NordenBladet – Tallink Grupp lisab pühapäevast süstiklaevaga Star uusi väljumisi Tallinna-Helsingi liinil.
Seoses sellega tõuseb Tallinki igapäevaste väljumiste arv Eesti ja Soome pealinna vahel tööpäevadel 16 reisini.
Stari esimene väljumine uue graafiku järgi toimub pühapäeval kell 14.45 Tallinnast. Laev hakkab opereerima Tallinna Vanasadama ning Helsingi Läänesadama vahel. Stari väljumiste piletihinnad algavad 17 eurost, millele lisandub kütuselisatasu, jalgsi reisija kohta ning 21 eurost autopileti kohta.
NordenBladet – Kuigi suurjäätmete kogumine on hõlmatud jäätmeveoga ja nende äraveo saab tellida ka oma jäätmevedajalt, saavad rahvusvahelise jäätmetekke vähendamise nädalal rahvastikuregistri järgsed Tallinna elanikud nädala jooksul suurjäätmeid tasuta ära anda kõikidesse Tallinnas asuvatesse jäätmejaamadesse.
Korraga võetakse ühelt elanikult tasuta vastu kuni 3 m3 suurjäätmeid ehk kogus peab mahtuma ühe sõiduauto järelhaagisesse. Isikutuvastuseks tuleb kaasa võtta ID-kaart või juhiluba. Kampaania ei laiene juriidilistele isikutele (sh korteriühistud).
Suurjäätmed on: mööbliesemed ja nende osad (nt diivan, laud, riiul); vaibad, muud põrandakatted; madratsid; kardinad ja kardinapuud; suured lillepotid; riidenagid; peeglid; spordivahendid; jalgrattad; katkised suusad ja kelgud, lapsevankrid; jõulukuused.
Suurjäätmed ei ole: ehitus- ja remondijäätmed (nt WC-pott, valamu, vann, aknad, uksed, tapeet, värvirullid); ohtlikud jäätmed (nt tühjad värvipurgid, eterniit); probleemtooted (nt romusõidukite varuosad, rehvid); vanametall; elektri- ja elektroonikaseadmed (nt pesumasin, teler, külmik, pliit); muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.
Jäätmejaamad asuvad Pääskülas (Raba tn 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Pärnamäel (Ristaia tee 8) ja Paljassaares (Paljassaare põik 5). Jäätmejaamade lahtiolekuajad ning informatsiooni kõikide teiste jäätmete üleandmise kohta leiab kodulehelt www.jaatmejaam.ee.
NordenBladet – Synlabi laborispetsialist Jelena Hololejenko sõnul käib neil kuus end testimas keskmiselt 4000 inimest. „Pärast nakatavat vahekorda on inimene ise nakkusohtlik juba mõne tunni möödudes,” nentis ta. „Meie soovitame aga tulla kusagil 3-4 nädala pärast, kui veres juba tekivad antikehad, mida me saame määrata. On aga ka teine meetod, mida saame kasutada 10 päeva pärast. See on PCR test ja me same määrata HIV-i RNA verest.“
21.–28. novembrini toimub järjekordne üle-euroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on rõhutada, et HIV-testimine on loomulik ja tavaline kõigile neile, kes on seksuaalselt aktiivsed ning ei tea oma seksuaalpartneri HIV-staatust.
HIV-testimisnädalal saavad kõik soovijad testi teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides üle Eesti. Test on tasuta ja anonüümne. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee. 1. detsembril toimuva ülemaailmse AIDSi päeval (World AIDS Day) saab testi tasuta teha ka valitud Benu apteekides.
NordenBladet —Riigikogu rahanduskomisjon toetas uut makse- ja arveldussüsteemide tervikseaduse eelnõu, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et kehtiv õigus on ebapiisav ning sätted on laiali erinevates õigusaktides. „Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted ning nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ning kohustused,“ märkis Kokk. Ta lisas, et eelnõus nähakse ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine, seal hulgas ka juhul kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Kokku tehakse muudatused 11-nes seaduses.
Kokk ütles, et lisaks nähakse ette vastavad reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides. „Praktikas ilmnenud probleemina on Eesti ettevõtjatel olnud raskusi ühineda maksesüsteemidega väljaspool riigipiiri tulenevalt meie regulatsiooni puudulikkusest.“
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE) Riigikogu täiskogu istungile 7. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjon arutas istungil eelnõu, mis võimaldab üle minna täisdigitaalsele relvaloamenetlusele, ja otsustas selle saata esimesele lugemisele.
Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et eelnõu võimaldab muuta paberil relvaloamenetluse elektrooniliseks ning võtta kasutusele uus teenistus- ja tsiviilrelvade register. „Tänu teenuste digitaalsele kättesaadavusele on paljud toimingud kiiremad ja mugavamad, riik on inimestele lähemal ja neil on asutustega kergem suhelda,“ sõnas Pikhof.
Komisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul kaob eelnõuga paberkandjal relvaluba, kuid jääb relvapass, mida on vaja välisriiki minnes. „Eelnõu järgi väljastatakse paberil üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube: eriluba, eelluba, luba ja Euroopa tulirelvapassi, mida aga taotletakse samuti elektrooniliselt,“ märkis Jürgenson.
Istungil arutati ka vajalike terviseandmete liikumist registrite vahel. Toodi välja, et menetlus oleks sujuvam, kui menetleja saaks hõlpsamini kätte jaatava või eitava vastuse küsimusele, kas meditsiiniasutuse hinnangul võib isik relvaloa saada või mitte.
Istungil osalesid ja eelnõu tutvustasid siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ja õigusnõunik Marju Aibast.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 7. detsembril.
