NordenBladet — Täna, kolmapäeval, 17. augustil hüppab elektri hind Eestis koguni 4000 euro peale MWh eest. See on uskumatu tase. Elektri hind kerkib 4000 euro peale MWh vahemikus kell 17-18. See on nii uskumatult kõrge hind, et sel ajal on mõistlik elekter üldse välja lülitada neil, kes börsihinnaga elektrit kasutavad.
Võrdluseks, Soomes on sel ajal hind 305 eurot MWh eest.
Eestis on täna keskmine elektri börsihind 682 eurot MWh eest, mis on samuti väga kõrge. Võrdluseks, aasta tagasi oli hind 74 eurot MWh eest ehk 9 korda madalam.
Lätis ja Leedus on täna elektri hind suisa pöörane – keskmine on Nord Pooli andmetel 824 eurot. Soomes on keskmine hind mitu korda madalam, 200 eurot MWh eest.
Igapäevast ning igatunnist elektri hinda saate jälgida NordenBladet´i elektrihinna spikriga, mille leiate SIIT
NordenBladet — Sel aastal korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus Arvamusfestivalil ingliskeelse arutelu „Navigating next-gen technologies for culture“, mis leiab aset 12. augustil kell 14.00 Arvamusfestival 2022: Digitarkuse alal.
„Me ei saa eirata tõsiasja, et toimumas on uus revolutsioon: Web3, asjade internet, metaversum, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, laiendatud reaalsus jne. Sarnane suur nihe on toimumas ka kultuurivaldkonnas – kunst on muutumas digitaalseks, investorid ostavad NFT-taieseid ning galeriid on liikunud virtuaalsesse keskkonda. Seetõttu ongi oluline arutleda, millised on uued ärimudelid, kuidas kultuuriorganisatsioone tulevikus juhtida ja mis saab kunstist edasi,“ sõnab PMN-i Eesti esinduse diginõunik ja arutelu korraldaja Grete Kodi.
Üks arutelu paneliste, Eesti moelooja ja strateeg Xenia Joost sõnab, et digitaliseerimine ei vastandu traditsioonilistele väärtustele, vaid see võimaldab luua, ühendada, kaasata, koostööd teha, jagada, suhelda ja kaitsta mitte ainult loomingut vaid ka loojaid endid. „Suures plaanis ei ole digitehnoloogial mitte ainult potentsiaali parandada seotust kunsti ja kultuuriga, vaid see annab kunstnikule uued loomingulised avastamata piirid, mille järele oleme nii kaua janunenud,“ jätkab Joost.
Norra arhitekti ja Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art ühe asutaja Haavard Tveito sõnul ei veeda me tulevikus oma elu pisikest nutitelefoni ekraani vaadates: „Me sukeldume digitaalsesse maailma ning meil tekib vajadus ümbritseda end kunstiga, mille ilu tekib provotseerimise ja stimuleerimise tagajärjel. Just seetõttu tuleb kunsti kaasata ühiskonna digitaliseerimisse.“
Meedia- ja tehnoloogia strateegi Sten-Kristian Saluveeri juhtimisel aitavad kultuuri digitaliseerimise teemat lahata:
• Xenia Joost, moedisainer (Eesti);
• Indrek Kasela, investor ja galerist (Eesti);
• Indrek Ibrus, meediainnovatsiooni professor, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM), Tallinna Ülikool (Eesti);
• Erwin Laiho, 3D-disainer, modelleerija ja skulptor, NFT-kunstnik (Soome);
• Haavard Tveito, arhitekt ja muusik, Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art asutaja (Norra).
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus osales esimest korda Arvamusfestivalil 2015. aastal. „Kuna arvamus- või ka laiema nimetusega demokraatiafestivalide traditsioon on alguse saanud just Põhjamaadest – täpsemalt Rootsist, kui 1968. aasta suvel tollane Rootsi haridusminister Olof Palme Ojamaal (Gotlandil) veoauto kastil seistes vahetult rahvaga arutellu astus – on meie esindusele alati tundunud loogilise sammuna ka Arvamusfestivalil osaleda,“ räägib PMN-i Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
Aastate jooksul oleme tänu Arvamusfestivalile kokku toonud mitmeid eksperte, poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid, arvamusliidreid ja loomeinimesi Põhjamaadest ja Balti riikidest, et saada aimu, kuidas tulla toime meid kõiki kõnetavate suurte proovikividega. Oleme rääkinud nii kultuurist, loomemajandusest, heaolust ja rohemajandusest kui ka soolisest võrdsusest, teaduse ja ettevõtluse seostest ning digimaailmast. Arvamusfestival on olnud väärtuslik platvorm, mis on andnud võimaluse arutleda neil teemadel inimestega, kes on huvitatud maailma paremaks muutmisest ja on valmis selle nimel ka tegutsema.
NordenBladet – Kui möödunud kümnendi keskel oli Eesti kinnipidamisasutustes ligi 4400 vangi, siis nüüd on nende arv kahanenud rekordmadalale tasemele ja lähiajal ei saa välistada, et nende hulk kukub juba alla 2000.
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Rait Kuuse sõnul on tegemist riigi kriminaalpoliitika pikaajalise suunaga, mis kajastub ka näiteks kriminaalpoliitika põhialuste dokumendis. “Kui jaanuari alguses oli meil vanglates 2181 vangi, siis näiteks juuli keskpaigtas oli neid 2108. Siiski on meie vangide arv 100 000 elaniku kohta pisut enam kui kolm korda kõrgem kui Soomes,” rääkis Kuuse.
Seega Põhjamaade tasemel Eesti praegu veel ei küüni, samuti on vangide arv võrdluses Euroopa Liidu keskmisega märksa kõrgem. “Vangide kõrge arv on endiselt väljakutse ka tänaste numbrite juures. Kuid vangide korduvkuritegude toimepanemise tase on meil sarnane põhjamaadega,” tõi Kuuse välja positiivse trendi.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond koos Soome kriminaalstatistikutega võrdlesid 2019. aastal retsidiivsust Eestis ja Soomes võrreldavate andmete alusel ehk kahe aasta jooksul pärast vabanemist jõustunud kohtuotsusega süüdimõistmist. Uuringutulemused näitasid, et Eesti ja Soome retsidiivsuse tase ei olegi nii erinev: Eestis on tagasipöördumise määr 34 protsenti ja Soomes 35 protsenti.
Kuuse sõnul on selle trendi aluseks järjepidev analüüsidel tuginev töö. “Alatest taasiseseisvumisest on toimunud mitmeid põhimõttelisi muudatusi nii kriminaalmenetluses kui karistusõiguses. 2000. aastate alguses võeti vastu nii uus karistusseadustik kui kriminaalmenetluse seadustik ning neid on uuendatud järjepidevalt nii õigusrikkumiste menetlemise kui õigusrikkujate kohtlemise osas,” selgitas Kuuse.
1. augusti seisga oli Eesti kinnipidamisasutustes kokku 2112 vangi, neist 812 Tallinna vanglas, 683 Tartu vanglas ja 616 Viru vanglas. Naisvange oli 99, alaealisi kolm, eluaegseid 37 ja avavangla vange 200. Kriminaalhooldusaluseid oli 3547, nende hulgas ennetähtaegselt vabastatuid 393, üldkasulikule tööle suunatuid 915 ja elektroonilise valve alla määratuid 141.
NordenBladet – Eesti juhtiva piletimüügikeskkonna Piletilevi statistika näitab, et meelelahutusturg on tänavu suveks taastumas pandeemiaeelsele tasemele ning samal ajal on piletite hinnad kasvamas.
Piletilevi Groupi juhatuse liikme Jaanus Beilmanni sõnul näitab veebistatistika, et juulis külastati Piletilevi.ee müügikeskkonda 1 078 096 korda ning näiteks võrreldes juuni näitajaga tõusis külastuste arv koguni 24,82 protsendi võrra.
“Ühe miljoni piir sai ületatud esimest korda alates detsembrist 2019. See taaskord viitab meelelahutusturu taastumisele pandeemiaeelsele tasemele,” kinnitas Beilmann.
Juulis sooritati Piletilevi.ee kodulehel üle 420 000 otsingu huvipakkuvate sündmuste leidmiseks. Võrreldes juunikuu näitajaga tõusis sündmuste otsingute arv 24,98 protsendi võrra.
Samal ajal on piletite hinnad sarnaselt teiste toodete ja teenmuste omadega kasvamas. “Juulis Piletilevi kaudu müüdud piletite keskmine piletihind on ületanud 30 euro piiri, küündides 30,58 euroni ning ületades sellega juuni näitajat 7,04 protsendi võrra. Võrreldes 2019. aasta juuliga ehk pandeemiaeelse ajaga tõusis keskmine piletihind 13,02 protsendi võrra,” rääkis Beilmann.
Suve teise kuu müügiedetabelis leiab nii maailmastaaride kui Eesti artistide esinemisi, muusikafestivale, Eesti teatrite lavastusi ja jalgpalli.
Juulis piletilevist ostetud sündmuste piletite TOP 10
1 Muusikaline lavastus “Minul on vari”
2 Rammstein – Europe Stadium Tour 2022
3 Eesti Teatri Festival Draama 2022
4 Komöödiateatri etendus “Kui palju maksab mees?”
5 Pärnu Muusikafestival 2022
6 Tiesto
7 Mälestuskontsert Mati Nuude 80
8 Valgeranna Festival 2022
9 Vutilahing: Tallinna FC Flroa vs SJK Seinäjoki
10 Slipknot – We Are Not Your Kind Tour 2022
NordenBladet – 2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.
Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug märkis, et võrreldes eelmise loendusega on suurenenud kõrgharidusega ja vähenenud põhiharidusega inimeste osakaal. Keskharidusega inimeste osakaal on jäänud samale tasemele. „43 protsendil üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeimaks haridustasemeks keskharidus ja 37 protsendil kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20% Eesti elanikest,“ lausus Aug. „On loogiline, et kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et erinevaid haridustasemeid omandada. Näiteks on põhiharidusega inimeste osatähtsus kõige väiksem vanusegrupis 55–59. Samas pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega, sest nooruses ei olnud neil võimalik lihtsalt kõrgemat haridust saada.“
Vanuse järgi vaadates on kõrgharidus omandatud enamasti umbes 25. eluaastaks. Sealt alates püsib kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust 40% ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani, kust alates hakkab kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähenema.
Viiendik rahvastikust on magistrikraadiga
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetest selgub veel, et 21,4%-l Eesti rahvastikust vanuses 25–64 on omandatud magistrikraad. 17,4%-l on kutsekeskharidus ning umbes sama paljudel (17,2%) üldkeskharidus.
Bakalaureusekraadiga on 13% rahvastikust ning kutseharidusega keskhariduse baasil 10%. Vanusegrupis 25–64 on umbes sama palju inimesi, kelle haridustee on piirdunud algharidusega (1,1%, 7752 inimest), kui neid, kes on omandanud doktorikraadi (1%, 6805 inimest).
Kõrgharidusega inimesi on rohkem linnades
Kõige rohkem on kõrgharidusega inimesi linnalistes piirkondades, kus 49% vanusegrupist 25–64 on kõrgharidusega. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47%-l ja maalistes piirkondades 30%-l rahvastikust.
Maakondlikus võrdluses on kõige suurem kõrgharidusega 25–64-aastaste koondumus ootuspäraselt Harjumaal ja Tartumaal, kus neid on vastavalt 52,6 ja 46,1%. Suhteliselt kõige vähem on kõrgharidusega inimesi Järva- (25,5%) ja Jõgevamaal (27%).
Kui vaadata kõrgharidusega inimeste osatähtsust kohalike omavalitsuste kaupa, paistab silma Viimsi vald, kus 25–64-aastaste kõrghariduse määr on tervelt 62,5%.
„Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga inimeste osakaal – 38%. Samas, kui vaadata doktorikraadiga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktorikraad on 4%-l inimestest. Eesti keskmine on seejuures 1%,“ selgitas Aug.
Eesti on sihtriik kõrgelt haritud välismaalastele
Vene emakeelega inimestel on keskmiselt veidi kõrgem haridustase kui Eesti emakeelega inimestel. Neil moodustavad põhiharidusega inimesed väiksema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul. Muu emakeelega rahvastiku hulgas on põhi- või keskharidusega inimesi juba tunduvalt vähem: vastavalt 4,6 ja 25,4%, suurima osa moodustavad kõrgharitud – 70,1%.
„Kui võrrelda eelmiste loendustega, siis on meil siin muu emakeele ja kõrgharidusega inimesi lausa 35% võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisserändajatele,“ märkis Aug. Statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2021.
Elukestev õpe on üha populaarsem
Rahva- ja eluruumide loenduse raames vaadeldakse Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Kuid statistikaameti regulaarsed uuringud on näidanud, et lisaks formaalhariduse omandamisele osalevad inimesed järjest aktiivsemalt ka elukestvas õppes. Eesti tööjõu-uuringu andmetel on elukestvas õppes osalemine 10 aastaga kasvanud 54% ja 20 aastaga rohkem kui kolmekordistunud.
Elukestvas õppes osalemine on suurem naiste ja kõrgemalt haritute hulgas. Eesti elukestvas õppes osalemise määr 18,4% on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 10,8%.
Rahvaloenduse käigus saadud hariduse info ja leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee.
