Esmaspäev, juuni 30, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riik hakkab toimetulekutoetusena ka eluasemelaenu hüvitama

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Alates 1. juulist 2022 on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üüri kulude hüvitamisega.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on muudatuse eesmärk tagada vähekindlustatud perede parem toimetulek olukorras, kus majanduslikesse raskustesse sattumisel ähvardab ka oht oma kodu kaotamisel.

2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9806 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2 protsenti Eesti elanikest.

Prognoosi järgi suureneb muudatusega toimetulekutoetusele kvalifitseeruvate leibkondade arv umbes 900 võrra. Neile lisanduvad need, kes on juba täna toimetulekutoetuse saajad ning kes võivad samuti vajada eluasemelaenu tagasimakse kuludega arvestamist.

Eluasemelaenu arvestamisel toimetulekutoetuse määramiseks lõi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) uue funktsionaalsuse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR, mis on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate üks peamisi töövahendeid.

Käesoleva aasta esimesest juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui: toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal; eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond; eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks; isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Avafoto: Pexels

Elering ja Fingrid käivitavad ühistegevused EstLink 3 rajamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti ja Soome elektrisüsteemi haldurid Elering ja Fingrid kirjutasid täna teisipäeval, 28. juunil alla vastastikuse mõistmise memorandumi, milles leppisid kokku ühise tööprotsessi käivitamise Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse rajamiseks. Süsteemihaldurid leppisid kokku EstLink 3 rajamise ühistes tegevustes, mis hõlmavad nii tehnilisi küsimusi, vajalike investeeringuid kui ajagraafikut.

„Täiendavate ülekandevõimsuste vajadus tuleneb selgelt nii Läänemere piirkonna elektrituru integreerimise, varustuskindluse ja energiajulgeoleku kui ka Euroopa Liidu kliima- ja taastuvenergia eesmärkidest,“ sõnas Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi.

EstLink 3 puhul on üheks otsustamist vajavaks küsimuseks ühenduse võimsus, mis võib ulatuda vahemikku 700-1000 megavatti. Eelduslikult võiks uus ühendus käivituda 2030ndate esimeses pooles.

Eesti poolel on Eleringi tellimusel valminud EstLink 3 maismaatrassi eeluuring, mille kohaselt on uue ühenduse üheks perspektiivikaimaks alguspunktiks Eesti poolel Paldiski piirkond.

Eesti ja Soome vahel töötab praegu kaks alalisvoolu ühendust – EstLink 1 ja EstLink 2, mille summaarne ülekandevõimsus on 1000 megavatti. Esimene ühendus alustas Eesti ja Soome vahel tööd 2006. ja teine ühendus 2013. aastal.

Avafoto: Pexels

 

 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg lubab Balti riikide kaitse olulist tugevdamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – NATO tugevdab oluliselt Balti riikide kaitset, hoidmaks ära igasugust võimalust, et Venemaa sooviks Eestit, Lätit või Leedut vallutada, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. NATO tegevjuhi kommentaar järgnes peaminister Kaja Kallase artiklile, milles Eesti valitsusjuht tõdes, et alliansi praeguste kaitseplaanide kohaselt ei suudetaks ära hoida Eesti vallutamist Vene vägede poolt.

“Ma nõustun, et [Kallas] soovib rohkem NATO kohalolekut ja võin talle lubada. . . rohkem kohalolekut,” ütles Stoltenberg ajalehele The Financial Times (FT). “Meie peamine kohustus on hoida ära igasugune rünnak Eesti või mõne muu liitlase vastu,” lisas ta.

Teisipäeval algab Madridis NATO tippkohtumine, millel võetakse vastu uus strateegiline kontseptsioon, mis peaks ka ette nägema Balti riikide kaitse tugevdamise.

Ka Stoltenberg rõhutas FT-le, et tippkohtumisel võetakse vastu “suuri ja olulisi otsuseid, et veelgi suurendada oma kollektiivkaitset. . . kaitsta iga tolli NATO territooriumi, nagu oleme teinud 72 aastat”.

NATO liidrid peavad kokku leppima oma lahinguplaanide ümberkorraldamises, et pakkuda paremat kaitset alliansi idatiivale, loobudes senisest mudelist, mille kohaselt oleks Venemaa suutnud Balti riigid vallutada, kuna Vene rünnaku tõrjumiseks pole kohapeal piisavalt vägesid. Alles pärast sissetungi oleks käivitunud NATO tegevus, mille siht oleks Balti riikide territoorium tagasi vallutada.

Kaja Kallas kritiseeris kolmapäeval FT-s ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks ning märkis, et alliansi senise Baltikumi kaitseplaani kohaselt võiksid Balti riigid jääda Venemaa okupatsiooni alla 180 päevaks, mis tähendaks, et Eesti riik häviks Venemaa rünnaku korral täielikult.

Avafoto: NATO peasekretär Jens Stoltenberg (NordenBladet)

Soome asjatundja: elektri hind võib eeloleval talvel kerkida enam kui 1000 euroni MWh

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Elektri hind võib tõusta eeloleval talvel rekordkõrgeks. Arve suurus sõltub valitud elektrilepingust. Elektri keskmine hind võib eeoleval talvel kerkida enam kui 1000 euroni MWh eest, prognoosib Soome Aalto ülikooli teadur Iivo Vehviläinen.

Kui kõige halvem stsenaarium täide läheb, siis on elekter 5 korda kallim kui möödunud talvel, mil elektri hind oli keskmiselt 193 eurot MWh eest, vahendab Iltalehti.

Kui elektrileping on tehtud börsihinna järgi, siis on mõju otsene. Kui MWh maksab 1000 eurot, siis on kilovatt-tunni hind üks euro. Kui sul on börsihind, siis jälgi NordenBladet´i elektrihinna spikrit, millega näed, palju elekter igal tunnil maksab.

Börsielektrit võib soodsal ajal, näiteks öösiti saada teinekord poolmuidu. Möödunud talvel aga kerkis hind mõnel päeval 1000 euroni MWh eest.

Vehviläineni sõnul ei tea ta, kui suur on börsihinnaga elektri ostjate arv, aga tema hinnangul on see väike. Elektri hinna kõikumiste eest kaitseb püsihinnaga pakett. Samas kerkib ka püsihinnaga pakettide puhul elektri hind ning tänavu enam vana hinnaga lepinguid ei tehta.

Elektri hind võib kerkida eriti kõrgele, kui on külm ja tuulevaikne ilm. Siis on nõudlus kõrge ja tuule-elektri tootmine madal.

Vehviläinen ütles, et Soome elektri hinda mõjutab Olkiluoto 3 tuumajaam. Samas ei suuda ka see 1600 MW jaam hoida hinnatõusu ära, kui muud ebasoodsad tegurid kokku langevad. Elektri hinda mõjutab Vene elektri ärakukkumine. See tähendab, et elektrit peab sisse ostma mujalt Euroopast, aga mujal Euroopas kerkib samuti elektri hind seoses Vene energiakandjate ärakukkumisega. Näiteks Kesk-Euroopas toodetakse elektrit Vene gaasist ja kui see ära langeb, siis kerkib elektri hind kõrgustesse.

Avafoto: Pexels

Hea teada / Loe lisaks:

Eesti: Oktoobrist tõuseb elektri võrgutasu kolm protsenti, Elektrilevi klientide kuuarveid mõjutab see erinevalt

 

Eesti: Söödaseaduse muudatusega soovitakse vähendada mikroobide resistentsuse teket

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1. juulil jõustub söödaseaduse muudatus, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on seaduse muudatus osa niinimetatud veterinaarravimite paketist. „Muudatuste eesmärk on vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsuse väljakujunemist ja levikut, mis on tõsine probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas,” sõnas minister.

Söödaseaduse muudatustega täpsustatakse ravimsööda väljakirjutamise nõudeid. Lisaks seatakse ettevõtjale kohustus omada tegevusluba või esitada majandustegevusteade osa ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste korral.

Loomade ravivõimaluste ja ravimsöötade kättesaadavuse parandamiseks on edaspidi võimalik ravimsööta ette toota. Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, on lubatud ravimsööta loomapidajale üle anda üksnes veterinaararsti väljastatud retsepti esitamisel.

Samuti luuakse söödaseaduses seos jäätmeseadusega, et tagada aegunud ja kasutamata ravimsööda või vahetoote kui jäätmete nõuetekohane käitlemine. Selliste toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla kvaliteeti, suurendades selle saastet ning mikroobide resistentsuse leviku riski.

Ravimsööta on keelatud kasutada loomahaiguste ennetamiseks või kehvade pidamistingimuste kompenseerimiseks.

 

 

1...163164165...734Page 164 of 734