NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon toetas maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmist.
Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et eelnõuga täpsustatakse või täiendatakse sätete sõnastust, et tagada üldine õigusselgus ja sätetest ühene arusaadavus. „Tehtud muudatused seonduvad maapõue kasutuse, peamiselt maavara geoloogilise uuringu, arvele võtmise ja kaevandamise sätete täpsustamisega,“ ütles Metsoja.
„Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta. Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil,“ ütles Metsoja.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) Riigikogu täiskogu istungile 6. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet —Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas koos Kaitseministeeriumi ja Naiskodukaitse esindajatega võimalusi suurendada naiste kaasamist sõjalisse ja laiapindsesse riigikaitsesse.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul tunnustasid komisjoni liikmed Naiskodukaitset ja kõiki naisi, kes on vabatahtlikult astunud aja- ja tegevteenistusse ning kes soovivad riigikaitsesse panustada läbi Kaitseliidu või Naiskodukaitse. Naiskodukaitses tegutseb nii otsese sõjalise kui ka laiapindse riigikaitsega kokku umbes 3800 naist, neist 1100 on liitunud alates selle aasta märtsist. Igal naiskodukaitsjal on kriisi ja sõja ajal kindel roll. Lisaks on arvestatav hulk naisi, kes panustavad riigikaitsesse Kaitseliidu malevates, malevkondades ja kompaniides.
Kaljulaidi hinnangul peab Eesti rohkem pingutama, et naised oleksid riigikaitses paremini esindatud. Ta tõi esile, et kui Soomes astub kaitseväkke üle 1500 naise aastas, siis Eestis on praegu ajateenistuses vaid 50 naist. “Olen kindel, et naiste valmisoleku taha see ei jää. Küsimus on selles, kui hästi suudab kaitsevägi naiste karjäärivõimalusi selgitada ning näidata välja, et naised on ajateenistusse oodatud ja see on arvestatav karjäärialternatiiv ja võimalus panustada Eesti riigi julgeoleku tagamisse,” ütles ta ning tõi esile, et näiteks koolides on tüdrukute huvi riigikaitseõpetuse vastu isegi suurem kui poistel.
Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase sõnul on ajalugu näidanud, kui oluline on riigi kaitsmisel kogu ühiskonna, sealhulgas naiste panus. “Elanikkonnakaitse tegevusteks, mis on osa laiapindsest riigikaitsest, peame arutama ka püsiva rahastuse loomist. See on juba varem olnud riigikaitsekomisjoni soov,” ütles ta ning lisas, et Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamisega on loomulik, et suureneb ka naiste osakaal riigikaitses.
Komisjoni istungil andsid naiste kaasamisest nii laiapindsesse kui ka sõjalisse riigikaitsesse ülevaate Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ning Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonda juhtiv Tõnis Sõnum. Sõnum tõi esile, et mida varem jõuavad noored riigikaitse infovälja ning ühinevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide – Kodutütarde või Noorte Kotkastega, seda rohkem valivad nad koolides riigikaitseõpet ja seda enam tuleb noori ajateenistusse. See omakorda suurendab hilisematel õppekogunemistel osalemist ja kasvatab kogu Eesti kaitsetahet.
NordenBladet —Peaminister Kaja Kallas annab tänasel täiskogu istungil Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande teeb ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm, kes keskendub oma kõnes väljakutsetele ja vajalikele tegevustele praeguse julgeoleku-, energeetika- ja majandusolukorra parandamisel.
Tegu on praeguse Riigikogu koosseisu viimase Euroopa Liidu poliitika teemalise aruteluga, kus tehakse kokkuvõtteid senisest tööst. Tingituna Venemaa agressioonist Ukraina vastu keskendutakse suuresti just Ukrainale ja agressioonist tõukuvatele väljakutsetele.
Raivo Tamm ütleb julgeolekuolukorrast rääkides, et Euroopa Liidus on Ukraina toetamisel üksmeel, ent praegu on finantsabi antud ad hoc korras ja esimesel võimalusel tuleks tagada rahalise toetuse prognoositavus ja regulaarsus. Ta toonitab, et Euroopa Liit peab Ukrainat toetama ühendusega liitumisel ning üha enam tuleb panustada Ukraina ülesehitamisse.
Komisjoni esimees kõneleb ka energeetikast. Ta osutab, et energiahinnatõusu on kiirendanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ja gaasitarnete peatamine mitmesse riiki. Tamm märgib, et Euroopa Liidu liikmesriigid on ühiselt teinud mitmeid samme, et vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja leevendada tekkinud energiakriisi.
NordenBladet —Komisjon arutab täna kell 14 algaval avalikul istungil elektritõukerataste ja teiste kergliikurite parkimise ja peatumise reeglite korrastamist.
Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal sõnas, et tervitab uute säästlike liiklusvahendite lisandumist linnaruumi, kuid nagu sedastab ka Riigikogule tehtud kollektiivne pöördumine, siis see mugavus ei tohi tulla teiste liiklejate ohutuse arvelt.
„Elektritõukerattad on mugavad liiklemisvahendid. Kuna nad on kiired ja vaiksed, reguleerisime seadusega, et jalakäiast möödumisel peab liikumiskiirus olema lähedane jalakäija kiirusele – nii on ohutu. Veel parem oleks, kui oleks võimalus kasutada rattateed. Nüüd oleme ühiskondlikult hädas, et uus liikumisvahend ei oleks liikumistakistus ja ruumiline reostus, kui seda pargitakse, nagu juhtub. Seetõttu arutame ja otsustame, milliseid reegleid on vaja, et tulevaks suveks ka elektritõukside parkimine korda saaks,“ sõnas Michal.
Komisjoni aseesimees Rene Kokk tõdes, et keset kõnniteed pargitud kergliikurid on ohtlikud kõigile liikujatele, kuid eriti hädas on nendega ühiskonna nõrgemad liikmed. „Eriti suurt ohtu ja takistusi põhjustavad need liikumispuudega liiklejaile ratastoolis, vaegnägijatele, pimedatele ning on ebamugavad nii koolilastele kui ka lapsevankriga liiklejaile. Tänavaruum peab neile kõigile olema mugav ja turvaline,“ märkis ta.
Istungile on kutsutud kollektiivse pöördumise „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!“ autorid Mari-Liis Jänes ja Ülo Michelson, samuti elektriliste tõukerataste pakkujad, spetsialistid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ja Tallinna Linnavalitsusest.
Kollektiivset pöördumist „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!“ saab täismahus lugeda siin.
NordenBladet — Riigikogu menetles neli eelnõu ja kuulas ära vastused neljale arupärimisele.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) annab kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.
Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv. Eelnõu teise lugemise käigus tühistati kavatsus kehtestada kohalike omavalitsuste hallatavatele asutustele mahupiirang üks gigavatt-tund aastas.
Riigikogu on juba varem kehtestanud universaalteenuse regulatsiooni kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrit universaalteenuse tarbijaile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K) ja Riho Breivel (EKRE).
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Kalle Grünthal (EKRE).
Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) muudab riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks eesti kirjanduse päeva, mida hakatakse tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Uue tähtpäeva eesmärk on pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.
Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Riigikogus ei leidnud toetust üks eelnõu
Riigikogu ei toetanud esimesel lugemisel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks“ eelnõu (588 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek luua õiguslikud alused, mis võimaldaksid teisaldada avalikust ruumist mälestusmärgid, mis on seotud Eestit okupeerinud Nõukogude armee tegevuse õigustamise, kiitmise, tänamise või heroiseerimisega ning need mälestusmärgid avalikust ruumist eemaldada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Paul Puustusmaa (EKRE).
Otsuse poolt hääletas 15 saadikut, vastu oli üks saadik. Otsus jäi vastu võtmata, sest otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 Riigikogu liikme toetus. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu kuulas ära vastused neljale arupärimisele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete esitatud kolmele arupärimisele. Need olid: Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja, ravikindlustuseta inimeste toimetuleku ja Neeme tn 50 kinnistu olukorra kohta .
Tervise- ja tööminister Peep Peterson vastas arupärimisele ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Mihhail Stalnuhhin.
