NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldust ning sellega seotud probleeme.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli aruanne, et Keskkonnaministeerium ei ole teinud ohtlike jäätmete käitlemise korra parandamiseks vajalikke otsuseid ega ole suutnud välja töötada riigile kuuluva Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse toimivat majandamisvormi, kus jäätmete tekitajad kataksid kõik ohtlike jäätmete ladestamisega ja keskuse toimimisega seotud kulud. Seetõttu maksab riik Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse tegevusele jätkuvalt peale.
“Samuti on probleeme Paldiskis olevate tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise rahastamisega. Ladustuspaiga eeltööd on küll käima läinud, kuid riik ei ole leidnud raha nende pikaajaliseks finantseerimiseks. Seega pole ka kindlust, et lõppladustuspaik valmib tähtaegselt 2040. aastal,” ütles Mölder, kelle sõnul soovib komisjon saada istungil ülevaate nii Riigikontrolli soovitustest kui ka probleemide lahendamiseks plaanitavatest tegevustest.
Istungile on kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Paldiski endise tuumaobjekti haldamise eest vastutava AS A.L.A.R.A. juhatuse liige Joel Valge ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Airi Andresson.
NordenBladet —Riigikogu sai nädala alguses toimunud istungil riigikontrolör Janar Holmilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal ning Eesti tervishoiu suundumustest.
Riigi majandusaasta aruande auditit tutvustades ütles Holm, et möödunud aasta riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige ehk see kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavooge. Auditis on üks märkus, mis käib Kaitseväe põhivara kajastamise kohta, kus on riigikontrolöri sõnul probleemid kestnud mitu aastat.
Holm rõhutas, et eelarvega ei seata täitevvõimule väga selgelt ette, kuidas ja milleks raha kasutada. „Kui raha kasutamise otstarve ja piirid pole selgelt teada, ei ole võimalik kuigi sisukalt hinnata, kas valitsus ja tema asutused on järginud riigieelarve raha kasutamisel Riigikogu tahet. Seda probleemi on läbi ajaloo rõhutanud kõik riigikontrolörid,“ märkis ta.
Positiivsena tõi Holm välja, et 2022. aasta riigieelarve baasseaduse muutmise tulemusena muudeti 2022. aasta riigieelarve seaduses avanev pilt detailsemaks. „Nii andis Riigikogu täitevvõimule riigi raha kasutamisel senisest natuke selgemad piirid. See on mõistlik suund, et Riigikogu saab tagasi talle kuuluvat otsustusõigust ja -kohustust,“ sõnas riigikontrolör.
Holmi sõnul on probleem tegevuspõhine eelarve, kuivõrd Eesti riigieelarve ei ole olemuselt tegevuspõhine. „Kuni tegevuspõhises eelarvestamises pole selgeid kokkuleppeid, konkreetseid eesmärke ega tulemuste kasutajaid, on kindel, et tehakse väga palju tööd, mida mitte kellelegi ei ole lõpuks tarvis. See ei ole kindlasti mõistlik ressursikasutus,“ toonitas ta.
Eesti tervishoiu ja selle suundumuste ülevaatest kõneldes ütles Holm, et Eesti inimesed peavad olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis harjumuspäraselt, ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Ta viitas, et selle probleemi peamine põhjus on tervishoiutöötajate nappus, mis on küll aastaid teada olnud, ent järjest süvenenud.
„Nende aastate jooksul ei ole puudust olnud asjalikest ja põhjalikest tervishoiuvaldkonna probleemide analüüsidest ning probleemide lahendamisele suunatud arengukavadest. Puudu on olnud kokkulepitud eesmärkide rakendamise oskusest, võimekusest ja julgusest teha otsuseid,“ lausus riigikontrolör. Naasmine harjumuspäraselt kättesaadava raviteenuse juurde ei ole tema hinnangul niipea võimalik, kuna personaliprobleemidele ei ole kiiret lahendust.
Kokkuvõttes rõhutas Holm, et riigil on tuumikülesanded, mille toimimisest sõltub inimeste elu. „Oluline on, et kõikvõimalike uute imepäraste ja kulukate tegevuste väljamõtlemise kõrval jaguks meil tähelepanu ka aastaid lahendust oodanud teada-tuntud probleemidele. Need vanad probleemid ootavad jätkuvalt lahendusi, ootavad otsuseid. Kui me ise ei otsusta, teeb elu meie eest need otsused ise ja siis ei ole meil enam suurt midagi kaasa rääkida.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Viktor Vassiljev.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõuga (686 OE) kinnitatav koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli kaheksa Riigikogu liikme algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) esimene lugemine.
Eelnõuga reguleeritakse tubakavaba huuletubaka kasutamine ja korrigeeritakse teisi sätteid, et tagada toodete ohutus ning tarbijatele nõuetekohaste ja kvaliteetsete toodete kättesaadavus. Algatajate sõnul aitavad muudatused vähendada ka igapäevast passiivset suitsetamist ning viia Eesti Euroopa tubakasurmade kolmandast kohast allapoole.
Muu hulgas luuakse eelnõuga tarbijatele võimalus soetada laboratoorselt kontrollitud maitsestatud elektroonilise sigareti vedelikke, keelatakse müüa tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid, mille pakenditel on kujutatud multifilmitegelasi või mänguasju, ning sätestatakse uued reeglid riigisisesele kaugmüügile, et tagada suitsetajatele paremad võimalused vähem kahjulike toodete abil suitsetamisest loobuda.
NordenBladet — Eesti noorte südamesoov on, et maailm liiguks üheskoos rohelisema ärikeskkonna poole, kaasates selleks ka noori inimesi. Kuidas seda teha, näitasid nad ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP27 Põhjamaade paviljonis.
14. novembri õhtupoolikul täitsid COP27 Põhjamaade paviljoni ideed ja mõtted, kuidas võtta kasutusele parimaid tegutsemisviise, et lahendada üleilmseid keskkonnaalaseid ja kliimamuutustega seotud probleeme. Just siis korraldasid Eesti noored koostöös keskkonnaministeeriumiga arutelu pealkirjaga „Noorte kaasamine kliimamuutuste leevendamisse ja rohemajandusse“.
Eesmärk inspireerida nii noori kui ka täiskasvanuid kliima heaks tegutsema
Noored suutsid arutelu käigus osalejaid inspireerida ning jagada uusi kogemusi, kuidas noori ühiskondlikesse liikumistesse, valitsemisse ja innovatsiooni kaasata ning neid selles toetada. Hanah Lahe, Eesti noorte kliimasaadik selgitab, miks seda vaja on:
„Täna tehtud otsused mõjutavad enim noori ja tulevasi põlvkondi, lisaks on need otsused ka otsene investeering noorte ja laste tulevikku. Seepärast peab ka meil olema võimalus sõna sekka öelda. Lisaks on teada, et noored on vanematest inimestest alati ambitsioonikamad, neil on julgemad mõtted ja nad on vapramad, mis tuleb kliimamuutustega võitlemisel ainult kasuks.“
Meil on olemas juba mitmeid näiteid
Et seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, esitlesid noored COP27-l kolme konkreetset algatust: Let’s Do It World, Negavatt ja Noorte Keskkonnanõukogu. Need on näited terviklikest lähenemistest, kuidas kaasata noori inimesi nii teadlikkuse tõstmisesse kui ka poliitika kujundamisse, nii keskkonnasõbraliku eluviisi edendamisse kui ka rohelise ettevõtluse rakendamisse. Kuid need on vaid mõned näited ning Eestil on maailmale märksa enamat pakkuda:
„Eesti on noor riik, kuid meil on palju häid näiteid, mida teistele riikidele näidata. Näiteks sai Maailmakoristuspäev alguse Eestist, ning meil on idufirmade loomiseks ühed maailma parimad tingimused. Meie noored on väga ettevõtlikud ning meil on palju noori ettevõtjaid. Rohelisi idufirmasid ja ettevõtteid toetavad nii riik kui ka erasektor. Samuti pean kindlasti ära mainima Eesti e-riigi ning meie digiarengu eduloo. Seda võiks rakendada ka teised riigid, vähendades nii oma riigiteenuste keskkonnaalast jalajälge,“ ütles Hanah Lahe.
Balti- ja Põhjamaadel on koostöö tegemises pikk ajalugu
See, et Baltimaade noored on Põhjamaade paviljonis koos Põhjamaade noortega, pole mingi kokkusattumus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel on Põhja- ja Baltimaad erinevates valdkondades juba pikki aastaid koostööd teinud. Näiteks võib tuua digitaliseerimise valdkonna ja ühiseid kliima- ning ringmajanduse teemalisi projekte, kus on partnereid nii Põhja- kui ka Baltimaadest.
Arutelu “Spreading Hope and Empowering Action” modereeris Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning sellest võtsid osa Let’s Do It Worldi president ja ülemaailmse võrgustiku juht Heidi Solba, Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja ja Eesti noorte kliimasaadik Hanah Lahe, UN-Habitati programmijuht Cecilia Andersson, fondi Youth Love Egypt asutaja ja Let’s Do It World Egypti juht Ahmed Fathy ning Soome noorte kliimasaadik COP27-l Akseli Rouvari.
NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon ootab valitsuselt erakonnaseaduse eelnõu kiiret algatamist, et erakondade rahastamise järelevalvet tõhustavad muudatused saaksid vastu võetud veel praeguses parlamendikoosseisus.
Põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles erakondade rahastamise ja järelevalve probleemidele keskendunud avalikul istungil, et komisjon peab vajalikuks muudatustega edasi liikuda võimalikult kiiresti. Ta meenutas, et põhiseaduskomisjoni toonane esimees Toomas Kivimägi esitas täpselt aasta tagasi komisjoni nimel justiitsministrile palve, et erakonnaseadust muutev eelnõu jõuaks parlamenti nii, et seda oleks võimalik menetleda ja seadus vastu võtta 2022. aasta kevadistungjärgul. „Täitevvõim ei ole seadusandliku võimu toonast ülesannet aga siiani täitnud,“ nentis ta.
„Loodan, et Justiitsministeeriumis valminud ja suve hakul ka kooskõlastusringi läbinud muudatuste pakett, kus pole eri osapoolte vahel väga suuri juriidilisi ega filosoofilisi vaidlusi, esitatakse meile võimalikult peatselt. Põhiseaduskomisjon on valmis menetlema eelnõu maksimaalse kiirusega, et tõhustada veel selles parlamendikoosseisus erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise üle järelevalvet tegeva komisjoni tööd ning võimaldada paremini kontrollida ka juba eelseisva valimiskampaania kulusid,“ ütles Odinets.
Mai lõpus kooskõlastusringi läbinud eelnõu eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ja korrastada erakonnaseadust. Eelnõu laiendab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni uurimisvolitusi, et komisjon saaks ka kolmandatelt isikutelt küsida dokumente, teavet ja selgitusi ning kutsuda isikuid oma ametiruumidesse. Samuti muudab eelnõu selgemaks keelatud annetuste tagastamise, reguleerib erakondade sidusorganisatsioonide rahastamist ja laiendab avalike vahendite kasutamise keeldu.
Põhiseaduskomisjoni tänasel avalikul istungil osalesid justiitsminister Lea Danilson-Järg, siseminister Lauri Läänemets, eelmine justiitsminister, praegune Riigikogu liige Maris Lauri, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees Liisa Oviir ning MTÜ Korruptsioonivaba Eesti liige Norman Aas.
NordenBladet —Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas viia kaitseväeteenistuse seadust muutvasse eelnõusse muudatuse, mis võimaldab kas tervislikel, perekondlikel või muudel põhjustel ajateenistuse katkestanud inimestel hiljem soovi korral ajateenistust jätkata.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul vabastatakse ajateenija ajateenistusest enne väljaõppe lõppemist näiteks juhul, kui ajateenijal on tekkinud mõni terviseprobleem, mille tõttu ei vasta ta ajutiselt tervisenõuetele. Kehtiva korra kohaselt võetakse enne tähtaega vabastatud ajateenija reservis oleva isikuna arvele ning tema hilisem reservteenistus sõltub sellest, millises mahus ta väljaõppe omandas ja kas see oli piisav, et määrata ta sõjaaja ametikohale.
Kaljulaidi sõnul on praktika aga näidanud, et vahel soovivad ajateenistuse eri põhjustel ennetähtaegselt lõpetanud inimesed hiljem oma väljaõpet jätkata. „Komisjon otsustas seetõttu luua õigusliku aluse, mis võimaldab inimese soovi korral ja ajateenistuskoha ülema nõusolekul jätkata ajateenistust sealt, kus väljaõpe varem pooleli jäi,“ selgitas ta.
Kaljulaidi sõnul puudutab muudatus ka naissoost ajateenijaid, kes jäävad lapseootele, peavad seetõttu oma ajateenistuse katkestama ning kellel praegu pole võimalust ajateenistusse naasta. „Riik peab tegema kõik selleks, et naistel oleks soovi korral võimalik riigikaitsesse panustada. Muudatus aitab kaasa, et kellelgi ei jääks karjäär Kaitseväes tegemata vaid seetõttu, et ta soovib ühtlasi olla ka ema,“ ütles ta.
Muudatuse kohaselt saab inimene, kelle ajateenistus on katkenud, esitada ajateenistuse jätkamise taotluse Kaitseressursside Ametile ühe korra kuni 27. eluaastani. Kaitseressursside Amet konsulteerib seejärel tema varasema ajateenistuskoha ülemaga, kes hindab, kas inimest on võimalik kaasata väljaõppetsüklisse. Ajateenistuse jätkamise korral jätkub ajateenija väljaõpe sellest väljaõppeetapist, kus tema varasem väljaõpe katkes. Ajateenistuse jätkamise võimalus kehtib ka naistele, kes on asunud ajateenistusse vabatahtlikult, kuid sealt enda soovil 90 päeva jooksul lahkunud. Koos juba läbitud ajateenistusega ja ajateenistuse jätkamisega ei tohi ajateenistuse kestus ületada 11 kuud.
Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.
Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.
Riigikaitsekomisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu ette teisele lugemisele 14. detsembriks.
