Esmaspäev, juuni 30, 2025

EESTI UUDISED

UURINGUS selgus, millise sissetulekuga inimesed kuuluvad Eestis keskklassi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et üks kolmandik Eesti elanikkonnast peab end keskklassi kuuluvaks.

Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peavad uuringus osalenud isikliku eluaseme omamist ning keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosissetulekuga (pärast maksude tasumist kätte jääv summa – toim.) inimesi. Samuti peeti oluliseks auto olemasolu ja lisakulude tegemise võimalust peale kohustuslike kulutuste tegemist. Keskklassi tunnusena märgiti ka puhkusereisi lubamist välismaal vähemalt üks kord aastas.

33 protsenti Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks. Võrreldes 2018. aastaga on selliste inimeste osakaal kasvanud 4 protsendi võrra. Ennast vaeseks liigitavate inimeste osakaal on mõnevõrra langenud: kui 2018. aastal pidas end vaeseks 14 protsenti inimestest, siis 2022. aastal 10 protsenti vastanutest.

Jätkuvalt peab kõige rohkem inimesi (51 protsenti) end madalamasse keskklassi kuuluvaks. Kõrgema keskklassi ja jõukate hulka kuuluvaks peab end 6 protsenti elanikkonnast. Neis numbrites ei ole nelja aastaga suurt muutust toimunud.

Keskklassi puhul peeti oluliseks ka 3–6 kuu säästupuhvri olemasolu.

Kesklassi määratletakse sissetulekute järgi, kuid saab määratleda ka tarbimise, varade ja väärtuste järgi: kuidas raha kulutatakse ja investeeritakse.

Avafoto: Pexels

UUS KORD: Venemaalt ei või Euroopa Liitu harjumuspärast kaupa importida ka eraisikud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Alates 10. juuli kella 23.59-st lõppeb üleminekuperiood, mis võimaldas varem sõlmitud lepingute alusel Euroopa Liitu importida või siit Venemaa Föderatsiooni eksportida teatud sanktsioonialuseid kaupu. Muudatused mõjutavad ka füüsilisi isikuid, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).

Kui tavapäraselt puudutavad sanktsioonid äriettevõtteid ja kaubandust, siis alates esmaspäevast ei ole enam võimalik teatud kaupu importida ega eksportida ka eraisikutel.

Keelatud kaupade nimekirjades on näiteks ka vana ja uus mööbek ning selle osad, puit ja puittooted, kaaliumi sisaldavad väetised, uued õhkrehvid, tsement, kaaviar, nii uus kui kasutatud taara (klaaspudelid ja -purgid jpm).

Samuti tuleb reisijatel tähelepanu pöörata alkoholile seatud piirangutele, st alates 10. juulist on Venemaalt hoolimata kogusest keelatud tuua selliseid alkohoolseid jooke nagu viin, džinn, liköörid jm. Õlu, veini ja siidrit on lubatud tuua varem kehtestud kogustes (õlu 16 liitrit, veini 4 liitrit, siidrit 2 liitrit).

Lisaks tuletab MTA reisijatele meelde, et juba varasemalt on Venemaale keelatud kaasa võtta rohkem kui reisi tarbeks vajalikku sularaha, üle 750eurose väärtusega olmeelektroonikat, näiteks nutitelefonid ja sülearvutid ning muid üle 300eurose väärtusega esemeid. Piirang ei kehti isiklike esemete kohta, sh kasutuses olev nutitelefon, hinnaline käekott, üleriided vmt.

MTA tagab Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktides reisijatele info kättesaadavuse ja teeb selgitustööd. Samuti juhib tähelepanu, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest on ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on ette nähtud rahaline karistus.

Euroopa Liidu Nõukogu määruses 2022/879  saab tutvuda kaupade täieliku nimekirjaga (vt 10.07.2022 muudatusi impordi osas XXI lisas (3i) ning ekspordi osas XXIII lisas (3k)).

Avafoto: Pexels

Majandus: Euro kurss on langenud 20 aasta madalaimale tasemele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Euro kurss on langenud 20 aasta madalaimaks ning liigub Ameerika Ühendriikide dollari suhtes kindlalt pariteetkursi poole. Eile keskpäeval sai rahvusvahelistel valuutaturgudel ühe euro eest vähem kui 1,02 dollarit, veel aasta alguses sai selle eest 11 USA senti rohkem.

Euro kursilanguse põhjused on ühest küljest Euroopa majanduse nõrkus, Ukraina sõda ning suured probleemid energiasektoris; teisalt aga dollari üleüldine tugevnemine kõikide suuremate valuutade suhtes.

Lisaks Euroopa majanduse nõrkusele on euro hapruse taga ka dollari tugevnemine. Dollariindeks, mis peegeldab Ühendriikide valuuta kursi liikumist kuuest valuutast koosneva valuutakorvi suhtes, on kerkinud samuti 20 aasta kõrgeima tasemeni. Aasta algusest on indeks kerkinud 12 protsenti.

Avafoto: Pexels

Eesti: Uuel õppeaastal saab taotleda õppelaenu kuni 3000 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsuse otsuse kohaselt on järgmisel õppeaastal riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär ühes õppeaastas 3000 eurot laenutaotleja kohta. Lõppeval õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 2500 eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et maksimaalse laenusumma suurendamine 20% võrra loodetavasti võimaldab laenuvõtjal toime tulla käesoleva aasta üldise hinnatõusuga. „Laenu piirmäära suuremaks hüppeks pole praegu põhjust, kuna uuel õppeaastal ei ole veel kõrghariduse rahastamises põhimõttelisi muutusi ette näha,“ ütles Veinthal.

Õppelaenu maksimaalmäära tõstmisel arvestati partnerite ettepanekuid, praegust kõrgharidussüsteemi, riigi majandusolukorda ja töötasu alammäära ning muudatusi õppetoetuste ja õppelaenu seaduses.

1. augustist jõustuvad seadusemuudatused teevad õppelaenu võtmise õppija jaoks soodsamaks ja paindlikumaks. Krediidiasutusel ja laenusaajal on võimalik leppida kokku intressi määras, mis pole suurem kui kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas, ning intressi ülempiiriks laenuvõtjale jääb viis protsenti aastas. Kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmisega 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, seni tuli seda teha 12 kuud pärast õpingute lõppu. Kahe käendaja asemel piisab edaspidi ühest.

Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Viimati tõsteti õppelaenu maksimaalmäära 2019. aastal 2000 eurolt 2500 eurole.

Õppelaenu võtvate õppurite arv on aasta-aastalt langenud. Kui 2014/2015. õppeaastal võttis õppelaenu 4061 õppurit ehk 9% kõikidest õppelaenuõiguslikest inimestest, siis 2020/2021. õppeaastal vaid 1288 õppurit ehk 3%. Kuigi 2015/2016. õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, on õppelaenu võtjate arv jätkuvalt vähenenud.

 

 

Eesti: Oktoobrist tõuseb elektri võrgutasu kolm protsenti, Elektrilevi klientide kuuarveid mõjutab see erinevalt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Alates oktoobrist läheb elektri võrgutasu tarbijatele kolm protsenti kallimaks. Jaotusvõrgu hinnatõusu taotluse kiitis heaks konkurentsiamet.

Kolmeprotsendiline võrgutasu tõus mõjutab monopoolse jaotusvõrgu ettevõtte Elektrilevi klientide kuuarveid väga erinevalt, sõltuvalt sellest, milline pakett viiest erinevast on valitud.

Elektrilevi põhjendas tasu tõusu ka elektri hinna kallinemisega. “Elektrilevi on üks suuremaid elektritarbijaid Eestis, tarbides aastas ca 300 GWh elektrit, mis on vajalik elektrivõrgu töös hoidmiseks. Võrreldes kehtiva võrgutasu kooskõlastusega on elektri hind tõusnud 27 protsenti,” teatas ettevõte.

Tõuseb ka võrguga liitumise hind

14. juulist tõuseb ka ampripõhise liitumise hind. Viimased seitse aastat püsis see muutumatult 156 EUR/A juures, pärast hinnatõusu on see aga 198 EUR/A.

“Ampripõhise liitumise hind on viimased seitse aastat olnud muutumatu. Kahjuks on Ukraina sõda ja üldine heitlik olukord maailmaturgudel mõjutanud ka meid ja lepinguid meie partneritega. Teenuse kvaliteedi tagamiseks on ampritasu tõus hädavajalik. Teeme kõik endast sõltuva, et muudetav ampritasu püsiks stabiilne ka järgnevatel aastatel,” selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Üle 533 000 kliendiga Elektrilevi on suurim elektri jaotusvõrgu ettevõte Eestis.

1...162163164...734Page 163 of 734