NordenBladet – Soome Instituut kuulutas välja avatud taotlusvooru soome keelt õppivatele gümnaasiumiõpilastele, kes soovivad harjutada soome keelt ja tutvuda Soome kultuuriga. Esimesed väljavalitud sõidavad Soome juba sel sügisel.

Soome Instituut tähistas möödunud aastal oma 30. tegevusaastat Eestis. Ümmarguse tähtpäeva väärikaks tähistamiseks otsustasime töötada välja programmi, mis toetaks ja innustaks Eesti gümnasistide huvi tundma õppida soome keelt ja Soome kultuuri. Sõprade ja koostööpartnerite toel algatame sel sügisel õpilaste keelekülastusreise Soomes asuvatesse partnerkoolidesse. Esimesed külastused toimuvad oktoobris 2022, järgmised kevadsemestril 2023.

Osalemise tingimused

* Keelereisil osaleja peab olema vähemalt 16-aastane ja õppima gümnaasiumis.
* Keelereisil osalejad osalevad Soomes vastuvõtva kooli tundides.
* Õppetööst osa saamiseks on vajalik elementaarne soome keele oskus.
* Üks keelereis kestab ca 3 koolipäeva.
* Ühel reisil osaleb korraga 2-3 õpilast, kes ööbivad kohalikes peredes.
* Reisimiseks on vajalik lapsevanema kirjalik luba.
* Vajalik võib olla sülearvuti olemasolu.

Keelekülastused on osalejatele tasuta. Soome Instituut maksab reisikulud ning annab osalejatele päevaraha. Koolilõunate eest tasub külastatav kool.

Kandideerima on oodatud kõik gümnaasiumiõpilased, kes õpivad/on õppinud soome keelt. KANDIDEERI SIIN (link ankeedile). Kandideerimine kestab septembrikuu lõpuni.

Lisainfo: Soome Instituudi programmijuht Liina Ergma, +372 524 8840, liina.ergma@finst.ee

Avafoto: Pexels

NordenBladet – Septembrist 2022 hakkas soome keelt teise võõrkeele ehk B-keelena õpetama neli uut kooli. Kokku õpetab soome keelt B-keelena täna Eestis 9 kooli.

Eesti koolis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt. Riikliku õppekava järgi on koolidel võimalus õpetada (eesti õppekeelega) põhikoolis esimese (A) võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. Põhikooli riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove.

Kui eelmise kevadeni õpetas teise võõrkeelena soome keelt viis kooli (Tallinna Ühisgümnaasium, Pärnu Ülejõe Põhikool, Koidula Gümnaasium, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Gümnaasium), siis sellest õppeaastast otsustasid soome keele kasuks ka Saue Riigigümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Kallavere Keskkool.

Saue Riigigümnaasiumi õppejuht Oliver Hoole sõnul soovib kool vastu tulla õpilaste huvile tundma õppida soome keelt ja kultuuri, pakkudes neile võimalust vahetada välja oma senine põhikoolis valitud teine võõrkeel. „Lõime sellise võimaluse, kuna õppijate huvi keelte osas on palju laiem kui seni Eesti koolides teise võõrkeelena levinud vene keel. Esimesel õppeaastal saab vahetada senise võõrkeele just soome keele vastu, kuna leiame, et naaberriigi keelt võiksid osata rohkemad eestimaalased. Loodame, et saame tulevikus teha koostööd ka Soome koolidega ning et meie soome keelt oskavad õpilased aitavad kaasa Eesti-Soome suhete hoidmisele ja arendamisele.“

“Neli uut soome keelt õpetavat kooli on meie jaoks tõeliselt suur ja rõõmus uudis,“ tõdes Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi, „Geograafilisest lähedusest hoolimata ei ole keelesilla olemasolu iseenesestmõistetav. Soome ja Eesti ei ole teineteise jaoks ükskõik, mis teised riigid ega isegi ükskõik, mis teised naabrid. Ühenduse hoidmine ja tugevdamine on tähtsam kui iial varem. Keel on meie vanim ühine nimetaja. Lisaks on sugulaskeelt hea osata juba ainuüksi selleks, et iseendast paremini aru saada.“

Lisainfo:
Soome Instituudi programmijuht Liina Ergma,
+372 524 8840,
liina.ergma@finst.ee

Avafoto: Pexels

NordenBladet – Kümned õunasordid, kodumaised õunatalud ja Eesti Mee Ühistu meetootjad tervitavad huvilisi laupäeval kell 11-15 Põhja-Tallinnas Arsenali parklas Õunafestivalil.

Juba viiendat aastat toimuv Arsenali Õunafestival on populaarne laadasündmus, mis sel aastal kolib arvukate huviliste meeleheaks õue. Arsenali Keskuse Tööstuse tänava poolne parkla muutub laadaalaks, kust leiab kümneid õunasorte, magusat mett igale maitsele ning muidki sügissaadusi. Lisaks õuntele kohtab festivalil näiteks gurmeekartuleid, värsket mahla, Peipsi sibulaid ja palju muud head.

Õunatalude kõrval on ka sel aastal esindatud Eesti Mee Ühistu meetootjad, kuhu kuulub kümme mesitalu, nende seas ka mahetootjaid. Ühistu järgib mesinduse hea tava reegleid ning ei tee kompromisse mee kvaliteedis ega mesilaste tervises. Sündmuse toimumist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Varasematel aastatel on Õunafestivali külastanud keskmiselt 8000 külastajat.

Avafoto: Pexels