Reede, aprill 4, 2025

LEEDU

Leedu kaitseväe juht: ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks

NordenBladet — Leedu peab suurendama vastuvõtva riigi võimekust, kuna ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks Vene rünnaku vastu, ütles Leedu kaitseväe juht, kindralleitnant Valdemaras Rupšys.

„Fakt on see, et kui me ei taha loobuda ühestki tollist [NATO territooriumist], on meil vaja rohkem kui brigaadi. Seetõttu peame riigina arendama oma vastuvõtva riigi võimekust,” ütles kindralleitnant reedel ajakirjanikele.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles selle nädala alguses, et NATO on leppinud kokku brigaadisuuruse liitlasüksuse väljatöötamise Leedu jaoks, kuid lisas, et lõplik otsus selgub Madriidi tippkohtumisel, vahendab lrt.lt.
Ministri sõnul paigutatakse osa Berliini juhitavast brigaadist Leetu ja osa jääb Saksamaale. Ta ütles, et Vilnius püüab siiski saada brigaad lõpuks täielikult Leetu.

Rupšyse sõnul muudab logistika keeruliseks kogu brigaadi korraga Leedusse paigutamise.
„Vaatame praegu erinevaid võimalusi. Saan ministrit toetada vaid sellega, et lähiajal ei saa brigaadi [Leedu pinnal] tõenäoliselt täielikult kasutusele võtta erinevatel põhjustel, kusjuures üks neist on logistika ja teine ​​taristu,” ütles kaitseväe juht.

Leedu soovib, et 2017. aastal lähetatud liitlaspataljon muudetaks brigaadi suuruseks, viidates Venemaa kasvavale ohule. See tähendab NATO üksuse suurendamist 5 korda. Selleks aga pole Leedus piisavalt majutust ja muid tingimusi.

 

Leedu kuulutas Venemaa terroristlikuks riigiks

NordenBladet — Leedu parlament tunnistas täna teisipäeval, 10. mail ühehäälselt Venemaa sõja Ukraina vastu genotsiidiks. Ühtlasi kuulutas Leedu parlament Venemaa terroristlikuks riigiks, vahendab lrt.lt.

Parlamendi resolutsioon võeti vastu 128 poolt- ja mitte ühegi vastu- ega erapooletu häälega. „Venemaa relvajõud ja palgasõdurid on toime pannud massilisi sõjakuritegusid Ukraina territooriumil, eelkõige Butšas, Irpinis, Mariupolis, Borodjankas ja Hostomelis,” seisab otsuses.

Parlamendis kinnitatud dokumendi kohaselt on „eesmärk täielikult või osaliselt hävitada Ukraina rahvas ja murda selle vaim, tappes terveid perekondi, sealhulgas lapsi, röövides ja vägistades inimesi ning mõnitades neid ja mõrvatute surnukehi.”

„Leedu Seim tunnistab Vene Föderatsiooni relvajõudude ja selle poliitilise ja sõjalise juhtkonna […] täiemahulist relvastatud agressiooni – sõda – Ukraina vastu kui genotsiidi Ukraina rahva vastu,” on kirjas dokumendis.

Samuti rõhutatakse, et kõik kurjategijad tuleb vastutusele võtta ja et rahvusvaheline üldsus peab looma Venemaa kuritegude uurimiseks ja hindamiseks rahvusvahelise erikohtu.

„Venemaa Föderatsioon, mille relvajõud teadlikult ja süstemaatiliselt tsiviilsihtmärke sihivad, on riik, mis toetab ja paneb toime terrorismi,” seisab dokumendis.

 

 

 

Leedu: Relvajõudude juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšys: Vene ohu saaks kõrvaldada vaid režiimimuutus

NordenBladet – Venemaal kulub Ukraina sõjast taastumiseks 5-10 aastat, pärast seda muutub ta praeguse režiimi jätkudes oma naaberriikidele aga veel ohtlikumaks, ütles Leedu relvajõudude juhataja, kindralleitnant Valdemaras Rupšys Leedu rahvusringhäälingule LRT.

Kindralleitnant Rupšyse sõnul võiks Vene ohu kõrvaldada ainult režiimimuutus Venemaal. Seda aga praegu kusagilt paistmas ei ole.

Rupšyse sõnul on pannud Vene-Ukraina sõda ka Balti riike Vene ohtu veelgi tõsisemalt võtma. “Tõenäoliselt ei saanud kõik enne seda sõda Leedus võrdselt aru, et Venemaalt tulev oht on reaalne,” ütles Rupšys LRT-le. Kindralleitnandi sõnul on sõda Ukrainas näidanud, et NATO toimib ja suudab Venemaa sõjalist agressiooni heidutada ning kõiki oma liikmesriike, sealhulgas Leedut, kaitsta. “NATO peasekretäri avaldus, et ühtki sentimeetrit NATO territooriumit ei tohi kaotada, on väga selge,” ütles Rupšys LRT-le.

Rupšyse sõnul kaotab Venemaa Ukraina sõjaga kindlasti oma konventsionaalse jõu, sest Venemaa vaevleb juba praegu tõsiste majandusprobleemide küüsis. Sõjaväe taastamise tehnoloogia on aga ressursimahukas, mistõttu taastumine ei ole Rupšyse hinnangul kindlasti kiire.

Rupšyse sõnul peab NATO heidutustase küündima sinnamaale, et Venemaal ei tekkiks isegi kavatust organisatsiooni liikmesriike rünnata. Ka peaks Rupšyse sõnul Vene ohuga rohkem arvestama tsiviilühiskond. Näiteks peab kindralleitnant oluliseks, et Leedus edaspidi ehitatavatesse elumajadesse plaanitaks kindlapeale ka varjend.

Avafoto: Valdemaras Rupšys (NordenBladet)

Leedu: Tuvastati 2823 uut koroonanakkust, seitse surma

NordenBladet – Leedus registreeriti viimase 24 tunniga 2823 uut koroonaviirusesse nakatumist ja seitse Covid-19 surma, ilmnes teisipäeva hommikul ametlikust statistikast.

Umbes 2618 uutest juhtumitest olid esmased, 200 inimest nakatusid teist ja viis kolmandat korda.

Covid-19 patsientide arv haiglates on vähenenud ligikaudu 50 võrra 1215-ni, sealhulgas 45 intensiivravijuhtumit.

Kahe nädala esmase nakatumise määr on nüüd 1772,4 100 000 inimese kohta, viimase seitsme päeva positiivsete testide protsent on 39,1 protsenti.

Uute nakatumiste igapäevane arv oli alates 2021. aasta lõpust kiires tempos tõusnud, kuid veebruari alguses pööras see langusse, pärast seda, kui ühel päeval oli tuvastatud rekordilised enam kui 14 000 juhtumit.

Ligikaudu 69,7 protsenti Leedu elanikest on seni vaktsineeritud vähemalt ühe korra.

Kõik viimased surnud olid enam kui 60-aastased ja kolm täielikult vaktsineeritud.

Leedu valmistub sõjapagulaste vastuvõtmiseks Ukrainast

NordenBladet — Leedu on valmis võtma vastu sõjapagulased Ukrainast, kui Venemaa peaks alustama rünnakut, ütles Leedu peaminister Ingrida Šimonytė. Peaminister ütles, et see on siiski äärmuslik stsenaarium, kuna loodetakse olukorra lahendamise peale diplomaatilisel teel ja tervele mõistusele, aga vajadusel ollakse valmis vastu võtma sõjapagulased, vahendab lrt.lt.

Leedu siseminister Agnė Bilotaitė kinnitas samuti, et Leedu valmistub sõjapagulaste vastu võtmiseks Ukrainast. Ta ei soovinud numbritast veel rääkida, aga valmistatakse ette erinevaid stsenaariume ja olukordi. „Me peame olema valmis, olgu see siis 3000 või üle 30 000 inimese,” ütles Bilotaitė.

Siseministeerium on saatnud omavalitsustele välja kirjad küsimustega, kui palju ollakse valmis võtma pagulasi ja milliseid teenuseid ning abi ollakse valmis neile pakkuma.

Ettevalmistuses osalevad ka eri valitsusvälised organisatsioonid.

Avafoto: Leedu peaminister Ingrida Šimonyte (Väljavõte YouTube videost)

Vaata ka:
Bloomberg: Venemaa ründab Ukrainat 15. veebruaril
Lennufirmad on hakanud sõja kartuses tühistama Ukraina lende
Soome evakueerib Kiievi saatkonna töötajad – olukord on tõsine
USA ja Saksa luure: Putin on otsustanud Ukrainat rünnata kolmapäeval