NordenBladet — Ilmunud on eestkeelne raamat, mis kannab peakirja „Soomerootsluse hämarad piirid“. Raamatu esitlus on homme neljapäeval, 18. augustil Tallinnas Solarise keskuses Apollo raamatupoes kell 18.
Tõnis Arnoveri kirjutatud raamat näitab, kuidas Rootsi, rootslased ja rootsi keel on Soome arengut mõjutanud. See mõju on olnud suur, sest oli ju Soome üle 600 aasta Rootsi riigi võrdväärne osa ja isegi kui Soome 1809. aastal läks Rootsi käest Venemaa võimu alla, aitasid rootsi aadlikud Soome suurvürstkonna autonoomia Venemaast suhteliselt sõltumatult üles ehitada ning soome keele positsiooni tugevdada.
Rootsikeelsed andsid arvestatava panuse Soome iseseisvuse saavutamisse ja Teises maailmasõjas selle kaitsmisse. Raamatus vaadeldakse ka kahe keele pikka võitlust oma õiguste eest, arvestades, et soomerootslaste osakaal rahvastikus on langenud viiele protsendile, nende vägevat panust Soome majandusse, kultuuri ja metseenlusse.
NordenBladet — Vastvalminud teaduse tippkeskuste meetme tulemuslikkuse ja mõju uuring toob välja positiivse trendi Eesti teaduses. Tippkeskuste rahastamise toetusprogramm on uuringu tulemuste kohaselt andnud Eesti tippteadusele tõuke, taganud selle arengu stabiilsuse ja soodustanud siinsete teadlaste koostööd.
Tippkeskuste rahastamise hindamise uuringu eesmärk oli vastata küsimustele, mil määral on saavutatud meetme eesmärgid perioodidel 2008–2015 ja 2014–2020 ning milline on olnud selle tulemuslikkus ja mõju Eesti teadusele tervikuna. Lisaks hinnati uuringus tippkeskuste mõju kogu Eesti teaduse arendamisele laiemalt, samuti mõju Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikule arengule ning ühiskondlike probleemide teaduspõhisele lahendamisele. Hindamise tulemusena anti ka soovitused uue perioodi tippkeskuste meetme paremaks kavandamiseks. Arvestades tippkeskuste uuringu põhieesmärki, keskenduti kuuele mõõdikule: tulemuslikkus, mõjusus, tõhusus, kasumlikkus, asjakohasus ja jätkusuutlikkus.
Maiju Gyran, Soome Aakadeemia teadusalane vanemnõunik, ütles uuringu kohta: „On olnud privileeg jälgida hindamisprotsessi ning jagada teadmisi Eesti ja Soome tippkeskuste programmide sarnasustest ja erinevustest. Lõpparuande peamised soovitused tunduvad jõukohased ning programm astub kindlasti suure sammu edasi.“
Uuring leiab, et meede peab kindlasti jätkuma, et tagada Eesti tippteadusele soodsad arenguvõimalused ja jätkusuutlikkus. Hindajate arvates tuleb meetmega toetada võimalikult kõrgetasemelist teadustööd, sh nii rakendus- kui ka alusteadustes, samuti erinevate valdkondade ja erialade ülest teadustööd.
Oluliste arendustena järgmise meetme kontekstis toodi esile mitmeid aspekte, mis peaks meetme sisulist poolt teadlastele sobilikumaks muutma. Näiteks meede ei peaks sisaldama nõuet teha era- ja avaliku sektoriga koostööd. Koostöö peaks olema toetuse saajatele vabatahtlik ja vastama tippteaduse vajadustele. Samuti soovitati kasutada tippkeskuste hindamises kas ainult väliseksperte või vähendada Eesti ekspertide osakaalu – see tagab tippkeskuste valimise protsessi läbipaistvuse ja põhjendatuse. Oluliseks peeti ka selget kommunikatsiooni, mis omakorda suurendab meetme usaldusväärsust ja legitiimsust, kuid teisalt oldi kriitilised kohustusliku teaduse populariseerimise nõude osas. Kaaluda tuleks teaduse populariseerimise nõude vabatahtlikuks muutmist või luua populariseerimiseks meetme kõrvale lisarahastus või toetada seda täielikult mõne muu meetme kaudu.
Samuti leiti ühe prioriteedina järgmise meetme selgem eesmärgistamine. Meetme eesmärkide täitmise jälgimiseks ja võimalikuks tulevaseks hindamiseks tasub läbi mõelda, millist infot peavad toetust saanud tippkeskused tegelikult aruannetes esitama. Uuringus osalejad soovisid uues tippkeskuste meetmes riigihangetega seotud küsimuste paindlikumat käsitlust ning paljud leidsid, et uus süsteem võiks lubada ka erialade üleseid tippkeskusi.
Tippteaduse jätkusuutlikkuse kasvatamiseks peaks toetama Eesti teadlaskonna välis- ja erarahastuse võimaluste leidmist ja arendada taotlemise pädevust. Seejuures on eriti tähtis soosida oskust kaasata rahastust väljastpoolt Euroopat. Jätkusuutlikkuse tagamisele peaksid senisest rohkem mõtlema ka rahastajad, ülikoolid ja teadusasutused ning uurimisrühmad.
Seniste tippkeskuste meetmete loomisel Eestis on eeskuju võetud Soomest. Tippkeskusi hinnati 2008.–2015. a voorus ühise pingerea alusel, ent 2014.–2020. a voorus valdkondlikult: rahastuse sai iga valdkonna parim lävendi ületanud taotlus ja ülejäänud lävendi ületanud taotlusi rahuldati nende koha alusel üldises pingereas. Perioodil 2014–2020 pöörati suuremat tähelepanu tippkeskuse nähtavuse suurendamisele populariseerimistegevustega ja teadustulemuste avaldamisega. Sellele plaaniti rahastust vähemalt 2% tippkeskuse eelarvest. Lisaks pandi rohkem rõhku tippkeskuse ühiskondlikule mõjule.
Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava RITA programmi raames. Uuringu viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut.
RITA tegevus 4 uuringu „Teaduse tippkeskuste meetme hindamise“ tulemuste tutvustus toimub 16. augustil kell 14.00-16.00 Tartu Ülikooli kohvikus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine SIIN.
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil (15. august) käsitleti koos Keskkonnaameti esindajaga ulatuslikku reostust Põltsamaa vallas Umbusi jõel.
Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et komisjonis toimunud arutelu käigus analüüsisime, kuidas sai selline olukord Umbusi jõel tekkida ja missugused sammud on astutud reostuse likvideerimiseks. „Ulatuslik keskkonnakahju ning selle põhjustanud olukord on äärmiselt kahetsusväärne. Kujunenud olukord andis tugeva signaali, mis nõuab otsustavat tegutsemist, et edaspidi selliseid olukordi vältida,“ ütles Metsoja.
Metsoja rõhutas, et kujunenud olukorras on vaja tähelepanelikult jälgida edaspidi ümbruskonnas nii veekogude kui ka põhjavee olukorda, et vältida reostuse kahjulikku mõju keskkonnale.
Keskkonnaameti kinnituste kohaselt ei ohusta reostus kohalike elanike kaevu- ja kraanivett. Samas hoiatatakse, et jõkke ja paisjärve ujuma ei ole soovitatav minna enne, kui ametiasutused on andnud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu. Jõevee seisundit jälgib Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga pidevalt.
Ulatuslikust reostusest andis märku vees hukkunud kaladele enneolematult suur arv, mis sundis reostuse põhjusi kiiresti välja selgitama.
Keskkonnaameti uurimise käigus selgitati välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtuks.
Keskkonnaameti teabe kohaselt on praeguse seisuga reostus jões juba taandumas. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu. Küll aga ei ole reostuse mõju jõeveele kadunud.
Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik, mõistagi on oluliselt kahjustatud jõe kalastikku.
Keskkonnaamet selgitas, et tekkinud keskkonnakahju täpsustatakse väärteomenetluse käigus, mis on reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud. Jätkatakse reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võetakse kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks.
Keskkonnameti sõnul vaadatakse põhjalikult üle reostuse põhjustanud ettevõtte silohoidlate kogumiskaevud ja sadeveesüsteem, et selgitada välja, kuidas selline olukord üldse juhtuda sai. Keskkonnaamet määrab reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse pärast seda, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ehk pärast väärteomenetluse lõppu.
Metsoja sõnul on vaja põhjalikult analüüsida tekkinud olukorda ja teha järeldused, kas probleem on õigusruumis, järelevalve tõhustamises või koguni milleski muus, näiteks on seotud ettevõtte lohakusega. Teema jääb päevakorda.
Keskkonnakomisjoni istungil andis selgitusi Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
NordenBladet — Haridus- ja Noorteamet on kuulutanud välja konkursi, et värvata keelevaldkonna nõustajad aastateks 2022-2025. Nõustamisteenus on mõeldud koolimeeskondadele haridusasutustes, kus õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õppijad.
Nõustaja tegevused:
Nõustab õpetajaid, koolimeeskondi ja juhtkondi eesti keelest erineva kodukeelega laste/õpilaste õpetamisel
On abiks haridusasutusele keelevaldkonna ja lõimingute väljakutsete sõnastamisel ning nõustamise eesmärgistamisel
Valmistab ette ja viib läbi koolimeeskonna liikmete individuaalnõustamise või koolimeeskonna rühmanõustamise
Annab asutusele arengut toetava tagasiside
Täidab nõustamisega seotud dokumentatsiooni
Peab kinni andmekaitse põhimõtetest
Nõustamine toimub haridusasutustes (lasteaiad, üldharidus- ja kutsekoolid) üle Eesti.
Pakume:
Nõustajat arendavaid ja toetavaid baaskoolitusi
Supervisiooni, et toetada nõustajat
Töötamist käsunduslepingu alusel
Ootame kandideerima:
Sul on vähemalt 5-aastane kogemus eesti keelest erineva kodukeelega lapse/õpilase õpetamisel;
Omad haridusalast/filoloogilist magistrikraadi või sellega võrdsustatud taset
Väga heal tasemel eesti keel (emakeel või keeletase C1)
led läbinud erinevaid keeleõppe koolitusi (nt LAK-õppe teemalisi, keelekümblus, muu emakeelse lapse õpetamine vm)
oled läbinud nõustamisteemalised koolitused
Kasuks tulevad varasem nõustamiskogemus, mentorluse, coachingu alased teadmised ja oskused
Tegutsed proaktiiviselt, võtad vastutuse, oled toetav ja lahenduste leidmisele suunatud
Küsimuste korral vastavad:
Anne Roos (Harno koolituskeskus) anne.roos@harno.ee,
Svetlana Tsarjova (HTM üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkond) Svetlana.Tsarjova@hm.ee
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid:
kandideerimisavaldus, motivatsioonikiri (kuni 600 sõna), CV ja juhipoolne kooskõlastus saata hiljemalt 23. augustiks 2022. Dokumentide esitamine toimub konkursiveeb.edu.ee keskkonnas, valida “Haridusasutuste keelevaldkonna nõustajate konkurss”.
NordenBladet — 2022. aastal jaguneb Henn Jõksi fondi stipendiumideks eraldatud 10 000 eurot järgmiselt:
Kolm 2000 euro suurust stipendiumi antakse Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilastele, kes on läbinud vähemalt bakalaureuseõppe kahe esimese aasta õppekava ning jätkavad õigusteaduse õpinguid;
Üks 1500 euro suurune stipendium antakse Tartu Ülikooli õigusteaduse üliõpilaste osalemiseks Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemia kursusel, mis toimub 2023. aasta suvel. Eelnimetatud 1500 eurot kantakse Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsile, mis koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga otsustab stipendiumi kasutamise omal äranägemisel (vajadusel korraldades konkursi stipendiumisumma jaotamiseks üliõpilaste vahel);
Üks 2000 euro suurune stipendium antakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna võistkonna toetamiseks osalemist Euroopa Liidu õiguse harjutuskohtu võistlusel https://www.europeanlawmootcourt.eu/. Stipendium kantakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, kes otsustab stipendiumi kasutamise;
Lisaks toetab Henn Jõksi fond 500 euro suuruse stipendiumiga Eesti Harjutuskohtu võistluse läbiviimist. Nimetatud 500 eurot kantakse Eesti Harjutuskohtu Seltsile, kes otsustab stipendiumi kasutamise.
Punktis 1 nimetatud stipendiumi taotlus tuleb esitada sihtasutuse E-Ankeedi keskkonnas ja see peab sisaldama järgmisi lisadokumente:
dokument, tõendamaks õigusteaduse eriala õpinguid Tartu Ülikoolis;
senise õppetöö tulemusi kajastav dokument;
motivatsioonikiri (maksimaalne pikkus 2 lk), milles taotleja kirjeldab lühidalt oma senist professionaalset ja akadeemilist tegevust ja tulevikueesmärke (näiteks oma eesmärke Eesti õiguse uurimisse panustamisel); selgitab, millised õigusvaldkonnad talle enim huvi pakuvad ning toob välja, milleks plaanib stipendiumit kasutada.
Taotluste esitamise tähtaeg on 18. september kell 24.00
Taotlused koos lisadega esitatakse läbivaatamiseks Henn Jõksi fondi halduskogule.
Halduskogu jätab endale õiguse stipendiume mitte välja anda, kui ei laeku piisavalt nõuetekohaseid ja/või põhjendatud taotlusi.
Henn Jõksi fondi halduskogu on 3-liikmeline: Carri Ginter- Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Euroopa õiguse kaasprofessor; Villu Kõve- Riigikohtu esimees; Karolyn Krillo, Advokaadibüroo Walless nõunik.
Henn Jõksi fondi esimesed stipendiaadid kuulutatakse välja Tartus Eesti õigusteadlaste päevadel.
