NordenBladet — Holland toob oma Patrioti õhutõrjeüksuse sel suvel Leetu mitu nädalat kestvale õppusele.
See õppus on oluline ühise õhutõrje tugevdamiseks NATO idatiival, edastab Leedu kaitseministeerium.
🇳🇱🇱🇹 Amazing news! The Netherlands will deploy its Patriot air defence unit in Lithuania for an exercise this summer, lasting several weeks.
This exercise will be essential to strengthen joint air defence on NATO’s Eastern flank. Thank you 🇳🇱 @Defensie! pic.twitter.com/4GLqAXUi2o
— Lithuanian MOD 🇱🇹 (@Lithuanian_MoD) March 29, 2024
NordenBladet — Leedu võib kehtestada ajutise kaitsemaksu ja see tuleks mitmest allikast, ütles välisminister Gabrielius Landsbergis.
„Olen veendunud, et võiks kaaluda ajutist üldist kaitsemaksu. Sellel oleks aegumistähtaeg, kuna suur osa [kaitse]eelarvesse vajaminevast rahast on investeeringu iseloomuga, selge ajagraafikuga, pärast mida võiks naasta mingisse teise reaalsusesse,” ütles Landsbergis parlamendis Seimis täna neljapäeval, 14. märtsil ajakirjanikele..
Tema sõnul võiks selline kaitsemaks tulla mitmest allikast, sealhulgas laenurahast, käibemaksu tõusust ja ettevõtte tulumaksust.
Leedu poliitikud arutavad nüüd täiendavat kaitserahastust, et rahastada plaane luua relvajõudude sees diviis, võõrustada Leetu määratud Saksa brigaadi ja kehtestada kohustuslik ajateenistus.
Leedu kaitsefinantseerimine on praegu 2,75 protsenti SKT-st, kuid praegune pankade solidaarsusmaks aegub selle aasta lõpus, mis langetab kaitsele eraldatud tavapärased eelarveeraldised 2,52 protsendile SKT-st.
Peaminister Ingrida Šimonytė ütles varem, et riik vajab 2030. aastaks eelnimetatud projektide jaoks täiendavat kaitserahastust 0,7 protsenti SKT-st. Hiljem väheneks vajadus lisaeraldiste järele.
Kaitsemaksu rahastamise viisidena kaalutakse käibemaksu, ettevõtte tulumaksu ja eraisikute tulumaksu tõstmist.
NordenBladet — Leedu parlament langetas neljapäeval, 15. veebruaril vedelgaasi (LPG) aktsiisi 1. märtsist 304 eurolt 13 eurole tonni kohta, mis on madalam kui valitsuse kavandatud määr 41 eurot. See oli üks hiljutise põllumeeste protesti nõudmisi.
Samal hääletusel tühistas parlament maksuvaba diislikütuse kasutamise piirangud põllumeestele, poolt hääletas 108 saadikut, vastu ei olnud ükski ja viis Vabaduspartei fraktsiooni saadikut jäid erapooletuks, vahendab lrt.lt.
LPG aktsiisilangetuse häälekaim vastane keskkonnaminister Simonas Gentvilas hääletusel ei osalenud. Puudus ka peaminister Ingrida Šimonytė.
Enne hääletust tänasid mõned parlamendiliikmed põllumehi, kes sõitsid eelmisel kuul oma traktoritega Vilniuse parlamendi ja valitsushoonete juurde, „et näidata, milline jõud nad on”.
Maaelukomisjoni liige Kęstutis Mažeika ütles, et maksukärbest võidavad enim vedelgaasi kodutarbijad, mitte põllumehed.
„Viimasel ajal on inimesed nii Lätis kui ka Poolas balloonidega vedelgaasi ostmas käinud,” ütles ta pärast hääletust ajakirjanikele. „Need inimesed tunnevad mõju kõige rohkem ja varem kui põllumehed, kes tunnevad muutust alles suvel.”
Eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Mindaugas Lingė ütles hääletuse eel BNS-ile, et 13 eurole määra langetamisega kompenseerib parlament kodumajapidamistele ja ettevõtetele sisuliselt 304-eurose LPG aktsiisi maksmise jaanuarist kuni veebruarini.
Jaanuaris korraldasid põllumehed Vilniuses ulatusliku meeleavalduse, et avaldada oma nõudmisi, et valitsus tühistaks 1. jaanuarist kehtima hakanud LPG aktsiisitõusu ja tooks tagasi nende veoautodele diislikütuse vähendatud aktsiisimäära.
Gentvilas ütles kolmapäeval, et madal LPG aktsiis soodustaks toote edasist importi Venemaalt ning ei julgustaks inimesi ja ettevõtjaid investeerima vähem saastavatesse kütustesse.
Selle otsusega taandub parlament saaste vähendamise ja aktiivse kliimamuutuste vastu võitlemise kursilt, ütles ta.
NordenBladet — Hiina esindus Vilniuses peatas alates kolmapäevast, 24. jaanuarist viisade väljastamise Leedu kodanikele, kinnitas välisminister Gabrielius Landsbergis. „Meid on sellest teavitatud. Rohkem teavet pole antud,” ütles ta neljapäeval Kiievis Leedu ajakirjanikele.
Landsbergis ütles, et ta ei tea peatamise põhjuseid ega kestust, vahendab lrt.lt.
Hiina esindus peatas viimati Leedu kodanikele viisade väljastamise ajutiselt 2021. aasta novembri lõpus.
Peking ütles seejärel, et see toimus tehnilistel põhjustel, kuid see toimus pärast seda, kui Hiina oli vastuseks Taiwani esinduse avamisele Vilniuses ametlikult alandanud diplomaatilised suhted Leeduga ajutise asjuri tasemele.
Eelmise, 2023. aasta novembris ütles Landsbergis, et Leedu ja Hiina ametiisikud peavad läbirääkimisi diplomaatiliste suhete võimaliku normaliseerimise üle.
NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed Lauri Hussar, Daiga Mieriņa ja Viktorija Cmilyte-Nielsen sõidavad ühisvisiidile Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et arutada julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja riikide koostööd.
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb laupäeval Torontos suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud festivalil PostEstDocs, kus näidatakse filme, mis jutustavad 1944. aastal Kanadasse põgenenud eestlaste lugusid. Samuti kohtub ta Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liikmete ning KESKUSe projektijuhi Ellen Valteriga, kelle juhtimisel rajatakse tuleva aasta kevadeks Toronto kesklinna Eesti pärandit tutvustav ja innovatsiooni edendav Eesti keskus.
Pühapäeval asetab Hussar koos Hamiltoni luteri koguduse esindajatega pärja Eestist põgenenute mälestuskivile ning külastab Hamiltoni Eesti kooli, mis õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele eesti keelt ja kultuuri, et hoida alal eesti kogukonda ja hoida Eestiga sidet.
Balti riikide parlamentide spiikrite ühisvisiit algab esmaspäeval Ottawas, kus nad kohtuvad Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergus’i ning Põhja- ja Baltimaade sõprusgrupi liikmetega. Kohtumistel arutatakse arenguid Läänemere piirkonnas, NATO laienemist, Ukraina toetamist ja olukorda Lähis-Idas.
Seejärel sõidavad Balti riikide parlamentide esimehed USAsse, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga, et arutada koostööd, Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamist, abi andmist Ukrainale ning Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehituseks. Parlamentide esimehed kohtuvad Washingtonis ka senati väliskomisjoni juhi Benjamin Cardini, esindajatekoja endise spiikri Nancy Pelosi ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.
