NordenBladet – Viimastel aastatel on Leedu majandus näidanud Balti riikide seas märkimisväärset kasvu, edestades nii Eestit kui Lätit. Selle edu taga on mitu olulist tegurit, mis ulatuvad inflatsiooni tehnilistest nüanssidest kuni strateegiliste majanduspoliitiliste valikuteni.

Esiteks, eksportturgude hajutatus on andnud Leedule eelise. Kui Eesti on suuresti sõltuv Põhjamaade majandustest, eriti Soomest ja Rootsist, siis Leedu kauba- ja teenuste eksport on rohkem seotud Kesk- ja Lääne-Euroopaga, Poola, Saksamaa ja Hollandiga. Arvestades Põhjamaade majanduste nõrgemat sooritust viimastel aastatel, on see hajutatus pakkunud Leedule stabiilsemat ja soodsamat keskkonda. Leedu on nutikalt ära kasutanud oma geograafilist asendit, pakkudes suures mahus transporditeenuseid, mis on loonud märkimisväärset käivet ja lisandväärtust.

Teiseks, majanduse mitmekesine struktuur ja tugev tööstusbaas on olnud võtmeteguriks. Leedus on rohkem suuri ettevõtteid, mis pakuvad mastaabisäästu ja turujõudu. Seal on mitmeid tugevaid tööstussektoreid, nagu keemia-, nafta-, toiduaine- ja mööblitööstus. Kuigi Leedu teenuste eksport on teadmusmahukuselt ehk Eestist tagasihoidlikum, on selle suur maht loonud märkimisväärse majandusliku panuse. Eriti silmapaistev on maismaatranspordi valdkond, kus töötab ligi 150 000 inimest ja mille käive ulatub miljarditesse eurodesse.

Kolmandaks, ettevaatlikud majanduspoliitilised valikud on toetanud Leedu arengut. Viimase 10–15 aasta jooksul on Leedu riik teadlikult panustanud töötleva tööstuse arengusse, kasutades ELi tõukefonde seadmete ostuks ja luues ettevõtetele tugeva tehnoloogilise baasi. Lisaks on Leedu olnud julgem eksperimenteerimisel maksupoliitikas, pakkudes ettevõtetele soodustusi teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamisel ning tulumaksuvabastusi suurinvesteeringutele. “Rohelise koridori” meetmed on kiirendanud menetlustoiminguid, luues ettevõtjasõbralikuma keskkonna.

Ehkki Eestit on mõjutanud ka inflatsiooninäitajate võimalik ülehinnatus, mis moonutab majanduskasvu pilti, on Leedu edu aluseks eelkõige strateegiline diversifitseerimine ja toetav majanduspoliitika. See näitab, et paindlikkus, uutele turgudele suunatus ja tööstuse teadlik arendamine on Leedu jaoks olnud õige tee majandusliku heaolu saavutamisel.

Allikas: Arenguseire keskuse lühiraport – Eesti majanduse konkurentsivõime võrdluses Läti, Leedu ja Soomega
Avafoto: NordenBladet