NordenBladet – Täna, rahvusvahelisel IT spetsialistide päeval (National I.T. Professionals Day), lanseeris NordenBladet oma uue eestikeelse meediumi. Lisaks sisulistele ja tehnoloogilistele täiendustele panustati ka modernsesse veebilehe disaini.
“NordenBladet´i süda kuulub Põhjamaadele, meie missioon on tugevdada ja säilitada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda tuhandete aastate pikkusi traditsioone ja väärtusi. Minu eesmärk on luua juurde koostöövõrke ning kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele – päev päeva, leht lehe ning artikkel artikli haaval! Konkurents online-meedia segmendis on tihe ning NordenBladet´i eesmärk on jätkuvalt olla tugeva kohalolekuga innovatiivne digileht,” räägib Skandinaavia meediakontserni NordenBladet juht Helena-Reet Ennet.
“Vana disain, mis NordenBladet.ee-l oli aastast 2019, hakkas juba natuke ajale jalgu jääma. Ikka iga paari-kolme aasta tagant püüame lehte värskendada, et lugejad ühest kujundusest ära ei väsiks ja koduleht võimalikult funktsionaalne ja kasutajasõbralik oleks. Värske lihvi said nii esileht kui postitused. Lisaks ehitasime täiesti uue mobiilisõbraliku lehe, sest julgelt kolmandik meie külastajad saabuvad täna lehele läbi telefoni.”
Helena-Reet lisab, et uuenduskuurid on plaanitud ka NordenBladet´i teistele veebilehtedele.
NordenBladet ilmub neljas keeles – eesti keeles (NordenBladet.ee), soome keeles (NordenBladet.fi), rootsi keeles (NordenBladet.se) ja inglise keeles (NordenBladet.com) lehel. NordenBladet´i alamleht OHMYGOSSIP ilmub lisaks eelnevale ka saksa keeles.
NordenBladet.ee uus disain alates 20.september 2022:
NordenBladet – Tallinna lennujaam avas oma 86. sünnipäeval pidulikult uue vastvalminud päikesepargi, mis oli järjekorras juba seitsmes. Aasta lõpuks on Tallinna lennujaamas töös päikesepargid koguvõimsusega 4,14 MW. Juunis, mis oli tootlikkuse mõttes parim kuu, tootsid sel hetkel töös olnud pargid 23% tarbitavast elektrist.
AS-i Tallinna Lennujaama jälgib pidevalt oma õhku eralduva CO₂ emissiooni hulka ning kuna lennujaama taristud on avatud 24/7 ning peavad olema hästi valgustatud, moodustab kõige suurema osa heitest elekterenergia. „Kuna elektritarbimine moodustab suure enamuse meie süsinikuheitest, nõuab see ka kõige suuremat tähelepanu, mistõttu ongi just päikeseparkide rajamine meile oluline. Samuti peame oluliseks lennujaama maade väärtustamist ja kuna ohutuse tagamise eesmärgil ei ole kõikjale võimalik suuri hooneid rajada, oleme need alad rohepöörde jaoks tööle pannud,” selgitas Tuvike.
Rohepöördesse on AS Tallinna Lennujaam teinud investeeringuid üle Eesti. „Aastatel 2020-2021 investeerisime ainuüksi päikeseparkide ehitusse üle 1 mln euro ning sel aastal teeme Tallinnas roheenergiasse investeeringuid pea 2 mln euro eest. Roheenergiale lähevad üle ka meie regionaalsed lennujaamad, kuhu sel ja järgmisel aastal plaanime investeerida täiendavad 1,7 mln euro. Aastaks 2030 toodame juba rohkem elektrienergiat, kui tarbime,” rääkis Tuvike ning tuletas meelde oma kevadel toimunud Rohefoorumil öeldud mõtet, et ettevõtted, kes pole 2030. aastaks oma keskkonnamõju vähendanud, on konkurentsist väljas.
Just konkurentsis püsimise eesmärgil ning transpordisektoris roheteemadel teerajajaks ning eeskujus olemise eesmärgil on ettevõte pidanud oluliseks roheinvesteeringutega jätkamist ka viimaste aastate kriiside kiuste.
Lisaks taastuvenergiale üleminekule ja energiatõhususe tagamisele uueneb lennujaama tehnikapark, sest aina enam liigutakse elektri- ja akutoitel töötavatele seadmetele. „Tulevikus liiguvad kõik lennukite ja reisijate teenindamiseks vajalikud sõidukid lennujaama territooriumil elektri, aga ilmselt ka vesiniku jõul. Juba täna kasutame elektrilisi lennukite puksiiri ja laadurit, aga ka meie töötajad kasutavad territooriumil liikumiseks elektrilisi tõukerattaid,“ tutvustas Tuvike lennujaama keskkonnaalaseid eesmärke. „Lisaks õhule on oluline ka vesi – lennujaam asub Ülemiste järve kaldal ning territooriumil olevatest kanalisatsiooniluukidest liigub vesi otse Tallinna lahte, mistõttu kanname iga päev hoolt selle eest, et ennetada meie tegevuse tulemusena tekkivaid reostusi ning hoida seeläbi veekogude ja põhjavee puhtust“.
NordenBladet – 6. oktoobrini saavad erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi metsameetme toetusvooru. Toetust saab hooldusraieteks, ulukikahjustuste ennetamiseks ning tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks. Vooru eelarve on 2 316 000 eurot.
Metsameetme toetusrahad jagatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 programmperioodi nõuete alusel.
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 programmperioodi lõpuga seoses on määratud nüüd konkreetne kuupäev, mis ajaks peavad tööd olema Erametsakeskusele deklareeritud.
Taotluse saab esitada metsaomanik e-Pria portaalis, kuid oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud, kelle kontaktid on leitavad erametsanduse portaalist.
Mida toetatakse?
* hooldusraie kuni 30-aastases puistus
* kasvavate puude laasimine
* ulukikahjustuste ennetamine
* repellendi soetamine ja kasutamine
* tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine
* tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine
* kahjustuse kõrvaldamine
* uue metsakultuuri rajamine
* maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks
* metsauuenduse hooldamine
* männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks.
NordenBladet – Tallinn käivitas juulis uue korteriühistute rohepöördetoetuse, millega toetab päikesepaneelide, soojuspumpade jm taastuvkütte rajamist, samuti hüvitab linn osaliselt kaugküttevõrguga liitumise kulud.
Toetuse määr on 30% ning ülempiiriks 20 000 eurot korterelamu kohta. Toetust saab taotleda korterelamule, mis on ehitatud või kasutusele võetud enne 2000. aastat. Volikogu esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb eelolev talv pealinna elanikele väga keeruline, kuna tõusevad nii elektri- kui ka küttehinnad.
“Muidugi peavad riik, omavalitsus ja meie kaugküttepartner tegema kõik endast oleneva, et leevendada hinnatõusu tarbijatele,” selgitas Ossinovski. “Teame, et nii ettevõtted, korteriühistud kui ka kodutarbijad otsivad säästlikumaid võimalusi, ning praegu on õige aeg toetada investeeringute tegemist.”
Volikogu esimees julgustas soojaettevõtet Utilitas kiirendama hoonete liitmist kaugküttevõrguga. “Ehkki enamik Tallinna hooneid on juba kaugküttevõrgus, on meil jätkuvalt terveid asumeid, kuhu kaugküttetoru ei ulatu, ja see jätab inimesed ilma soodsamast ja keskkonnasõbralikust toasoojast,” ütles Ossinovski. “Teame, et kaugküttevõrguga liitumine ei ole odav investeering, mistõttu jääb paljudel korteriühistutel otsus tegemata. Nüüd on korteriühistutel võimalik taotleda kaugküttega liitumise toetust 30% ulatuses liitumistasust.”
Enamikku lokaalküttel olevatest kortermajadest ja ärihoonetest köetakse maagaasiga, mille hind on hüppeliselt tõusnud ja varustuskindlus seoses Venemaa sõjaga kahtluse all. Ossinovski hinnangul on õige aeg vähendada oluliselt maagaasi tarbimist Tallinnas. “Neis piirkondades, kuhu kaugküttevõrgu arendamine on asukoha tõttu lähiaastatel perspektiivitu, tuleb toetada tarbijaid oma lokaalsete küttesüsteemide ümberehitamisega taastuvenergiale,” märkis volikogu esimees. “Need on eelkõige õhk-vesi või maasoojuspumbad. Ka siin tuleb linn korteriühistutele appi, hüvitades 30% taastuvenergiaseadme paigaldamise kuludest.”
Toetust saab taotleda Tallinna kodulehelt, lähem info: https://www.tallinn.ee/et/rohepoordetoetus
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 19. septembril algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE).
Eelnõus toodud muudatused puudutavad põhiliselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja nende kvaliteedi tagamisel.
Eelnõuga võimaldatakse Päästeametil kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.
Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse tuleohutuspaigaldiste loetelu ning tulekustutite kontrollimist ja hooldamist. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine. Mõni andmekaitse muudatus ja täpsustus tehakse ka päästeasutuste andmekogude regulatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. septembril algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE).
Muudatustega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu järgi täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda. Katseloomade kaitse ülesannete andmine Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse suurendab järelevalve efektiivsust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmise eelnõu (672 OE).
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine eelnõu (673 OE).
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni juht Mati Raidma ning nimetada delegatsiooni asendusliige Sven Sester delegatsiooni juhiks ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Margit Sutrop. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (674 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner. Seoses sellega nimetati delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ja nimetati delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE).
Eelnõu näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (676 OE).
Eelnõu näeb ette, et seoses Eesti Panga Nõukogu liikme Jürgen Ligi volituste lõppemisega nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Andres Sutt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
