NordenBladet – Esimese nädala jooksul laekus Tallinnas 60 taotlust 10-15-aastastele lastele jalgratta ostmiseks, mis peaks laiemalt edendama jalgratta juhilubade tegemist ja suurendama teadlikkust ohutust liiklemisest laste seas.
Taotluste vastuvõtt algas 1. augustil ning praeguse seisuga on laekunud 60 taotlust. Neist kolm lükati tagasi, sest jalgratturi load tehti varem kui 2022. aastal, neli taotlust on täpsustamisel ning 53 taotluse põhjal makstakse toetus välja.
Ühekordset kuni 100-eurost toetust on õigus saada 10–15-aastasele lapsele, kes on selle aasta jooksul teinud jalgratturi juhiloa, elab rahvastikuregistri järgi Tallinnas ja kellele on soetatud jalgratas toetuse taotlemise aastal. “Rattaga kooli” toetuse kogumahuks on 2022. aastal kavandatud 100 000 eurot.
Rattatoetuse eesmärk on toetada jalgratturi juhilubade tegemist, et suurendada laste teadlikkust ohutust liiklemisest ning kujundada rattaga liiklemise harjumusi. Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul jäävad noorena kujunenud head liikumisharjumused ja oskused saatma kogu eluks.
“Tallinn panustab rattastrateegia täitmiseks ka aina enam jalgrattataristu arendamisse, et jalgratta valimine liikumisvahendiks oleks mugavam ning turvalisem,” sõnas Vimm.
Kooliümbruste turvalisemaks muutmiseks on Tallinna selle aasta eelarves määratud 1,5 miljonit eurot ning linn tegeleb ka uute rattaparklate rajamisega. “Rattaga kooli” toetus aitaks kaasa ka Tallinn kui 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna eesmärkide saavutamisele, parandades linna keskkonnasõbralikumaks ja muutes kodanike elukvaliteeti ja elukeskkonda.
NordenBladet – Majandusministeerium ja konkurentsiamet arutavad, kuivõrd põhjendatud on suured leppetrahvid, mis kaasnevad fikseeritud hinnaga elektriostulepingute ennetähtaegse ülesütlemisega. Konkurentsiameti hinnangul tuleks leppetrahvid praeguses olukorras tarbijaile kompenseerida.
Mitmeaastaste fikseeritud hinnaga lepingute puhul võivad leppetrahvid ennetähtaegsel lepingu üles ütlemisel varieeruda mõnesajast eurost kuni mitmekümne tuhandeni. Leppetrahvide piiramisega tegelevad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul ettevõtted ise ja vajadusel sekkub tarbijakaitse.
“Põhimõtteliselt on täna juba piir olemas, et leppetrahvid ei saa tulla õhust, et neil peab olema põhjendus olemas. Kui me täna vaatame Eesti Energia leppetrahve kuni 35 000 eurot, ma kahtlen, kui põhjendatud nad on. Ja kui nad ei ole põhjendatud, siis siin sekkub juba tarbijakaitse,” rääkis Järvan.
Riigi sammud leppetrahvide vähendamiseks ei ole Järvani sõnul veel kindlad.
“Ma arvan, et see detail on hetkel töös. Me kuulame mõlemad osapooled ära ja sealt langetame ka vastava otsuse,” ütles minister.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet teemat ei kommenteerinud, paludes sellega pöörduda konkurentsiameti poole. Konkurentsiameti kinnitusel saabub olukorras selgus lähipäevade jooksul, kui on lõppenud kohtumised elektrimüüjatega. Konkurentsiamet ise toetab lepingu trahvideta muutmise võimalust.
“Jah, mis meil on olnud juttu juba nendest võimalikest leppetrahvidest. Teistpidi, ega need leppetrahvid ei ole alati kohustuslikud, need on ikka võimalused. Ja me toetame seda, et vähemalt praeguses olukorras need tuleks tarbijatele kompenseerida,” kommenteeris konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu.
Kasepalu ütles, et enne otsuste langetamist võiksid inimesed hoiduda lepingute muutmisest.
Eesti suurim elektrimüüja Eesti Energia ei soovinud teisipäeval teemat “Aktuaalsele kaamerale” kommenteerida.
KUI TEIL ON BÖRSIPAKETT e. maksate vastavalt sellele kui palju hetkel elekter maksab, siis praegu (igal tunnil) kehtivat elektrihinda saate vaadata SIIT.
NordenBladet — Eestis tõusid tarbijahinnad juulikuus keskmiselt 22,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga, edastab Eurostat. See on eurotsooni kõrgeim tase. Eurotsooni keskmine hinnatõus oli 8,9 protsenti.
Hinnatõus on seotud eelkõige energia hinna tõusuga. Eestis tõusis energia hind 89 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga. Soomes tõusis energia hind 40 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Kallinev energia mõjutab omakorda Eestis elamiskulusid. Eesti statistikaameti andmetel kallinesid eluasemekulud juunikuus 64 protsenti.
Kadri ja Uku ostsid eelmisel aastal Tartus kahetoalise korteri. Maja asub Karlova linnaosas. Nad otsisid uut elamist, kuna perre sündisid kaksikud Neeva ja Niilus.
Algul käis pere vaatamas 5-toalist maagaasiga köetavat korterit. Selle küttearve oleks olnud aasta tagasi 370 eurot kuus, nüüd juba enam kui 500 eurot. See pani mõtlema, kui suurt korterit on neile tegelikult vaja. Nad leidsid, et lapsed ei vaja oma tuba veel aastaid.
Lõpuks otsustati kaugküttega 2-toalise korteri kasuks. Neil on leping börsielektri peale ja arve oli juunis 35 eurot.
Eestis kerkis elektri hind juunis 130 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga. Eestis oli veel paar aastat tagasi pooltel tarbijatel leping börsielektri peale, kuna siis oli see soodne. Nüüd vahetatakse lepingud ringi fikseeritud hinna peale. Soomes oli börsielektri leping paar aastat tagasi vaid 8 protsendil tarbijatest.
Börsielekter on Eestis olnud kallim kui Soomes. Nord Pooli börsielektri hind oli Eestis juulikuus keskmiselt 23 senti kWh, Soomes 18 senti.
Kiiresti kerkivad hinnad ja kallis elekter mõjutavad eestlasi rohkem kui soomlasi. Eesti mediaansissetulek oli 2021. aasta Eurostati andmetel 12 620 eurot, Soomes 25 460 eurot.
Soomes on elektritootmine Eestist mitmekesisem, seetõttu ei mõjuta turgu niiväga ühe tootja tegevus. Baltimaade elektriturg on väga sõltuv fossiilsetest kütustest, see on põlevkivi, maagaas ja nafta. Eestis on põlevkivi odav, aga maagaas väga kallis. Kuigi Eesti pole otseselt sõltuv maagaasist, on elektriturg seotud Läti ja Leeduga, kus gaasist toodetakse elektrit.
Eesti pere kasutab öist elektrit, kuna see on odavam. Talvel kavatsetakse hoida toatemperatuur madalam, et energiat säästa.
Eestis on uue valitsuse kavas korraldada nii, et inimesed saaksid osta Eesti Energialt elektrit hinnaga 12 senti kWh. See plaan aga nõuab seadusemuudatust ja konkurentsiameti heakskiitu. Asjaga on kiire, sest plaan tahetakse ellu viia juba oktoobri algusest.
Tartus tõuseb ka kaugkütte hind – seniselt 53 eurolt MWh enam kui 70 euro peale MWh.
KUI PALJU TÄNA JUST PRAEGU ELEKTER MAKSAB? EESTI ELEKTRIHINNAD (börsielekter) LEIAD SIIT ja SOOME ELEKTRIHINNAD SIIT.
NordenBladet —Kohus arutas juhtumit, kus ettevõtjast mees oli asutanud Maltal fondi ja kandnud sinna abikaasade ühisvara hulka kuuluvad aktsiad. Seni ise aktsiate haldamisega tegelenud mees ei saanud tervise halvenemise tõttu enam varaga tegeleda ning andis aktsiad fondile üle, et tagada vara professionaalne valitsemine.
Naine ei olnud aktsiate fondile üleandmisega nõus ja esitas hagi, milles soovis tollal 63 miljonile eurole hinnatud aktsiate tagastamist perekonna ühisele väärtpaberikontole. Mees taotles omakorda kohtult aktsiate fondile üleandmisele heakskiitu. Kohtud leidsid, et naisel on õigus nõuda aktsiate ühisvarasse tagastamist ning ei andnud mehele nõusolekut aktsiate fondile üleandmiseks.
Varaühisus ei pruugi kõigile abikaasadele sobida
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis tänases otsuses, et varaühisuse eesmärk on väärtustada kodu ja laste eest hoolitseva abikaasa rolli võrdselt samal ajal suuremat sissetulekut teeniva abikaasa panusega. Teisalt peavad abikaasad tegema ühisvara haldamisel väga tihedalt koostööd, mis võib vara korrapärast majandamist mõnikord hoopis takistada.
Seetõttu ei pruugi varaühisus olla otstarbekas näiteks ettevõtlusega tegelevate abikaasade puhul või kui perekonna varaline seisund on keskmisest märkimisväärselt parem ning mõlemad abikaasad soovivad vara valitseda üksteisest sõltumatult.
Kolleegium rõhutas, et kohus ei saa abikaasade asemel nende ühisvara valitseda. Kui abikaasadel on ühisvara kasutamisest erinev nägemus või takistab vara korrapärast majandamist ühe abikaasa tegevusetus, siis saavad nad kas kokkuleppel või kohtu kaudu oma varasuhted ümber korraldada. Nii abielu sõlmimisel kui ka selle kestel võib varaühisust täpsustada abieluvaralepinguga, samuti saab varasuhet muuta.
Riigikohus selgitas ka seda, et kuigi fondi asutamine järeltulevatele põlvedele vara jätmiseks on lubatav, saab kumbki abikaasa teha korraldusi vaid enda vara suhtes. Varaühisuse korral peavad abikaasad arvestama sellega, et pool ühisvarast kuulub teisele abikaasale. Ka paremad finantsteadmised ei anna ühele abikaasale õigust otsustada teise eest, kuidas viimane oma vara kasutab.
Allikas: Riigikohus Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased töötasid koostöös Valencia uurimiskeskuse laboriga välja uue ravimi OximUNO, millel on hiirte peal tehtud katsetes rinnavähki raviv toime. Esmased edukad katsed näitasid, et see võib aidata tulevikus ravida edukalt kõige agressiivsemat rinnavähki.
Tartu Ülikooli doktorant Anni Lepland, kes teeb uurimistööd ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi täppis- ja nanomeditsiini laboris, töötas koos juhendajate ja kolleegide doktor Pablo Scodelleri ja professor Tambet Teesaluga välja ravimi kolmekordselt negatiivsele rinnavähile. “See on kõige agressiivsem ja raskemini ravitav rinnavähk ning seega on selle ravi võimalused üsna piiratud. Probleemiks on see, et ravi käigus saavad kannatada ka teised organismi rakud ja sellel võivad olla laastavad tagajärjed,” rääkis Lepland.
Ta selgitas lähemalt, et kasvaja tekitab enda ümber keskkonna, kus elavad erinevad rakud, mille hulgas on ka makrofaagid. “Tavalistes tingimustes aitavad makrofaagid meil kõrvaldada haigustekitajaid või ravida haavu. Makrofaagid on oma olemuselt aga plastilised ehk lihtsasti muutuvad ning seda kasutavad kasvajad ära. Vähk muudab nad nii-öelda halbadeks, kasvajat soodustavateks rakkudeks ja paneb nad inimese vastu töötama,” rääkis Lepland.
Teadlased töötasid välja viisi, mis suudab vahet teha nii-öelda headel ja halbadel makrofaagidel kasvaja keskkonnas ning tappa halvad makrofaagid. Täpsemalt töötasid Anni Leplandi juhendajad doktor Pablo Scodeller ja professor Tambet Teesalu välja peptiidi ehk aminohapete ahela, mis leiab üles just halvad makrofaagid. “Välja töötatud ravim OximUNO leiab tänu peptiidile üles halvad makrofaagid ja seondub nendega. Selle kaudu saab rakku liikuda kaasas olev ravim, mis siis omakorda tapab raku,” lausus Lepland.
Teadlased tegid hiirte peal kolm raviuuringut ja ühe elumusuuringu, kus näitasid, et OximUNO vähendab primaarset kasvajat ja kopsusiirdeid ning pikendab kolmekordse negatiivse rinnavähiga hiirte elumust. “Kahes raviuuringus uurisime, kuidas OximUNO manustamine mõjutab kasvaja suurust rinnakoes. Nende tulemusel leiti esiteks, et kasvaja suurus väheneb, ja teiseks, et OximUNO suudab vähendada isetekkelisi kopsusiirdeid. Seetõttu otsustati edasi uurida OximUNO mõju just kopsusiiretele,” selgitas Lepland. Katse käigus leiti, et OximUNO suudab vähendada kopsu tekitatud kasvajate suurust ja hulka.
Kokkuvõttes võis töö tulemusel järeldada, et OximUNO vähendab nii kasvajat rinnakoes, pikendab eluiga kui ka suudab vähendada kopsusiirdeid. “Viimane punkt on väga oluline, kuna siirded teevad vähiravi keeruliseks. Kui vähk on levinud kehas eri kohtadesse, on ravivõimalused veelgi piiratumad,” lisas Lepland.
Seega näitasid Leplandi sõnul katsed, et OximUNO on ohutu ja tõhus, sest see võtab sihikule ainult halvad kasvajaga seotud makrofaagid. Samuti leiti, et see ei ohusta teisi organismi rakke. Kasvajatega seotud makrofaagidele vähiravis on keskendunud palju ettevõtteid ja kliinilisi uuringuid. Praegu tehakse tööd ka selle nimel, et kombineerida kasvajaga seotud makrofaagide ravi teiste ravimeetoditega.
Anni Lepland tõdes, et avastusest kliiniliste katseteni läheb 10–15 aastat. “Kuigi me näitasime, et OximUNO mõjutab kasvaja arengut, ei ravinud me hiiri terveks. Enne inimuuringute juurde liikumist peaksid meil olema kindlamad tulemused. See, kas ravim võetakse kunagi päriselt kasvaja ravis kasutusele, sõltub sellest, kas see toimib uuringute põhjal ka inimeste peal või mitte.”
Anni Leplandi juhendajad on Tartu Ülikooli külalisteadur doktor Pablo Scodeller ja professor Tambet Teesalu, kes töötavad bio- ja siirdemeditsiini instituudi täppis- ja nanomeditsiini laboris. Uurimuse jaoks tehti koostööd María J. Vicenti laboriga Principe Felipe uurimiskeskuses Valencias ning Alessio Malfantiga Leuveni Katoliiklikust Ülikoolist. Avafoto: Pexels
