekusega laev Raju, mis tagab kohaloleku Narva lahes ning on valmis reageerima koheselt võimalikule naftalekkele vrakist. Hetkel teadaolevalt on üks Teise maailmasõja aegsetest vrakkidest juba lekkimas ning Politsei- ja piirivalveamet on oma vahenditega reostust veepinnal kohapeal piiramas.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1400 lõhkekeha, milleks on osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning muud veepõhja sattunud lõhkekehad.
Järgmisel aastal on ühisharjutus 3B DIVEX Läti mereväe korraldada.
