NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on suurendada toiduohutusega seotud info kättesaadavust. Eelnõus loetletakse ja seega piiritletakse selgemalt, millist infot võib käsitada ärisaladusena.
Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (744 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu vastava määrusega, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ning anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka meie seadusandluses.
Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Eelnõuga kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Nii muutub info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav.
Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
Avafoto: NordenBladet
Vaata ka:
E-ained toidus – säilitusained, mida kindlasti vältida