Laupäev, detsember 20, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu keskendus noorte vaimse tervise toetamisele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus toimus (08.dets) Reformierakonna fraktsiooni algatatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“ arutelu.

Ettekandega esinesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.

Minister Signe Riisalo avaldas oma ettekandes heameelt selle üle, et vaimne tervis ei ole enam stigmadesse uppunud ega kitsa spetsialistide ringi mure ega ka abivajavate laste ja noorte, nende vanemate ja õpetajate mure. „Lahendusi otsitakse ühiselt. Sõnadest ja probleemikirjeldustest oleme jõudnud esimeste tegudeni,“ ütles minister ja selgitas, eelmise aasta suvel sai valitsuse heakskiidu vaimse tervise roheline raamat, selle aasta alguses loodi Sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond, järgmisel aastal ilmub pikalt ettevalmistatud Eesti inimarengu aruanne vaimse tervise ja heaolu teemal ning käesoleva lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumis detailne vaimse tervise tegevuskava. Samas möönis minister, et spetsialiste on puudu ja seadused neid juurde ei too.

Minister tõi esile, et paljud laste heaolu kirjeldavad numbrid on paremaks läinud. Kui 2002. aastal oli 77 protsenti noortest oma eluga üle keskmise rahul, siis 2022. aastal oli selliseid noori juba 87 protsenti vastanutest. „Paraku ei liigu vaimse tervise näitajad samas suunas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2017/2018. õppeaastal kogenud depressiivset episoodi iga kolmas 11–15‑aastane. Iga viies 13–15‑aastane oli aasta jooksul mõelnud enesetapule. See oli juba enne koroonakriisi. Seega on laste vaimse tervise halvenemine olnud pikaajaline trend, mida kinnitavad nii andmed kui ka õpetajad, sotsiaaltöötajad, lapsevanemad, aga ka lapsed ise. Vaimse tervise spetsialistid aga tunnistavad, et nad ei jõua aidata kõiki, kes tegelikult abi vajavad,“ nentis ta ja lisas, et ka koroonakriisist said kõige enam pihta lapsed ja noored.

Riisalo tõi oma kõnes muu hulgas esile hästi vastu võetud vanemahariduse vundamenti ehk tõenduspõhist vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja ka selle valmimisjärgus jätkuprogrammi. Ka on tema sõnul tähtis pakkuda peredele teisi toetavaid teenuseid nagu Pere Lahendusring ja Perepesad –, et aidata hakkama saada sotsiaalselt, majanduslikult kui ka emotsionaalselt. Haridusasutusel on tema sõnul võimalik rakendada ka tõenduspõhiseid sekkumisi nagu KiVa ja VEPA, mis toetavad laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut. „Eesti ettevõtjate poolt spetsiaalselt loodud vaimse tervise mäng Triumf Hero õpetab lastele stressiga toimetulekuks vajalikke oskusi. Koolides käsitletakse vaimse tervise teemasid ka inimeseõpetuse aine raames ning õpetajaõppesse on lisatud samuti laste vaimse tervise toetamiseks vajalik ettevalmistus. Koolid on aga erinevad ja peame pingutama, et abi oleks kõikides koolides universaalselt kättesaadav,“ märkis ta.

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu toonitas, et Eesti noored on hapras seisus. Muuhulgas tõi ta esile, et vaimse tervise keskus Tallinnas ütles, et sellel aastal ehk 2022. aastal esimeste kuudega oli nendel sama palju suitsiidikatsetega lapsi ja noori, kui varem oli olnud terve aastaga ning uuringud näitavad seda, et umbes kolmandik teismelistest on ennast vigastanud. Samal ajal räägivad noored psühholoogi kabinetis tihti sellest, kui mõttetu kõik on. „Me peame neid olukordi väga tõsiselt võtma,“ märkis Maikalu.

Maikalu sõnul puudutab noori muu hulgas liiga vara algav koolipäev, distantsõpe, lärm, stiimulirohkus, aga ka kättesaamatud ilustandardid, kliimakatastroof, maailma ülerahvastatus, sõda ja muud kriisid. „Kas meie täiskasvanutena oskame olla nende jaoks olemas? Kas me oskame nendega nendel teemadel vestelda, ilma et me ütleksime, et ah, ära räägi mõttetut juttu?“ küsis Maikalu.

Maikalu sõnal vajavad meie lapsed terveid ja rõõmsaid lapsevanemaid ning koolides peavad olema psühholoogid. „Hetkel on koolipsühholoogid olemas 53 protsendis koolides. Me oleme avanud koostöös haridusministeeriumiga koolipsühholoogide nõuandeliini, et oleks võimalik koolipsühholoogiga nõu pidada ka nendel, kelle koolis koolipsühholoogi ei ole,“ rääkis ta. Maikalu selgitas, et seadus ütleb niimoodi, et kui laps või lapsevanem pöördub kooli ja ütleb, et tal oleks vaja psühholoogi, siis ta peab saama selle psühholoogi nädala jooksul, kriisiolukorras järgmisel päeval. „Ja kui see psühholoog leitakse väljastpoolt ehk erasektorist, siis tegelikult peab kool selle lapsevanemale ja lapsele kinni maksma. Lapsevanem ja laps ei pea ise maksma koolipsühholoogi teenuse eest.“

Samuti esinesid istungil ettekannetega Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.

Läbirääkimistel võtsid sõna Liina Kersna (RE), Toomas Jürgenstein (SDE), Priit Sibul (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Avafoto on illustreeriv: Pexels

Eesti: Ligi 1000 ajateenijat lõpetasid sõduri baaskursuse ja annavad sõdurivande

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna, 9. detsembril annab ligi 1000 oktoobris teenistust alustanud ajateenijat erinevates kaitseväe linnakutes truudusevande, millega vannutakse truudust Eesti Vabariigile.

„Sõduri baaskursus lõpeb lubadusega ohverdada oma elu Eesti riigi ja siin elavate inimeste nimel. Need sõnad seovad kümneid tuhandeid reservväelasi, kes on andnud sama tõotust varem ja tuhandete tulevaste ajateenijatega, kes lausuvad samu sõnu tulevikus. See tõotus teeb Eesti riigikaitse müüri aastast aastasse tugevamaks ja kindlamaks. Selle lubaduse andmine, hoidmine ning vajadusel ka täitmine nõuab julgust ja kindlameelsust. Aga ka oskusi ja teadmisi. Ma soovin sõduritele uudishimu ja sitkust valitud eriala omandamisel, vastupidavust ja tarkust võimalikke takistuste ületamisel ning sirget selga ja sõduriõnne juhuks kui meie kodumaa peaks kaitsmist vajama,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo.

Kokku tõotab 1. jalaväebrigaadi Jõhvi ja Tapa linnakutes Eestile truudust ligi 500 sõdurit.

2. jalaväebrigaadis vannub käesoleval reedel Võrus Eesti Vabariigile truudust pea 400 ajateenijat. „Sõdurite kehaline võimekus on äärmiselt madal, mistõttu peame väljaõppes järjest rohkem tähelepanu pöörama nende füüsilisele arendamisele. See on oluline, et sõdurid jõuaksid sõjaolukorras lahingupositsioonidele ning seal ka lahinguülesandeid täita,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu tõdemusel, et aasta viimane sõduri baaskursus näitas ajateenijate kehalise ettevalmistuse parendamise olulisust.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ligikaudu 70 ajateenijat lõpetavad sõduri baaskursuse reedel ning vannuvad oma kodumaale truudust. Selle puhul toimub reede pärastlõunal toetuse väejuhatuse Paldiski linnakus logistikapataljoni rivistus, kuhu on oodatud ka sõdurite lähedased ja teised külalised.

Logistikapataljoni sõdurite edasine teenistus jätkub erialakursustega, mille käigus omandatakse erinevad sõjaväelogistikutele olulised erialad, kus hilisemas etapis teenistust jätkatakse. Näiteks sideõppes elektrikud ja IT-spetsialistid, julgestuses laskurid, täpsuslaskurid ja kuulipildurid, lisaks veel laonduse spetsialistid, kokad, mehhaanikud ja parameedikud.

Küberväejuhatuses annab Ämari linnakus sõdurivande pea 90 noort. „Teisipäevane rännak läks mõnusalt ja oli näha, et sõdurite vaim on kõrge, keegi alla ei vandunud ning abistati üksteist,“ ütles staabi- ja sidepataljoni sidekompanii ülem kapten Martin Kokk. „Sõdur peab oskama mõelda ja vajadusel ka kastist välja. Tore on näha, et meie sõdur on leidlik.“

Kapten Kokk kirjeldas näitena lõpurännakul ühe meeskonna leidlikkust, kus ühes punktis pidi lahendama loogikaülesannet ning samal ajal tuli meeskonnakaaslastel teha kätekõverdusi nii, et jalad maad ei puuduta. Ta ei soostunud detaile avalikustama, kuid ütles, et kui suvel tehti sõduri baaskursuse lõpurännakul sama harjutust, sai parim meeskond 21 punkti, siis nüüdsel rännakul sai parim meeskond 91 punkti.

Erioperatsioonide väejuhatuse ajateenijatel lõppes käesoleva nädalaga sõduri baaskursus, mille järel vannuti truudust Eesti Vabariigile. Edasi ootab neid ees juba erioperatsioonide erialaõpe.

Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist. Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.

Sõduri baaskursus lõppeb eksamiga, mille käigus kontrollitakse õppurisõdurite teadmisi ja oskusi nii teoreetiliste testidega kui praktiliste harjutuste käigus, kus on vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine ja miinide paigaldamine. Samuti kontrollitakse sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 kilomeetrit.

Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu aega teenivate naiste ja meeste väljaõppetsüklid lõppevad 2023. aastal õppusega Kevadtorm, mille järel arvatakse nad reservi.

Avafoto: Mil.ee

Eesti: Sotsiaalkomisjon lahkas noorte suhet narkootikumidega

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon sai (08.dets) valdkonna ekspertidelt ülevaate, mida on tehtud ja on plaanis teha selleks, et Eesti noored jätaks narkootikumid proovimata ja tarvitamata.

Komisjoni esimees Helmen Kütt tänas ettekandjaid ja nõustus nendega, et eelkõige on tarvis panna rõhku tõenduspõhisele ennetusele. „On väga tähtis, et narkootikumide tarvitamise ennetamise tegevused oleksid mitte sellised, mis meile endale meeldivad, vaid sellised, mis ka päriselt töötavad,“ märkis Kütt.

„Noored proovivad või võtavad narkootikume tihti seepärast, et see parandab ajutiselt enesetunnet, ent ohutut uimastitarvitamist pole olemas. Peame tagama selle, et meie lapsed tunneks, et neid on kellelegi vaja, nad oleks oodatud ja armastatud. Väga oluline on see, et nad oskaks toime tulla stressiga ja ennest kehtestada – et iga laps oskaks öelda „ei“ riskikäitumisele, olgu selleks siis tubakas, narkootikum või riskantne seksuaalkäitumine,“ selgitas esimees. „Hädasoleva lapse märkamine ja kiire sekkumine on tihti just need, mis päästavad elu,“ sõnas ta.

Arutelu algataja Kert Kingo sõnul oleme olukorras, kus noorte seas alkoholi populaarsus langeb ning samal ajal narkootikumide tarvitamise populaarsus järjest tõuseb. „Noorte uimastitarvitamise ennetamisega on lootusetult hiljaks jäädud. See on valdkond, kus muudkui tehakse plaane ja koostatakse tegevuskavasid, aga reaalset tegutsemist ei paista kuskilt,“ nentis Kingo.

„Peame tagama selle, et narkootikumid lasteni ei jõuaks ja ennetustööd tegema sellises keeles, millest ka lapsed aru saavad,“ toonitas Kingo. Ta lisas, et koolidele on suureks probleemiks see, kuidas jõuda nende laste vanemateni, kes oma laste probleeme ei märka või ei tunnista. „Koolide jaoks on see väga suur veenmistöö, mis võtab kaua aega. Samal on koolidel tihti 1000 õpilase kohta ainult üks sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog – või pole ühtegi. See on probleem, mis vajab kiiremas korras lahendamist,“ sõnas ta.

Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Koolijuhtide Ühenduse ja psühhiaatriahaiglate esindajad.

Avafoto: Pexels

 

Riigikohus: Ristipuude kaitseks saab kasutada ka looduskaitse vahendeid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põlva Vallavolikogu esitas Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks planeerimisseaduse sätted, mis puudutavad kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamist. 

Põlva vallas leidub mitmeid Lõuna-Eesti pärimust kandvaid ristipuid, mille tüvesse on lõigatud ristimärke, kui sealt möödus kalmistule suunduv matuserong. Vallavolikogu leidis, et seadus on praegu liialt ebaselge ega anna omavalitustele piisavaid võimalusi ristipuude ja muude looduslike pühapaikade kaitseks. Samuti pole volikogu arvates tagatud omavalitsustele küllaldast rahastamist, et hüvitada maaomanikele kultuuripärandi säilitamiseks vajalikke piiranguid.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis oma tänase otsusega taotluse rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on omavalitsustel olemas õiguslikud võimalused, et kaitsta kohaliku kultuuripärandi hulka kuuluvaid puid ja metsi, mida riik ei ole muinsuskaitse alla võtnud. Samuti ei pea iga kohaliku ülesande täitmiseks tagama omavalitsustele eraldi rahastamist.

Kohus märkis, et ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse ja ruumiline planeerimine kuuluvad riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud pädevusse, mistõttu peavad nad tegema selles valdkonnas koostööd. Põhiseaduse preambul nimetab eesti kultuuri säilimist küll riigi ühe eesmärgina, kuid omavalitsuse territooriumil asuv kultuuripärand on tihedalt seotud ka kohaliku kogukonna rahvapärimusega.

Riigikohus juhtis tähelepanu sellele, et lisaks muinsuskaitseseadusele reguleerib kultuuripärandi hulka kuuluvate loodusobjektide kaitset ka looduskaitseseadus, mis annab omavalitsusele õiguse määrata nende kaitse ja kasutamise tingimused. Samuti on selle vajadusega arvestatud kehtivas planeerimisseaduses.

Ristipuude ja -metsade säilitamiseks võivad olla tarvilikud raiepiirangud, mis kaitseksid neid raie, aga ka näiteks tuulemurru eest. Sellised piirangud  riivavad aga metsaomanike õigusi, mistõttu võib olla vajalik neile hüvitise maksmine, kui muul moel pole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisiku huvide vahel.

Kolleegium nentis, et piirangute kestvus sõltub kaitstavate puude elueast. Seega on need eeldatavasti pikaajalised, kuid mitte igavesed, mistõttu ei pruugi olla põhjust kinnistu sundvõõrandamiseks. Küll aga võib olla vajalik sundvalduse seadmine, mille eest tuleb omanikule tasu maksta. Kuna põhiseaduse järgi on igaühel kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda, ei pea omanikule tingimata hüvitama kogu piirangutest tingitud kahju, vaid üksnes selle osa, mis on omaniku huve arvestades ebaproportsionaalselt suur.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Riigikogus läbis eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu teise lugemise

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu menetles tänasel istungil viis eelnõu.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) loob alused ja tingimused  eestikeelsele õppele üleminekuks.

Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda lasteasutusele või rühmale üheks aastaks erandi. Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.

Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt 10 sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet täiendatakse eelnõu kohaselt eesti keele oskuse nõudega, mille järgi peab õpetaja oskama eesti keelt C1-tasemel. Kultuurikomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, millega tuuakse direktori ja õppealajuhataja keeleoskusnõudele vastamise kohustus varasemaks. Õppeasutuste juhid peavad eelnõus algselt välja pakutud 2024. aasta 1. septembri asemel eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 1. augustist 2024.

Samuti toetas komisjon ettepanekut jõustada lasteaedade tugispetsialistide lähtetoetus 2024. aasta 1. septembri asemel 2023. aasta 1. septembrist, et tagada koolide ja lasteaedade võrdne toetamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Margit Sutrop (RE), Mihhail Stalnuhhin, Toomas Jürgenstein (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Signe Kivi (RE), Siim Kiisler, Peeter Ernits (EKRE), Andres Metsoja (I), Heiki Hepner (I), Dmitri Dmitrijev (K), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (K), Jürgen Ligi (RE), Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder (K) ja Jaak Aab (K).

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 18 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (697 SE) vähendatakse 2023. aastal kehtivat veeteetasude määra, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.

Kui alates COVID-19 pandeemia algusest kuni 2021. aasta märtsi lõpuni olid Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest vabastatud, siis mullu aprillist kuni selle aasta lõpuni on veeteetasu vähendatud 50 protsenti. Eelnõu nägi algselt ette, et 2023. aastal peavad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem, kui on seaduses sätestatud. Rahanduskomisjon viis eelnõusse menetluse käigus aga muudatuse, mille kohaselt kasvab soodustuse määr merendussektori arengu toetamiseks 37,5 protsendini.

Veeteetasu alandamine kehtib kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele, sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (748 OE) kohaselt nimetatakse Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks Urve Tiidus ning delegatsiooni senisest juhist Aadu Mustast saab juhi asetäitja. Juhi senine asetäitja Sven Sester arvatakse delegatsiooni koosseisust välja ning tema asemele nimetatakse delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (686 OE) kinnitatud koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.

Tagasi lükati üks otsuse eelnõu

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi    Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks“ eelnõuga (718 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks, sealhulgas lubada üksi elava pensionäriga samale aadressile sissekirjutust veel ühele tema lähisugulasele ning kaotada piirang, mille kohaselt peab pensionäri igakuine pension olema toetuse saamiseks väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE) ja Tõnis Mölder (K).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 33 ja vastu oli üks Riigikogu liige. Otsus jäi vastu võtmata, sest selle vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust. Eelnõu langes menetlusest välja.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 22.59.

 

 

1...117118119...751Page 118 of 751