NordenBladet — Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) võitis pühapäeval Seimi valimised ja saab järgmises parlamendis suurima fraktsiooni, edestades tunduvalt oma lähimaid rivaale.
Leedu valijad valisid pühapäeval ühemandaadilistes ringkondades 63 Seimi liiget. Valimisjaoskonnad avati kell 07:00 ja suleti kell 20:00, vahendab lrt.lt.
Kokku on valimisnimekirjades veidi üle 2 miljoni inimese. Keskvalimiskomisjoni (VRK) andmetel on teises voorus valimisaktiivsus 41,31 protsenti (hääletusel andis oma hääle 30,52 protsenti valijatest, eelhääletanuid oli veel 10,8 protsenti), mis on oluliselt madalam kui esimeses hääletusvoorus ( 52 protsenti).
Kohad parlamendis jagunesid järgmiselt:
Sotsiaaldemokraadid 52
Kodumaa Liit 28
Nemunase koit 20
Demokraadid „Leedu eest” 14
Liberaalne Liikumine 12
Põllumeeste ja Roheliste Liit 8
muud 7
NordenBladet — Leedu pealinna Vilniuse kesklinnas hukkus väljatõstmise käigus toimunud tulistamises advokaat ja vigastada said kaks politseinikku.
Tulistamine toimus valimisjaoskonna lähedal asuvas hoones. Ametnikke tulistati Vasario 16 asuvas majas, korteri lähedal või sees, kus arvatav tulistaja oli end sulgenud, vahendab lrt.lt.
Politsei teatel läksid politseinikud arvatavat tulistajat korterist välja tõstma kella 10.15 paiku. Tulistaja varjas end esialgu korteris, kuid andis hiljem alla.
„Keegi pole ohus, inimesi võib rahustada,” ütles politsei esindaja hiljem agentuurile Elta.
Ta kinnitas lrt.lt-le, et üks politsei sai vigastada rindkeresse ja teine jalga. Nad on meedikutele üle antud.
„Politseinike elu ei ole ohus. Neid päästsid kuulivestid. Politseinikud pääsesid tõsistest vigastustest,” ütles politsei esindaja.
Juhtumis olid aasatud veel kaks inimest, kohtutäitur ja advokaat.
Ametnikud kinnitasid hiljem, et tulistamises hukkus advokaat Leonid Pšelintsev (69).
„On väga valus ja murettekitav, et kohtumenetlused – väljatõstmised, perekonfliktid – on psühholoogiliselt tundlikud ja viivad inimesed stressi. Meie kohus on tagada, inimestele selgeks teha, et kohtuotsuseid tuleb täita ja jõustada,” ütles advokatuuri esimees Mindaugas Kukaitis lrt.lt-le.
Kukaitis rõhutas, et advokaat, kohtutäitur ja politseiametnikud täitsid seaduslikku ülesannet. Ta rõhutas, et tragöödia näitab, et on vaja kontrollida, kes relvadele ligi pääseb.
Tapetud advokaat esindas naist lahutuse asjas, ütles Kukaitis lrt.lt-le. Kohus otsustas, et tema abikaasa tuleb kodust välja tõsta.
Leedu Kohtutäiturite Koja presidendi Irmantas Gaidelise sõnul ükski kohtutäitur intsidendis surma ei saanud.
Kohtutäitur oli seal kohtuotsust täitmas.
„Kohtutäituri abi viis läbi väljatõstmist ja seal toimus tulistamine,” ütles ta LRT raadiole.
„Minu teada on see lahutuse asi. Selle kohtuotsuse täitmise tulemusena läksid kohtutäitur ja ametnikud kohale ning toimus tulistamine,” rääkis Gaidelis.
Politsei peadirektori nõunik Viktoras Grabauskas kinnitas lrt.lt-le, et kahtlustatav andis end politseile üles.
Hoone asub Lukiškių väljaku lähedal, mis on üks Leedu üldvalimiste eelhääletamise kohti.
Keskvalimiskomisjon kinnitas BNS-ile, et hääletamist ei ole juhtunu tõttu peatatud.
Peaminister Ingrida Šimonytė pidi neljapäeva keskpäeval Lukiškių väljakul asuvas valimisjaoskonnas hääle andma, kuid otsustas minna hoopis teise jaoskonda.
Mitu tundi pärast tulistamist toimunud pressikonverentsil ütles politsei peadirektor Renatas Požėla, et politseil puudub teave korteris seaduslikult olnud relva kohta.
„Meil puudus teave, et selles korteris võidi seaduslikult relva hoida. On väga tõenäoline, et see relv ei olnud kuskil registreeritud; teisisõnu, see oli ebaseaduslik relv,” ütles ta pressikonverentsil.
Siseminister Agnė Bilotaitė rõhutas, et politseinike elud päästsid kuulivestid.
„Kaitsevarustus, antud juhul vestid kaitsesid neid,” ütles Bilotaitė ajakirjanikele.
Meespolitseinik sai Požėla sõnul löögi südame piirkonda. Selle tulemusena kukkus tal sideseade maha ja ta ei saanud kohe abi kutsuda. Ta jooksis tänavale ja palus inimestel abi kutsuda.
Naispolitseinik sai jalast vigastada. Požėla ütles, et ta sai arstiabi kiirabiautos ja keeldus haiglasse minemast.
Tulistaja varjas end esialgu korteris. Politsei peadirektori sõnul õnnestus lisajõudude sündmuskohale saabudes kahtlustatavaga ühendust saada ja teda veenda end üles andma.
NordenBladet — Leedus toimus esimene puuetega inimeste ja teiste haavatavate gruppide rongiga evakueerimise õppus, mis on osa laiemast soovist testida riigi mobilisatsioonisüsteemi. Esmakordselt osalesid seda tüüpi õppustel reaalse puudega inimesed ja hooldekodude asukad, vahendab lrt.lt.
„Meie eesmärk oli testida süsteemi, sest Leedus pole kunagi toimunud õppust, kus osaleks reaalsete puuetega inimesed, olgu selleks liikumispuuded või muud seisundid. Meie jaoks on väga oluline testida, kas oleme selleks võimelised ja kas meil on selleks tehnikat ja inimesi, töötajaid,” ütles riiklikku Kriisireguleerimiskeskust juhtiv Vilmantas Vitkauskas täna teisipäeval 24. septembril ajakirjanikele.
Kokku osales õppuse selles osas 160 inimest.
Vitkauskase sõnul on Vilniuses umbes 2000 puuetega inimest, kes vajaksid sel viisil evakueerimist.
Abiorganisatsiooni Malta Ordu esindaja Justinas Vasiliauskas ütles, et organisatsiooni liikmete roll kriisiolukorras on aidata puuetega ja haigetel rongidele jõuda, samuti varustada neid vee ja toiduga.
„Kõik läks üsna ladusalt, nii libedalt, kui minna saab,” kirjeldas Vasiliauskas õppust ja lisas, et õppusel osales 22 Malta Ordu abiorganisatsiooni liiget.
Organisatsioonil on kokku umbes 1500 liiget. Kriisi korral oleks ametis mitusada vabatahtlikku.
Lietuvos Geležinkeliai (Leedu Raudtee, LTG) vastupanuvõime juhi Gediminas Seckuse sõnul osaleb LTG õppusel juba viiendat aastat, et tõsta oma töötajate valmisolekut kriisiolukordadeks.
„Meie töötajad on valmis viima Leedu kodanikke välja piirkondadest, kus oleks vaja evakueerida. […] Tänaseks on enam kui 5000 LTG töötajat mobilisatsiooniasjadega kursis ja ootamatusteks valmis,” ütles ta.
Õppus algas esmaspäeval ja kestab neljapäevani. Selle põhieesmärk on hinnata mobilisatsioonisüsteemi ja seda, kuidas riik koondab ja kasutaks ressursse enesekaitseks valmistumisel ning elutähtsate funktsioonide täitmist kriitilisel hetkel.
Leedus toimub sellise mastaabiga õppus esimest korda. See hõlmab umbes 1000 riigiteenistujat, ametnikku, omavalitsuste esindajat ja vabatahtlikku.
NordenBladet — „Muudame kaitseplaanid ründeplaanideks,” ütles Valgevene liider Aleksandr Lukašenka intervjuus Vene televisioonile.
Valgevene president ütles, et valmistub koos Putiniga kaitsma kodumaad mitte ainult ukrainlaste eest. Üheks Valgevene ja Venemaa peamiseks vaenlaseks nimetas Lukašenka Poola ja Leedu juhte.
NordenBladet — Leedu valitsus ei kata enam Ukraina pagulaste õppemaksu, kuid mõned ülikoolid ja kolledžid ütlevad, et Ukraina üliõpilased saavad endiselt tasuta õppida.
Leedu lubas alates 2022. aastast sõja eest põgenenud ukrainlastel oma kõrgkoolides tasuta õppida. Juba registreerunud üliõpilased saavad lõpetada õppemaksu maksmata, kuid alates käesoleva, 2024. aasta septembrist ei ole see skeem saadaval uutele Ukrainast pärit üliõpilastele, vahendab lrt.lt.
„Korraldame kõiki Leedus elavate Ukraina kodanike abistamismeetmeid Ukraina riigi vajadusi arvestades, koostöös ja soodustamata ajude väljavoolu Ukrainast,” teatas haridusministeerium.
„See on Ukraina poole soov. Ukrainas on kõrgkoolid olemas ja praegu pole vajadust õpinguid mujale viia,” lisati.
Alates sellest aastast kehtivad Leedus keskhariduse omandanud ja lõpueksamid sooritanud ukrainlastele samad üldised sisseastumisreeglid kui Leedu kodanikele ning nad saavad kandideerida riigieelarvelistele kohtadele avalik-õiguslikes ülikoolides ja kolledžites.
Vaatamata keskvalitsuse otsustele on mõned kõrgkoolid – Vilniuse Kolledž, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool (Vilnius Tech) ja Vytautas Magnuse Ülikool (VDU) – otsustanud jätkata Ukraina üliõpilaste õpingute täielikku või osalist rahastamist.
Vilniuse kolledž on otsustanud rahastada täies mahus kõigi sel aastal registreerunud Ukraina kodanike õpinguid ning võimalusel pakkuda tasuta ühiselamuid ja stipendiume.
„Meie seisukoht on, et nii saab meie kõrgkool aidata sõjas kannatada saanud Ukraina kodanikke, andes noortele võimaluse omandada kõrgharidus,” ütles Vilniuse kolledži pressiesindaja Lina Bivainienė BNS-ile.
Kõrgkool plaanib nendel tingimustel vastu võtta 25 üliõpilast.
Samal ajal plaanib Vilnius Tech katta 40 protsenti Ukraina kodanike õppemaksudest, Kaunases asuv VDU aga pakub osalisi stipendiume õppemaksu katteks ja ühiselamutasude osaliseks hüvitamiseks.
Vilniuse ülikool ei kavatse katta Ukraina üliõpilaste õppemaksu, kuid lubab pakkuda igakuist 300 euro suurust stipendiumi ja tasuta majutust ühiselamutes.
Kui palju õpilasi need õppeasutused vastu võtavad, pole veel selge.
„Praegu on raske ennustada, kui palju sel aastal sisse astub, sest meie valitsuse seisukoha muutus ukrainlaste rahastamise osas muudab tõenäoliselt nende valikuid,” ütles Vilnius Techi prorektor Živilė Sederevičiūtė-Pačiauskienė BNS-ile.
Kuigi ülikoolide vastuvõtt järgmiseks õppeaastaks jätkub, said VDU ja Vilniuse kolledž tänavu ukrainlastelt rohkem avaldusi kui 2022. ja 2023. aastal.
Ukraina üliõpilased õpivad praegu 17 Leedu kõrgkoolis, millest populaarseimad on VU, VDU, Vilnius Tech, Kaunase tehnikaülikool ja Vilniuse kolledž.
Nendes asutustes õpib umbes 1100 ukrainlast, neist umbes 500 Vilniuse ülikoolis.
Kõige populaarsemad õppesuunad Ukraina üliõpilaste seas on ärijuhtimine, infotehnoloogia, tehisintellektisüsteemid, arhitektuur, inseneriteadus ja kommunikatsioon.
Alates 2022. aasta veebruarist, mil Venemaa tungis Ukrainasse, on Leedu valitsus pakkunud igakuiseid toetusi 300 euro ulatuses ja katab 60 protsenti bakalaureuseõppekavade õppemaksudest, ülejäänu katavad ülikoolid või kolledžid.
Kraadiõppe programmide puhul on valitsus katnud kõik õppekulud.
Leedu haridusministeerium on aastatel 2022–2024 eraldanud Ukraina õpilaste toetuseks üle 11 miljoni euro.
