NordenBladet – Leedu valitsus otsustas kolmapäeval, et alates laupäevast ei pea inimesed enam riigis sees koroonapassi kasutama.
Leedu valitsuse hinnangul mängis koroonapass pandeemia leviku ohjeldamisel tähtsat rolli, kuid ei tööta enam koroonaviiruse omikroni variandi vastu, vahendas LRT.
“Palju nakkavama omikroni variandi leviku tõttu on nakatumisohus nii vaktsineerimata, vaktsineeritud kui ka viiruse varem läbi põdenud inimesed. Selle tulemusena vähenes oluliselt koroonapasside tõhusus viiruse leviku piiramisel,” teatas Leedu tervishoiuministeerium.
Ministeerium lisas siiski, et koroonapassid võivad tulevikus uuesti kasutusele tulla.
NordenBladet —„Meie, Poola Vabariigi Seimi, Eesti Vabariigi Riigikogu, Leedu Vabariigi Seimi ja Läti Vabariigi Seimi esimehed
kinnitame, et Lukašenka ebaseadusliku režiimi argessiivne tegevus on jõudnud pretsedenditu tasemeni. Nad provotseerivad kriisi ELi välispiiridel, ohustavad kogu regiooni julgeolekut ning seavad ettekavatsetult ohtu haavatavas olukorras inimeste elud. See kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja endale võetud poliitiliste kohustuste rikkumist ning inimeste põhiõiguste eiramist;
mõistame jõuliselt hukka Valgevene ametivõimude poolt kunstlikult esile kutsutud ebaseadusliku rände jätkuva riigi toetusel tööriistana kasutamise osana Poola, Leedu, Läti ja Euroopa Liidu vastastest poliitilise eesmärgiga hübriidoperatsioonidest;
kutsume üles rahvusvahelist üldsust, eelkõige transiit- ja päritoluriike, sellisele tegevusele jõuliselt vastu seisma, astuma vajalikke samme, et peatada migrantide ELi piiri ebaseaduslikult ületama sundimine Valgevene võimude poolt ning võtma Valgevene režiimi kõnealuste rikkumiste eest vastutusele;
mõistame hukka Lukašenka ebaseadusliku režiimi tegevuse, mille tulemusena takistatakse naaberriikide pakutava humanitaarabi jõudmist migrantideni, kes on Lukašenka režiimi poolt piirilähedastele aladele kogutud ja keda seal kinni hoitakse;
kutsume üles kiiresti võtma kasutusele Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite kohtumisel kokku lepitud uue sanktsioonidepaketi, mis on suunatud isikute ja asutuste vastu, kes on segatud Lukašenka režiimi tegevusse, mille eesmärk on soodustada ELi välispiiride ebaseaduslikku ületamist, või aitavad sellisele tegevusele kaasa. Migrantide poliitilistel põhjustel tööriistana kasutamist ei tohi sallida. Kui see jätkub, peaks Euroopa Liit kaaluma täiendavaid piiravaid meetmeid Valgevene režiimi vastu kooskõlas oma järkjärgulise lähenemisviisiga;
rõhutame, et vastutus piiril valitseva olukorra normaliseerimise eest lasub täielikult Aljaksandr Lukašenka ebaseaduslikul režiimil, samas kui EL ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt juhinduma Euroopa Ülemkogu ja välisasjade nõukogu vastu võetud ühistest otsustest ja poliitilisest hoiakust;
oleme kindlalt veendunud, et on hädavajalik viia ELi õigustik vastavusse uue tegelikkusega, et tagada ELi välispiiri tugev kaitse ja võtta tõhusaid meetmeid ebaseaduslike piiriületuste ärahoidmiseks. Seetõttu ootame Euroopa Komisjoni ettepanekuid ELi õigusraamistiku kohandamiseks konkreetsete meetmete ja piisava rahalise toetusega piiride turvalisust parandamiseks, tugevdades seeläbi ELi välispiiri.“
NordenBladet — Kuivõrd on selgunud, et kaks doosi ei aita ära hoida rasket koroonahaigust ja surma, siis nõuab Leedu kõigi täiskasvanute vaktsineerimist kolme vaktsiinidoosiga. Kolmandad doosid on Leedus kõigile täiskasvanutele kättesaadavad alates tänasest teisipäevast, 19. oktoobrist, vahendab lrt.lt.
Vastavalt Leedu terviseministri Arūnas Dulkyse määrusele saavad kõik alates 18. eluaastast end ära vaktsineerida BioNTech-Pfizeri (Comirnaty) vaktsiiniga, kui teisest doosist on möödas 180 päeva ehk 6 kuud.
Johnson & Johnsoni vaktsiini teine doos on võimalik saada neil, kes on saanud esimese doosi sama vaktsiini. Teatud inimeste puhul kasutatakse ka Moderna Spikevaxi koroonavaktsiini, seda vaatamata asjaolule, et teatud riikides on selle vaktsiini kasutamine lõpetatud noorematel meestel.
Leedus on küll võrreldes teiste Balti riikidega suurem vaktsineeritus, aga sellele vaatamata on nakatumine ja suremus Leedus endiselt kõrged. See tuleneb asjaolust, et kaks vaktsiinidoosi ei aita ära hoida raskelt haigestumist ja surma.
NordenBladet — Leedus oli 30. septembri seisuga kõrgeima koroonaga nakatumise tase Euroopas. Miks on Leedu taas nakatumiste arvult tipus, kuigi vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud üle 60 protsendi inimestest? Aasta tagasi, 2020. aasta septembris oli Leedus kõrgeim nakatumiste tase 138, nädala keskmine oli 80 ringis. Nüüd on vastavad numbrid 1962 ja 1000, vahendab lrt.lt.
Koroonasse suremus on Leedus samuti tipus, kuigi üle 62 protsendi Leedu elanikest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. 2020. aasta septembris oli Leedus koroonasse suremus praktiliselt null, täna on see igapäevaselt keskmiselt 17.
Leedu nakkushaiguste keskuse endine juht Saulius Čeplinskas ütles, et olukorra halvenemisel on kolm põhjust. Esimene on see, et inimesed on piirangutest väsinud. Mõned inimesed on liialt usaldanud vaktsiinide antavat kaitset. Mõned inimesed arvasid, et kui nad on vaktsineeritud, siis ei pea enam üldse ohutusmeetmeid järgima. Kolmandaks on nakatumiste kasvu kaasa toonud koroona mutatsioonid. Delta variant levib kergemini ja on muutnud pandeemia olukorda.
Čeplinskas ütles, et kui algse koroonaga pidi karjaimmuunsuse saavutamiseks vaktsineerima 70 protsenti inimestest, siis Delta puhul on see 90 protsenti.
Čeplinskase sõnul ei aita uued piirangud olukorda parandada. Viiruse levikut on võimalik peatada ainult siis, kui piisav hulk inimesi on vaktsineeritud.
Võrdluseks, Soomes on ühe doosiga vaktsineeritud 75 protsenti inimestest, Eestis 57 protsenti.
NordenBladet —Täna lõppes kolme Balti riigi mereväe ülemate korraline töökohtumine (BNC ehk Baltic Naval Committee) Kuressaares, mille käigus arutati ühise koostöö hetkeseisu ja edasisi plaane.
Kohtumise eesmärk oli anda merevägede ülematele ülevaade käimasolevatest projektidest ning tulevikuplaanidest. Samuti keskenduti spetsiifilisemalt tulevikuprojektidega tegelevate töögruppide edusammudele. Need on Balti riikide merevägede ühised töögrupid, mis arendavad näiteks mereseire ja mereolukorrateadlikkusega seotud võimeid ning kolmepoolset koostööd ja ühiseid meresõjalise võimearenduse kavatsusi.
„Ühise regionaalset olukorrateadlikkust merekeskkonnas käsitleva projekti ja kaitseplaanide merevägesid puudutavate osadega liigume edasi vastavalt graafikule. Oluline on, et meie kaitseplaanid oleksid omavahel sünkroniseeritud – võtmesõnadeks on regionaalne koostöö ning võimekus,“ ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Kohtumise viimasel päeval allkirjastasid merevägede ülemad ühisavalduse teemadel, mida töökohtumisel puudutati.
BNC programmi osana külastasid osalejad ka Baltic Workboats-i laevatehast, kus valmistati Eesti mereväe kõige uuemad alused – kaks väekaitsekaatrit EML Risto ja EML Roland. Viimane viibis parasjagu koos meeskonnaga Nasva sadamas ning merevägede ülemad said alusega kohapeal tutvuda.
BNC kohtumised toimuvad kaks korda aastas ja korraldajariik vahetub iga kord. Viimati organiseeris kohtumise Läti tänavu märtsis ning see toimus videosilla vahendusel.
