NordenBladet —1. juulil jõustub söödaseaduse muudatus, millega täpsustatakse ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivaid sätteid. Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on seaduse muudatus osa niinimetatud veterinaarravimite paketist. „Muudatuste eesmärk on vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsuse väljakujunemist ja levikut, mis on tõsine probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas,” sõnas minister.
Söödaseaduse muudatustega täpsustatakse ravimsööda väljakirjutamise nõudeid. Lisaks seatakse ettevõtjale kohustus omada tegevusluba või esitada majandustegevusteade osa ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste korral.
Loomade ravivõimaluste ja ravimsöötade kättesaadavuse parandamiseks on edaspidi võimalik ravimsööta ette toota. Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, on lubatud ravimsööta loomapidajale üle anda üksnes veterinaararsti väljastatud retsepti esitamisel.
Samuti luuakse söödaseaduses seos jäätmeseadusega, et tagada aegunud ja kasutamata ravimsööda või vahetoote kui jäätmete nõuetekohane käitlemine. Selliste toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla kvaliteeti, suurendades selle saastet ning mikroobide resistentsuse leviku riski.
Ravimsööta on keelatud kasutada loomahaiguste ennetamiseks või kehvade pidamistingimuste kompenseerimiseks.
NordenBladet —ERKF-i nõukogu esimees Olav Ehala ja vandeadvokaat Allar Jõks allkirjastasid 15. juunil lepingu, millega Allar Jõks asutas oma venna, endise riigikohtuniku Henn Jõksi (20.09.1955 – 21.05.2022) mälestuseks Henn Jõksi fondi. Henn Jõks töötas riigikohtunikuna aastatel 1994–2020. Vastavalt lepingule annetas Allar Jõks fondi loomiseks 10 000 eurot.
Henn Jõksi fondi eesmärk on toetada Tartu Ülikooli õigusteaduse üliõpilaste õpinguid ja teadustegevust.
Allar Jõksi sõnul oli Henn Jõks pühendunud ja oma põhimõtetele lõpuni truu: “Henn Jõksi fondi abil saame panustada juristide järelkasvu ning arendada õigusmõtlemist valdkondades, mis Hennule südamelähedased olid. Eelkõige tsiviilõigus ja asjaõigus ning põhiseaduslikkuse järelevalve”.
Esimesed stipendiumid on plaanis eraldada juba käesoleval aastal.
Annetusi Henn Jõksi fondi saab teha alljärgnevalt:
NordenBladet — Praeguste NATO kaitseplaanide kohaselt pühitakse Eesti kaardilt minema, ütles peaminister Kaja Kallas eile kolmapäeval ajakirjanikele. Kallase sõnul näeb NATO kaitseplaan ette, et Eesti vallutatakse kõigepealt Vene vägede poolt ära ja alles siis vallutatakse tagasi, vahendab Financial Times.
See tähendab Kallase väitel, et Eesti pühitakse kaardilt minema ning Tallinna ajalooline kesklinn tehakse maatasa. Kallase sõnul näeb NATO praegu kaitseplaan Balti riikide osas ette seda, et Vene vägedel lastakse sisse tungida ja siis vallutatakse need riigid 180 päeva jooksul tagasi.
Märkides, et praegu kestab Venemaa sissetung Ukrainasse juba enam kui 100 päeva ütles peaminister: „Kui võrrelda Ukraina ja Balti riikide suurusi, siis see tähendaks riikide ja meie kultuuri täielikku hävingut.”
Ta lisas: „Teie, kes te olete [pealinnas] Tallinnas käinud ja tunnete meie vanalinna ja siin asuvat sajanditepikkust ajalugu ja siinset kultuuri – see kõik oleks kaardilt pühitud, sealhulgas meie inimesed, meie rahvas.”
Fotod: Tallinna vanalinn (NordenBladet)
Kallas kommenteeris olukorda enne järgmisel teisipäeval Madriidis toimuvat NATO tippkohtumist, kus allianss arutab oma idatiiva kaitsmise plaane seoses Moskva sissetungiga Ukrainasse, sealhulgas Balti riikide kaitset.
Eesti, Läti ja Leedu taotlevad, et praegune strateegia, mille kohaselt on igas riigis umbes tuhat välisriikide sõdurit asendataks sellisega, milles NATO püüab kaitsta iga tolli oma territooriumi esimesest päevast peale, eriti pärast seda, kui NATO on näinud Vene julmusi Ukrainas.
Kommenteerides NATO kaitseplaani „see ala kaotada ja pärast seda vabastada”, ütles ta, et Vene vägede poolt Ukrainas Butša linnas toime pandud julmused toimusid umbes 80 päeva pärast sissetungi algust. „Nüüd näevad kõik, et see kontseptsioon tegelikult ei tööta,” ütles Kallas.
Kallas lisas, et on rääkinud Eestis asuvate välisvägedega – peamiselt Ühendkuningriigist pärit – ja nad ütlesid talle, et kui praegused plaanid tähendavad, et potentsiaalne Venemaa sissetung hävitab nad kõik, siis „neile ei meeldi mõte, et . . . nad peaksid surema.”
Küsimusele Kallase kommentaaride kohta vastas NATO ametnik, et alliansil on „plaanid ohtude ärahoidmiseks ja kõigi liitlaste kaitsmiseks, kuid me ei lasku kunagi operatsioonide üksikasjadesse. Peasekretär tegi selgeks, et heidutuse ja kaitse tugevdamine on järgmise nädala NATO tippkohtumise üks peamisi otsuseid.”
NATO allikas lisas: „Teeme rohkem tagamaks, et suudame kaitsta liitlaste territooriumi iga tolli, igal ajal ja mis tahes ohu eest. Me kohandame NATO vägede struktuuri, suurendades kõrges valmisolekus vägesid. Meil on ka rohkem NATO eelpaigutatud lahinguformatsioone, et tugevdada lahingugruppe idas.”
Kallas soovib Eestile, Lätile ja Leedule igaühele eraldada diviisi suurust kontingenti ehk 20 000–25 000 NATO sõdurit.
Kuid see ei tähenda, et kõik need sõjaväelased oleksid välismaalt või on igas riigis alaliselt. Kaasataks tuhanded Eesti, Läti ja Leedu sõdurid ja lisaks võib-olla brigaad 3000–5000 sõjaväelasest välismaalt, mis aja jooksul kasvab kahe brigaadini, ütles Kallas.
Saksamaa on teinud ettepaneku moodustada Leedus vägedest „tugev lahingubrigaad”, mis täiendaks praegust umbes 1000 sõdurist koosnevat pataljoni, kuid enamik sõduritest asuksid Saksamaal ja saaksid lühikese etteteatamise või seoses õppustega Baltimaadesse liikuda.
Kallas ütles nn Saksa mudeli kohta: „Ma ei oleks nendesse erinevates mudelites nii kinni, kui need annavad tulemuse, et suudame end kaitsta juba esimesest päevast peale.”
Samuti taotlevad Balti riigid regioonis olemasoleva õhuturbemissiooni suurendamist, et anda NATO lennukitele võimalus vajadusel vaenlase reaktiivlennukeid alla tulistada.
Kallas rõhutas, et Eesti on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise „suurim toetaja”, kuid ütles, et näib ebatõenäoline, et Türgi otsus nende riikide liitumistaotlusi blokeerida saab järgmise nädala tippkohtumiseks lahenduse.
NordenBladet —Euroopa Komisjon kiitis esmaspäeval, 20. juunil heaks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ üheksandad muudatusettepanekud. Valitsuse heakskiidu said ettepanekud 27. mail.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul oli muudatustele Euroopa Komisjonilt kiire heakskiidu saamine väga oluline, sest paljud tegevused on vaja riiklikult esimesel võimalusel ellu viia. „Arengukava muudatuste kohaselt muutuvad põllumajandustoodete töötlejatele abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud, mis on praegu Eesti toiduainetööstuse jaoks üks prioriteete ning seetõttu oluline ka Eesti toidujulgeoleku tagamise seisukohast. Euroopa Komisjoni heakskiit annab meile kindluse, et vastava toetusskeemi väljatöötamise ja rakendamisega edasi minna,” põhjendas Kruuse.
Heaks kiidetud muudatuste hulgas oli ka teisi investeeringutoetuste tingimuste leevendusi. Näiteks muutus põllumajandustootmise investeeringutoetuse puhul abikõlblikuks mittestatsionaarsete seadmete ostmine; samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele. Loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul eemaldati aga senised ehitushindade tõusule jalgu jäänud loomakoha maksumuse piirmäärad.
„Lisaks on ajakriitiline muudatus, millega suurendati arengukava tehnilise abi eelarvet ligemale 8,4 miljoni euro võrra, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) saaks välja töötada pinnaseiresüsteemi,“ ütles minister. „Pinnaseiresüsteemi loomine on vajalik selleks, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2023–2027 strateegiakava pindalapõhiseid põllumajandustoetusi saaks rakendada juba 2023. aastast. Seega on vajalikeks ettevalmistusteks jäänud veel sisuliselt ainult pool aastat.“
Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
NordenBladet – Tartus korterit otsivad tudengid jäävad sel suvel eriti kehva olukorda, kuna üürihinnad on kerkinud mitukümmend protsenti ning pakkumisi on vähe. Ka kõrgkoolide ühiselamud on uueks õppeaastaks üürihindu tõstnud, vahendab AK.
Üürikorterite pakkumiste arv Tartus on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud ligi kolm korda.
“Üürihindade tõus on umbes kümme protsenti, 1Partner andmetel 15 kuni 20 protsenti,” rääkis 1Partner maaklerteenuse juht Margus Kelk, tuues näiteks, et eelmisel aastal 450 euroga välja üüritud korter maksab praegu 580 eurot.
Selle korteri huvilised on välistudengid. Kui kohalikud esmakursuslased ootavad veel sisseastumiskatseid, siis nii mõnedki teised tudengid vaatavad juba praegu üüriturgu hämminguga.
“Kuigi vaja üürikorterit alles sügiseks, siis alustasin otsinguid kuu tagasi. Praegu väga hästi ei lähe. Otsin nii ühetoalist kui ka kahetoalist. Hinnad ei ole tudengile taskukohased, ma ütleksin,” rääkis Tartu ülikooli tudeng Gretel Juhansoo.
Odavaim variant tudengile on elada ülikooli ühiselamus. Energiahindade tõusu tõttu tõstis aga ka Üliõpilasküla toahindu 12 protsenti. Üürituru hinnatõusule jääb see siiski alla.
“Näiteks Narva mnt 89 on kõige hilisemalt renoveeritud ja seal maksab terve kahekohaline tuba – trend on selline, et üüritakse üksi kahekohalist tuba – on näiteks 142 eurot. See on meil hetkel üks kõige populaarsemaid elamuid,” selgitas Üliõpilasküla haldusjuht Karen Tuul.
Osa noortest, kes olid varem ühiselamust korterisse kolinud, tulid haldusjuhi sõnul möödunud talvel tagasi ühiselamusse, sest korteri kommunaaltasud läksid liiga krõbedaks. Võib arvata, et üürituru olukord võib sel suvel rohkem noori ühiselamusse suunata. Ent juba varasematel aastatel on osa soovijatest jäänud toast ilma.
“Eesti tudengite taotlusperiood algab 15. juulil kell üheksa hommikul. Kell 9.01 kuni 9.05 on enamus laekunud, neid tuleb sadades korraga. Kui taotleja otsustab, et magab sisse hommikul ja taotleb pärast kella 12, siis võib juhtuda, et on natuke hilja,” rääkis Tuul.
Tartu üliõpilaskülas on ligi 3400 toakohta, Tartu ülikooli tudengeid on linnas aga ligi 10 000. Seega hakkab suurem osa tudengeid üüriturul ringi vaatama alles juuli keskel.
“Eelmisel aastal ma kolisin ühest üürikorterist teise augusti lõpus. See oli väga keeruline. Ütleme nii, et alates juuli keskpaigast septembriks korterit leida on ikka väga keeruline,” tõdes Juhansoo.
Tudengite nõudlust on siiski märganud mõned arendajad. Näiteks on kesklinna kerkinud mikrokorterite maja, kus kümneruutmeetrise korteri eest tuleb kuus tasuda üüri umbes 300 eurot.
