NordenBladet — Riigikogu menetles neli eelnõu ja kuulas ära vastused neljale arupärimisele.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) annab kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.
Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv. Eelnõu teise lugemise käigus tühistati kavatsus kehtestada kohalike omavalitsuste hallatavatele asutustele mahupiirang üks gigavatt-tund aastas.
Riigikogu on juba varem kehtestanud universaalteenuse regulatsiooni kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrit universaalteenuse tarbijaile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K) ja Riho Breivel (EKRE).
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Kalle Grünthal (EKRE).
Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) muudab riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks eesti kirjanduse päeva, mida hakatakse tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Uue tähtpäeva eesmärk on pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.
Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Riigikogus ei leidnud toetust üks eelnõu
Riigikogu ei toetanud esimesel lugemisel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks“ eelnõu (588 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek luua õiguslikud alused, mis võimaldaksid teisaldada avalikust ruumist mälestusmärgid, mis on seotud Eestit okupeerinud Nõukogude armee tegevuse õigustamise, kiitmise, tänamise või heroiseerimisega ning need mälestusmärgid avalikust ruumist eemaldada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Paul Puustusmaa (EKRE).
Otsuse poolt hääletas 15 saadikut, vastu oli üks saadik. Otsus jäi vastu võtmata, sest otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 Riigikogu liikme toetus. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu kuulas ära vastused neljale arupärimisele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete esitatud kolmele arupärimisele. Need olid: Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja, ravikindlustuseta inimeste toimetuleku ja Neeme tn 50 kinnistu olukorra kohta .
Tervise- ja tööminister Peep Peterson vastas arupärimisele ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Mihhail Stalnuhhin.
Istung lõppes kell 19.20.