Laupäev, detsember 20, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu istungil läbis esimese lugemise toiduohutuse info kättesaadavust parandav eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on suurendada toiduohutusega seotud info kättesaadavust. Eelnõus loetletakse ja seega piiritletakse selgemalt, millist infot võib käsitada ärisaladusena.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (744 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu vastava määrusega, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ning anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole.

Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka meie seadusandluses.

Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Eelnõuga kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Nii muutub info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav.

Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
E-ained toidus – säilitusained, mida kindlasti vältida

Eesti: Tartus toimus 15. korda tipptasemel sõja- ja katastroofimeditsiini konverents

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eile algas Tartus Eesti Rahva Muuseumis 15. rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini konverents, mis sel korral toimus koostöös Ameerika Euroopa meditsiini väejuhatusega. Seekordne konverents keskendus sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppe, simulatsioonide, õppuste, traumahaigete käsitluse, kliiniliste juhtude, juhtimise teooriate ja meeskonna treeningute teemadele.

„Sõja- ja katastroofimeditsiini puhul on ei ole võimalik tõmmata piiri, kust lõppeb sõjaväeline ning algab tsiviilsüsteem. Seda enam on oluline koostöö, üksteise mõistmine ja kogemuste vahetus,“ ütles konverentsi korraldaja kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse toetus- ja arendustegevuse jaoskonna ülem leitnant Hele-Reet Lille. „See konverents ongi just mõeldud neile, kes panustavad kriisimeditsiini ning on väärtuslikuks võimaluseks vahetada kogemusi ja teadmisi ning laiendada oma võrgustikku spetsialistidega Eestist ja liitlasriikidest kogemustega konfliktipiirkondadest, tervishoiukriisidest ning otse lahinguväljalt, nagu meie kolleegid Ukrainast.“

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes oma kõnes ütles, et 15. korda toimuv rahvusvaheline konverents on tunnustus meie vastava valdkonna ekspertidele. „Eesti sõjameditsiin on maailma tipptasemel. Meie meedikud on saanud korraliku väljaõppe, tegutsenud erinevates kriisipiirkondades ja sõjalistel missioonidel keeruliste probleemide lahendamisel ning panustavad igapäevaselt rahvusvahelisesse koostöösse,“ ütles president Alar Karis lisades, et kriisideks ja sõdadeks tuleb valmistuda rahu ajal ning mida paremini me oleme valmis, seda suurem on lootus, et neid teadmisi ei lähe kunagi lahinguväljal vaja.

Konverentsi kahe päeva jooksul tegid ettekandeid oma ala spetsialistid Ukrainast, Luksemburgist, Soomest, Norrast, USA-st, Suurbritanniast, Hollandist, Hispaaniast, Gruusiast ja Eestist.

Lisaks põnevatele ettekannetele oli võimalik osalejatel külastada ka kaitseväe välihaiglat, tutvuda meditsiinilise varustuse ja tehnikaga ning võtta osa praktilistest töötubadest nagu verejooksu peatamine, lahinguvälja esmaabi ja võimalikult varajane ultraheli diagnostika. Konverentsil oli võimalik osaleda ka virtuaalselt reaalajas.

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsist võttis kahe päeva jooksul osa pea 800 huvilist, kelle seas on esindatud nii kaitseväe- kui ka tsiviilmeedikud, Tartu ülikooli arstitudengid, Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolide tudengid, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti töötajad, ministeeriumide ja tsiviilhaiglate esindajad ning teised valdkonnast huvitatud nii Eestist kui välismaalt.

Iga aastast sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsi korraldab Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus (SKMK), mis tegeleb Eestis sõja- ja katastroofimeditsiinialase teadus- ja arendustegevusega. Samuti viib SKMK läbi sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet kaitseväelastele, meditsiiniüliõpilastele ning teistele koostööpartneritele Eestist ja välismaalt.

Avafoto: mil.ee

Riigikohus: Eluaegne lastega töötamise keeld peab olema põhjendatud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Lastekaitseseadus keelab lastega töötada inimestel, keda on karistatud raskete isikuvastaste ja seksuaalkuritegude ning veel mõningate õigusrikkumiste eest. Nende kuritegude loetelus leidub ka alaealise kaasatõmbamine kuriteole, mille eest selle kohtuasjaga seotud treenerit 26 aastat tagasi karistati.

Kohus tunnistas tollal 20-aastase mehe süüdi huligaansuses ja alaealise kuriteole kaasatõmbamises:  tegemist oli koolinoorte omavahelise arveteklaarimisega, kus osales ka tema 17-aastane vend. Sel ajal kehtinud kriminaalkoodeks võimaldas alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest määrata kahe- kuni viieaastase vangistuse, aga kohus mõistis juhtumi asjaolusid arvestades karistuseks vaid kuuekuulise tingimisi vangistuse, mis jäi tunduvalt alla alammäära.

Hiljem asus mees tööle tennisetreenerina, kuid eelmise aasta sügisel jättis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus rahuldamata tema klubi palgatoetuse taotluse. Nimelt ei võimaldanud toetuse taotlemise kord maksta klubile laste treenimiseks toetust juhul, kui seal töötavalt treenerilt on lastega töötamise õigus ära võetud. Klubi vaidlustas sihtasutuse otsuse halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ja algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Riigikohus: laste kaitsmine on väga kaalukas eesmärk

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas täna avaldatud otsuses, et vajadus kaitsta laste kehalist ja vaimselt tervist ning isikupuutumatust on iseenesest äärmiselt kaalukas eesmärk. Seetõttu on põhjendatud ka teatud kuritegude toimepanijatele eluaegse lastega töötamise keelu kehtestamine ja selle sidumine palgatoetuse maksmisega.

Samas nõustus Riigikohus halduskohtuga ning kohtuasjas oma arvamuse saatnud Riigikogu ja õiguskantsleriga, et praegusel juhul polnud alaline keeld põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei viidanud treeneri poolt 1994. aastal toime pandud kuriteo asjaolud sellisele ohule, mis õigustaks eluaegset lastega töötamise piirangut.

Näiteks aastail 2002–2012 sarnase teo eest karistatud inimestele kehtib alates sellest aastast vaid ajutine lastega töötamise keeld. Tegemist on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, sest kui praeguse kohtuasjaga seotud treenerile oleks pandud ajutine keeld, oleks see juba 20 aastat tagasi lõppenud.

Seetõttu tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks lastekaitseseaduse osas, mis keelas kogu elu lastega töötada inimesel, keda on kriminaalkoodeksi järgi karistatud alaealise kuriteole kaasatõmbamise eest, ega võimaldanud arvestada kuriteo asjaolusid.

Riigikohus juhtis lastega töötamise keelu probleemidele tähelepanu ka eelmisel aastal tehtud määruses, mis puudutas sama treenerit. Seetõttu muutis Riigikogu alates tänavu 1. oktoobrist lastekaitseseadust ja andis varem karistatud inimestele õiguse taotleda Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) lastega töötamise piirangu tühistamist.

Samas on seadusemuudatusel ainult tulevikku suunatud mõju, kuid piirang võis olla põhjendamatu juba enne muudatuse jõustumist. Sellepärast võimaldab Riigikohtu tänane otsus taotleda lastega töötamise keelu ümbervaatamist ka tagasiulatuvalt: kui SKA peaks treeneri taotluse alusel piirangu tühistama, siis on võimalik seda arvestada klubile toetuse määramisel 2022. aastaks.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Avafoto on illustreeriv (Foto: Pexels)

 

Eesti: Riigikogu kunstisaalis on skulptor Aime Kuulbusch-Mölderi tööde näitus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis Aime Kuulbusch-Mölderi  avatud näitusel „Nostalgiline“ on skulptori teoseid ja teoste seeriaid mitmetelt erinevatelt varasematelt väljapanekutelt.

Kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna tõi esile, et Kuulbusch on andekas portreeskulptor, kes on olnud Eesti kunstielus aktiivne enam kui pool sajandit.

„Aime Kuulbuschi teosed on klassikaliselt selged ja emotsionaalselt pingestatud psühholoogilised kunstiinimeste portreed, figuurid ja abstraktse vormikeelega reljeefid ning installatsioonid,“ märkis Kersna. Ta lisas, et nii portreedes kui ka figuraalsetes teostes tuleb kujukalt esile kunstniku paeluv inimese sisemaailma avamine.

Näitusel on näha Tallinna Jaani kiriku galerii isikunäituseks „Hommage“ 2019. aastal valminud portreed tuntud kultuuritegelastest – Tiit Pääsukesest, Juhan Viidingust, Aili Vindist, Malle Leisist ja teistest. Portreede puhul püüdis kunstnik portreteeritavat edasi anda võimalikult nappide vahenditega ja üldistatud vormiga tabada olemuslikku portreteeritavas.

Kunstniku enda sõnul annavad mõtestatud kujundite ja erineva iseloomuga materjalide koosmõju ning looduse muutumist ajas edasi 2016. aastal Viimsi Püha Jaakobi kirikus toimunud isikunäitusel „Puudutused“ eksponeeritud abstraktsed reljeefid ja vormimängud. Äsja Tallinnas Vabaduse galeriis toimunud isiknäitusel „Kehakeelsed“ eksponeeritud stiliseeritud figuratiivsete skulptuuride loomise tõukeks on aga inspireerivad autorid ja teosed kunstiajaloost.

Kuulbuschi tuntumate teostena võib nimetada Agu Aarna, Albrecht Altma, Paul Kogermani, Ottomar Madisoni, Jüri Nuudi, Juhan Vaabeli, August Velneri ja Aleksander Voldeki mälestussambaid Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute alleel; Heino Elleri monumenti Tallinnas, „Justitia“ Tallinna kohtumaja fassaadil (1991), mis alates 2018. aastast on eksponeeritud Lubja tänava kohtumaja saalis.

Skulptor Aime Kuulbusch-Mölder õppis aastatel 1963–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri erialal. Töötas aastatel 1962–1963 Kunstikombinaadis ARS nahkehistöö ateljees, aastatel 1969–1972 Ehituskomitee Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja alates 1973. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Näitusetegevuses osaleb aktiivselt alates 1969. aastast. Esimene isikunäitus toimus 1973. aastal Tallinna Kunstisalongis.

Näitus „Nostalgiline“ jääb avatuks kuni 19. jaanuarini 2023. Väljapaneku vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Näitusi vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Avafoto:  Riigikogu Kantselei/Erik Peinar

 

Eesti: Autolaenude andja jäi ka Riigikohtus süüdi loata majandustegevuses

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kohtus arutusel olnud kriminaalasjas süüdistas prokuratuur OÜ-d B8B – endise nimega OÜ Autopant – ja selle juhatuse liiget Sergei Ankipovitši tegevusloata majandustegevuses. 

Nimelt sõlmis Autopant aastail 2016–2019 inimestega vähemalt 900 krediidilepingut kogusummas ligi 2,7 miljonit eurot. Laenu anti sõidukite tagatisel ja keskmine intressimäär oli ligi 50 protsenti aastas. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist tarbijakrediidi andmisega, milleks ettevõtja vajas tegevusluba. Autopant oli ka korduvalt Finantsinspektsioonilt luba taotlenud, kuid taotlused jäeti puuduste tõttu läbi vaatamata.

Harju Maakohus tunnistas mõlemad süüdistatavad tegevusloata majandustegevuses süüdi ning karistas OÜ-d B8B 300 000 euro ja Ankipovitši 2500 euro suuruse rahalise karistusega. Samuti mõisteti äriühingult kriminaaltuluna välja üle 605 000 euro, mis hõlmas peamiselt ebaseaduslike laenudega teenitud intresse.

Tallinnas Ringkonnakohus leidis seevastu, et valdava osa lepingute sõlmimisel on süüdistatavate käitumine karistatav üksnes kuriteo katsena. Seda põhjusel, et on tõendamata, milleks laenusaajad raha kasutasid. Ringkonnakohus jättis süüdistatavate karistused muutmata, kuid vähendas OÜ-lt B8B konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summat 2752 euroni, sest teadmata otstarbel antud laenude pealt teenitud tulu ei saa käsitada kriminaaltuluna.

Ringkonnakohus peab konfiskeerimist uuesti arutama

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis samuti OÜ B8B ja Ankipovitši süüdimõistmise ja karistused muutmata, kuid asus seisukohale, et kuritegu oli kõigi lepingute puhul lõpule viidud.

Kolleegiumi hinnangul ei olnud asjas määravat tähtsust sellel, mis eesmärgil inimesed Autopandilt laenu võtsid või milleks nad raha tegelikult kasutasid. Tegevusluba nõudva tarbijakrediidiga on tegemist juba siis, kui inimesele antakse laenu, mida tal on võimalik ilma lepingut rikkumata kasutada ka isiklikul otstarbel ehk väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust.

Tegevusloa nõude eesmärk on tagada, et eratarbijatele annaksid krediiti üksnes ettevõtjad, kes on läbinud loa saamiseks kontrolli ja täidavad selleks vajalikke nõudeid. Selle eesmärgi saavutamiseks peab aga tegevusloakohustus laienema kõigile neile füüsiliste isikutega sõlmitavatele laenulepingutele, mis ei välista krediidi kasutamist isiklikul otstarbel.

Kaitsja väitel ei olnud Autopandil tegevusluba tarvis, sest loanõue ei laiene laenulepingutele, mille puhul tarbija vastutus piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega. Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et praegusel juhul see erand ei kehti, kuna tagatiseks olnud sõidukid jäid laenuvõtjate otsesesse valdusesse.

Kolleegium märkis, et tegevusloa kohustus on suunatud eelkõige tarbija kui nõrgema poole kaitsele ning selle eesmärk on piirata kergekäelist ja vastutustundetut laenamist. Erandina ei nõuta krediidiandjalt tegevusluba siis, kui inimene jääb laenu võttes tagatiseks oleva  asja kasutamisvõimalusest kohe ilma, kuna sel juhul kaalub ta laenuga kaasnevaid riske eeldatavasti märksa hoolsamalt.

Konfiskeerimise küsimuses saatis Riigikohus kriminaalasja tagasi ringkonnakohtule. Teise astme kohus peab uuesti arutama, kas ja kui suur summa tuleks osaühingult välja mõista.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

 

1...118119120...751Page 119 of 751