Laupäev, juuni 28, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Tallinn otsib parimaid ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tallinna linn korraldab Tallinna Ettevõtluspäeva raames sel sügisel juba 19. korda ettevõtluskonkursi, et tõsta esile kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid.

28. septembril toimuval pidulikul galal tunnustatakse kõiki Tallinna ettevõtteid ning kuulutatakse välja aasta parim ettevõtlust või turismi soosiv kinnisvara arendusprojekt, ettevõtete vaheline koostööprojekt, alustav ettevõte, turismitegu, töökohtade looja, ökouuendus ja tulevikulahendus. Lisaks seitsmele põhikategooriale antakse koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja sihtasutusega Eesti Rakenduskõrgkoolid üle ka eriauhinnad aasta parimatele rakenduslikele teadustöödele.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul on tänane muutuv maailm kogu ettevõtlusmaastikule väljakutsuv ja muudatusterohke. “Konkursiga tahame esile tõsta uuendusmeelseid ja eriilmelisi ettevõtmisi,“ rääkis Vimm. „Paljud ettevõtted on ümber mõtestanud oma tegevusala, toonud turule uusi teenuseid ja leidnud muid võimalikke viise kõiki ootamatult tabanud olukorraga kohanemiseks. Keskkonda hoidev mõtteviis, nutikad lahendused ja kiire kohanemine on märksõnad, mis on tulnud, et jääda.”

Konkursile on oodatud osalema kõik Tallinna ettevõtted, kes on aastaga omas valdkonnas midagi märkimisväärset korda saatnud. Näiteks toonud turule põneva toote või teenuse, loonud oma tegevusega ühiskonnale lisaväärtust või valmis saanud ägeda koostööprojektiga. Oma kandidatuuri saab üles seada Tallinna Ettevõtluspäeva kodulehel (https://ettevotluspaev.tallinn.ee/)kuni 10. septembrini.

Kandideeri 2022. a arendusprojekti auhinnale, kui oled valmis saanud kinnisvaraarendusega, mis aitab kujundada kaasaegset, ettevõtlust või turismi soosivat linnaruumi ja luua atraktiivset elukeskkonda.

Kandideeri 2022. a koostööprojekti auhinnale, kui oled valmis saanud projektiga, mis on ellu viidud sarnast majandushuvi jagavate ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste ja/või kolmanda sektori organisatsioonide efektiivses koostöös ning mille tulemusena on suur potentsiaal saavutada majanduslikku edu.

Kandideeri 2022. a särav startija auhinnale, kui oled Tallinnas alustanud äritegevusega viimase kolme aasta jooksul, et saaksime tunnustada Sinu ettevõtlikkust, uuendusmeelsust ja kiiret arengut.

Kandideeri 2022. a turismitegu auhinnale, kui oled sel aastal teoks teinud ühe projekti, mis on toonud Tallinnale turismisihtkohana lisaväärtust ja suurendanud selle tuntust.

Kandideeri 2022. a töökohtade looja auhinnale, kui oled loonud viimase aasta jooksul Tallinnas või selle lähiümbruses vähemalt 10 uut töökohta ja tegevuse laienemisega on kaasnenud investeeringud.

Kandideeri 2022. a ökouuenduse auhinnale, kui oled loonud uute innovaatiliste lahendustega tuntavat positiivset mõju keskkonnale, edendanud säästlike lahenduste laiemat ja vastutustundlikku kasutamist ning andnud elanikkonnale teavet keskkonnateadlikest ökouuendusi välja töötanud ettevõtetest.

Kandideeri 2022. a tulevikulahenduse auhinnale, kui oled viimase kahe aasta jooksul turule toonud või kasutusele võtnud ressursisäästliku uue või oluliselt täiustatud toote, teenuse, tehnoloogia või ärimudeli, mis on muutnud linnakeskkonna paremaks ja nutikamaks ning aidanud kaasa ühiskonna arengule.

Igas kategoorias valitakse välja kolm nominenti, kelle seast selgub kategooria võitja. Võitjad kuulutatakse välja 28. septembril Tallinna Ettevõtluspäeva pidulikul vastuvõtul.

Ettevõtluskonkurss on osa igasügisesest Tallinna Ettevõtluspäevast, mis toimub sel aastal 27. septembril. Tänavuse Tallinna Ettevõtluspäeva juhtmõtteks on „väärtust luues“. Püüame päeva jooksul üheskoos ja eri valdkondades mõtestada, mis on tänases ettevõtluses edu tegurid ning millist heaolu loome või millele ressursse kulutame. Räägime ettevõtluse aluseks oleva uue või lisanduva väärtuse loomisest toote või teenuse pakkumisel, inimestest kui peamistest väärtuste loojatest, aga ka ettevõtete väärtusest ning väärtustest nii materiaalsel kui mittemateriaalsel tasandil ja paljust muust.

Lisainformatsioon:
Agne Unn
Tel 640 4229
E-post agne.unn@tallinnlv.ee

Eesti: Riigieelarve kontrolli erikomisjon käsitleb eestikeelse õppe ja kõrghariduse rahastamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise istungi, et saada ülevaade eestikeelsele õppele ülemineku ning kõrghariduse rahastamise kavast.

Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et koalitsioonilepingus on kirjas soov minna üle eestikeelsele õppele nii lasteaias kui ka põhikoolis. „See nõuab lisaraha nii õpetajate palkamiseks kui ka õppemetoodika väljatöötamiseks ja õpikute väljaandmiseks, mistõttu soovime komisjonis üle vaadata, milline eelarve on selleks ette nähtud,“ lausus esimees.

Samuti on arutelu all kõrghariduse rahastamine. „Koalitsioonileppes on ette nähtud, et kõrghariduse rahastamist suurendatakse alates 2023. aastast 15 protsendi võrra aastas. Lisaraha leidmine on väga oluline, mistõttu soovime saada ülevaate, kui kaugele on sellega jõutud ja kas lisarahastus on piisav, et kõrgkoolidega vajalikud lepingud sõlmida.“

Erikomisjoni erakorralisele istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Mari Karon, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi esindaja.

Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 12 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

 

 

Kultuuriminister Piret Hartman: Ida-Virumaal on elamispindade puudus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Täna, 19. augustil lõppesid Sillamäe kultuurikeskuses toimunud lõpukonverentsiga nädal aega kestnud ametnike välitööd. Nädala jooksul arutasid riigi- ja kohalikud ametnikud, eestvedajad ning ettevõtjad Ida-Virumaa probleemide ja lahenduste üle, keskendudes haridusele, elukeskkonnale ja keskkonnale.

„Aruteludest koorusid välja selged probleemid, mis vajavad lahendust. Näiteks on Ida-Virumaal elamispindade puudus ning regiooni tooks inimesi tagasi kaasaegne elu- ja linnakeskkond, siin saaks olla lahendus riiklikud üürimajad. Lisaks oleks vaja aasta- ja ööpäevaringset jäätmete tagastamise võimalust. Oluline on parandada eestikeelse kutsehariduse kättesaadavust ja lõimida paremini formaal- ja huviharidust. Nendele küsimustele hakkavad nüüd kohalikud omavalitsused koos vastavate asutustega konkreetseid lahendusi otsima,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

„Ametnike välitööde jooksul kohtusid riigiametnikud kohalike ametnike ja inimestega, töötasid nädal aega täiesti uues keskkonnas, tutvuti kohalike ettevõtete, vabaühenduste ja elanikega. See nädal näitas taas et Ida-Virumaa pole mingi müstiline koht, kus on lahendamatud probleemid, vaid sama eriline koht nagu iga osa Eestist. Selleks, et probleemidega tegeleda ja edulugudest õppida, tuleb käia aegajalt kohal ja neid vahetult hoomata ja oma silmaga näha. Nüüd hakkab nähtu ja kuuldu põhjal sisukas töö,“ ütles kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

Ametnike välitööd toimusid viiendat korda. Välitöid korraldasid Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kohapeal aitasid välitöid korraldada Integratsiooni Sihtasutus ja Ida-Virumaa ettevõtluskeskus.

Eesti Teadusagentuur kutsub osalema üliõpilaste teadustööde konkursil. PREEMIAFOND 98 677 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur (ETAG) ootab kandideerima üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Konkursi preemiafond on sel aastal 98 677,79 eurot.

Töid hinnatakse kolmes kategoorias: rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Igal tasemel antakse välja kolm riiklikku preemiat. Lisaks ootavad osalejaid eripreemiad Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt ja riigiõiguse sihtkapitalilt, Välisministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Riigikogu Kantseleilt, Muinsuskaitseametilt, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt ning Pere Sihtkapitalilt. Esmakordselt annavad sel aastal preemiaid ka Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium.

Osalema oodatakse kõiki üliõpilasi, kes tunnevad, et nende uurimistöös võib olla potentsiaali preemiaks. Töid oodatakse loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajanduse ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.

Üliõpilaste poolt esitatud töid hindab konkursikomisjon, mille esimees on Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang: “Ootame sädeme ja südamega tehtud töid, mis on teaduslikult tugevad, mis avavad uusi suundi või ideid või siis pakuvad mingile olemasolevale probleemile hea lahenduse.”

Täpsemalt on preemiad ja jagamisele minevad summad toodud välja konkursi kodulehel.

Kandideerimise lõpptähtaeg on 15. september. Tutvu kindlasti osalemise tingimustega ja tea, et töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursside keskkonnas https://konkursid.etag.ee. Oluline on meeles pidada, et töid võib esitada nii  eesti kui võõrkeeles ja võõrkeelsel tööl peab kaasas olema eestikeelne kokkuvõte.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub juba 21. korda, seda korraldavad ETAG ning Haridus- ja Teadusministeerium.

 

 

Eesti: Rõuge rahvamajas avatakse fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi. Näitusel jäädvustatud õppereisid toimusid kuue projekti raames, mis said aastatel 2010-2021 toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud avaliku halduse mobiilsusprogrammist.

Näituse autori, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialisti Kersti Liiva sõnul on projektide käigus uuritud nii planeerimist, ühistransporti, kaasavat haridust kui ka teisi valdkondi. Kokku on Põhjamaades kogemusi käinud saamas ja jagamas 44 Pärnumaa asutuste juhti ja spetsialisti.

„Vaatamata sellele, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei suuda need üksikud pildid siiski kõike kogetut edasi anda. Oluline on teada, et suurt osa sellest, mida on Põhjala parimatest praktikatest kuuldud, nähtud ja õpitud, on vastavalt võimalustele püütud Pärnumaal igapäevategevustes kasutusele võtta. Teatavasti kuuluvad Põhjala naabrid oma inimarengu näitajate poolest maailma tippriikide hulka. Seepärast on avaliku halduse mobiilsusprogramm olnud väga tänuväärne võimalus enesetäiendamiseks. On, kellelt õppida. Suur tänu!“ sõnas Kersti Liiva.

Fotonäituse avamisel tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärke ja kasutustingimusi. Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest räägib oma kogemustest mobiilsusprogrammi kasutajana.

Tänavuses kevadises taotlusvoorus said toetust kaks Võrumaalt esitatud projekti, mille eesmärk on vahetada kogemusi, kuidas muuta tugevamaks koolide orgaanilise toidu võrgustikku ja milline on kohalike omavalitsuste roll kultuuripärandi säilitamisel. Neist projektidest võtab osa kokku 18 Võrumaa avaliku sektori töötajat, projektides osalevad koostööpartnerid Rootsist, Taanist, Soomest ja Norrast. Mobiilsusprogramm on toiminud 12 aastat, kokku on ligi 700 toetust saanud projektis osalenud üle 4000 ametnikku Põhjala ja Balti riikidest.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammist toetuse taotlemine on sel aastal avatud 15. augustist 31. oktoobrini.

Fotonäitus “Pärnumaalased Põhjalat uurimas” kajastab järgmisi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kaasrahastusel ja Pärnumaa eestvedamisel korraldatud kogemuste vahetamise reise aastatest 2010 – 2016 (projektide korraldaja Pärnu Maavalitsus) ning 2019 ja 2021 (Pärnumaa Omavalitsuste Liit):

  • 16.08-20.08.2010 “Regionaalareng- ja planeering: Põhjala äärealade kogemused”

Partnerid: Lääne-Islandi koostööpiirkond – Island (Samtök sveitarfélaga á Vesturlandi), Fääride omavalitsusliit – Fääri saared (Føroya Kommunufelag)

  • 09.09-18.09.2012 “Kogemuste vahetus partneritega perifeersetelt aladelt“

Partnerid: Österbotteni/Pohjanmaa regiooni volikogu – Soome (Österbottens förbund/Pohjanmaan liito), Nordlandi maavolikogu– Norra (Nordland Fylkeskommune), Norbotteni läänivolikogu– Rootsi (Norbottens Läns Landsting), Oulu Ülikool – Soome (Oulun Yliopisto)

  • 03.09-11.09.2014 2014 “Ühistransport ja kiired ühendused tagamaks kohalikku- ja regionaalarengut”

Partnerid:– Ahvenamaa läänivalitsus – Ahvenamaa (Ålands Landskapsregering), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

  • 04.-09.09.2016 “Põhjala kogemused haldusreformist, ülesanded kohalikul ja regionaalsel tasandil”

Partnerid: Gotlandi kohalik omavalitsus – Gotland (Region Gotland), Maavolikogu Skåne, Malmö – Rootsi (Regional Council Skåne, Malmö), Oddsheredi kohalik omavalitsus – Taani (Oddshered kommune)

  • 24.03-30.03.2019 “Kaasav haridus – Põhjala parimad praktikad”

Partnerid: Skúlastjóri kool – Fääri saared (Skúlastjóri | Skúlin á Fløtum), Buskerudi maavolikogu – Norra (Buskerud Fylkeskommune)

  • 14.11-20.11.2021 “Sotsiaalvaldkond kui heaolu alus”

Partnerid: Islandi kohalike omavalitsuste liit – Island (Samband íslenskra sveitarfélaga), Alveri kohalik omavalitsus – Norra (Alver kommune)

Näitus jääb Rõuge rahvamajja septembri lõpuni.

 

 

1...155156157...734Page 156 of 734