NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada ettevõtjatele mõeldud universaalteenuse kasutamist ja sellega seotud probleeme.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon saada ülevaate, kui palju ettevõtjaid on otsustanud universaalteenusele üle minna ning milliseid probleeme on üleminekul esinenud. Muu hulgas soovitakse tema sõnul käsitleda ettevõtjate muresid, mille hulgas on suured leppetrahvid uue teenusega liitumisel ning ebakindlus universaalteenuse stabiilse hinna osas.
Riigikogu andis oktoobris vastu võetud seadusega ettevõtjatele võimaluse osta alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.
Universaalteenust saavad kasutada mikroettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, ning väikeettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Elektri universaalteenusena ostmise võimalus laieneb ka aastas kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele.
Kui kodutarbijad viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui nad ise ei soovi pakkumisest loobuda, siis ettevõtjad peavad universaalteenusele ülemineku soovist elektrimüüjale teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama. Leppetrahvita saavad universaalteenusele üle minna vaid kodutarbijad ning ettevõtjad peavad paketivahetusel lähtuma kehtiva elektrilepingu tingimustest.
Erikomisjoni istungile on kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, ministri nõunik Märt Ots, Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja riigikontrolör Janar Holm.
NordenBladet —Riigikogu rahanduskomisjon saatis tänasel Riigikogu istungil lõpphääletusele platvormihaldurite aruandlusreeglistiku täpsustamise eelnõu, mille eesmärgiks on platvormidel tegutsevate teenusepakkujate maksustamiseks vajaliku info kogumine.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et teema on aktuaalne ja vajab kiiret lahendamist. „Platvormialase tegevuse kohta teabe jagamine on tähtis ettevõtete võrdse kohtlemise seisukohalt. Nimelt hakkavad muudatuste kohaselt platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy, Booking.com esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta,“ selgitas Kokk. Ta märkis, et eelnõu võimaldab teha riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.
Ta lisas, et praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel. MTA on sõlminud mitme platvormidega kokkulepped, kes edastavad vabatahtlikult MTA-le teavet müüjate kohta, kes on selleks nõusoleku andnud. „Kõik kahjuks seda ei tee. Seaduse muudatus teeb nüüd selle kõigile üheselt kohustuseks,“ toonitas Kokk. Ta lisas, et nende reeglite kehtestamise kaudu tagame ka täiendava maksulaekumise riigieelarvesse.
Kokk märkis, et seaduse vastuvõtmise järel peavad platvormihaldurid aastast 2023 hakkama teavet koguma muuhulgas nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate kohta ja selle järgmise aasta jaanuari lõpuks saatma MTA-le. „Teavet tuleb anda nii platvormil tegutsevate kohalike kui ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavadki maksuhaldurid omavahel automaatse teabevahetuse korras,“ märkis Kokk.
Ta selgitas, et kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerimast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest.
Eelnõuga üle võetav aruandlusreeglistik tuleneb peaasjalikult ELi vastavast direktiivist, mille koostamisel omakorda tugineti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) varem koostatud platvormihaldurite aruandluskohustuste mudelreeglitele.
Valitsuse 24. oktoobril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas tänasel, 14. detsembri Riigikogu istungil..
NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse ütles tänases Riigikogu infotunnis vastates küsimusele toidujulgeoleku kohta, et riik kasvatab nii vilja kui ka teiste toiduainete varu.
„Tuleb tunnistada seda, et Vene agressioon Ukrainas on teatud taustsüsteemi, kaasa arvatud meie arvamust julgeolekust muutnud,“ sõnas Kruuse ja möönis, et varasemate valitsuste ajal on Eesti viljavaru olnud null. „Nüüd me tahame tekitada varu, mis on üks kuu. Tulles juurde sellesse, mis puudutab inimeste varustamist teiste toiduainetega, siis me saame öelda seda, et kuni siiamaani oli see umbes kolmepäevane varu riigi vaatest. Nüüd me oleme jõudnud juba seitsme päeva varuni ja kavatseme minna 14 päeva varuni. See on väga mõistlik lähenemine,“ selgitas minister.
Kruuse tõi esile, et praegu on Maaeluministeerium muutmas seadust selliselt, et Eesti Varude Keskus tegeleks lisaks kütuse ja energia varumisele enam toiduainete varumisele. „Toiduained ja toiduainete varu ja ka toiduainetööstused tuuakse sellise järjepidevuse mõttes selgelt seadusandlikult kõrgemale positsioonile. Ja see on minu arvates oluline,“ sõnas ta. Kruuse lisas, et seadusandlikus mõttes on küsimus, kui palju peab olema varusid laos või kui palju on võimalik toiduaineid toota tööstust võimendatud korras 24 tundi ööpäevas nädala jooksul töös hoides, alles läbi vaidlemata ja vajab põhjalikku arutelu.
„Samas, ärme unustame ära ka seda, mida minu arvates väga entusiastlikult ja väga vajalikult on teinud ka meie kodutütred, sõna otseses mõttes. Nad on kutsunud üles ja andnud juhiseid ja soovitusi, kuidas ka perekondade ja inimeste enda varu peaks olema minimaalselt nädal. See tegelikult tähendab seda, et need varud kogunevad mitme protsessi mõjul,“ märkis ta.
Ühtlasi vastasid infotunnis Riigikogu liikmete küsimustele välisminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes ning tervise- ja tööminister Peep Peterson. Urmas Reinsalu vastas küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse olukorra, Eesti riigitunnuse ja Riigi põhimaanteede kohta. Peep Peterson vastas küsimustele vaktsineerimise, immuniseerimise korraldamise nõuete kohta koolides ja laste vaktsineerimise kohta. Urmas Kruuse vastas küsimustele maaettevõtluse ja toidujulgeoleku kohta.
NordenBladet – “Tööturu läbirääkimistel on kolm osapoolt – riik, tööandjad ja töötajad. Viimaseid esindavad ametiühingud kui sõltumatud töötajate õiguste eest seisjad. On üksjagu tööandjaid ja töötajaid, kes pole ühegi esindus- või katusorganisatsiooniga liitunud, seega on igati õigustatud, et riigi kõrval osalevad läbirääkimistel nii Tööandjate Keskliit kui Ametiühingute Keskliit, kes on täna Eestis kõige esinduslikum töötajate eestkõneleja,” räägib Jaan-Hendrik Toomel.
“Ametiühingutesse on oodatud kõik Eesti töötajad ja teenistujad. Uks on avatud ja vastuvõtt külalislahke, küllap seepärast kuulubki ametiühingutesse kordades enam töövõtjaid kui väitis 7. detsembril Äripäevas peatoimetaja Meelis Mandel. Me ei küündi Põhjamaade tasemele, kuid protsendiliselt on Eestis ametiühingusse koondunud enam töötajaid kui näiteks vana ja tugeva ametiühinguliikumisega Prantsusmaal.”
“Kolmepoolsetel läbirääkimistel pannakse paika muuhulgas Eesti tööturu turvaline paindlikkus (inglise keeles flexicurity), mis on ametiühingute arvates Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes tublil keskmisel tasemel. Paindlikkuse teemalistes aruteludes ja läbirääkimistel jälgime ka tasakaalu, et ühes sektoris vajalik muudatus ei tooks mõnes teises valdkonnas kaasa halbu tulemusi. Siit tuleneb ka ettevõtjate arvamus jäikusest, mille põhjuseks on just Ametiühingute Keskliidu soov kaitsta ühe sektori töötajate õigusi teisi kahjustamata. Kolmepoolsetel läbirääkimistel ei saa ametiühingud eelistada ühtede töötajate õigusi teiste omadele.”
NordenBladet —Valitsuse 12. detsembri algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE).
2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud konkurentsiseaduse muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda konkurentsiametile järelevalvetasu. Järelevalvetasu näol on tegemist sihtotstarbelise tasuga ning selle eesmärk ei ole täiendav maksustamine. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust. Järelevalvetasu arvutamise aluseks on kehtiva seaduse järgi iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.
Muudatusega võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. Parandus mõjutab reguleeritavate sektorite taristuettevõtjaid, keda on ligi 200.
Seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumine kalendriaasta jooksul pole otstarbekas, kuna tasusid arvestatakse iga kalendriaasta kohta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE).
Eelnõu peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, täpsustada muuseumide rahastamise aluseid ja luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.
Muudatusega rõhutatakse muuseumide laiemat ühiskondliku rolli ja vajadust arvestada teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.
Eelnõu järgi lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid, näiteks edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud asju üle anda – edaspidi lisaks kultuuripärandiasutustele ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides.
Muuseumide rahastamisel täpsustatakse kriteeriume, näiteks riigi sihtasutusena tegutsevad muuseumid saavad tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, teistes omandivormides tegutsevad võivad jätkuvalt toetust taotleda.
Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta.
Andmekogu luuakse Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse registri ja Eesti rahvakultuuri keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele. Seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE).
Eelnõu näeb ette tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sh tagada õiglased maksusoodustused ja –vabastused ning soodustada kinnisvara käivet.
Seoses vajadusega hoida katastriandmeid ajakohasena ja tagada seeläbi omanikele ja kõigile teistele isikutele (sh teised maatüki piiri ja pindala andmeid kasutavad riiklikud registrid) maaüksuste andmete õigsus ja vastavus tegelikkusele, on täiendatakse, muudetakse ja täpsustatakse kehtivaid õigusakte.
Samuti kavandatakse eelnõukohases seaduses omandiga seotud andmete parandamiseks lihtne ja võimalikult vähekoormav haldusmenetlus. Nende eesmärkide saavutamiseks parandatakse ebatäpseks muutunud piiriandmeid ja reguleeritakse täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja avalikustamist.
Maakataster (kataster) on riiklik register, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Katastri andmeid kasutavad ka mitmed teised registrid (nt kinnistusraamat, maamaksu infosüsteem, ehitisregister) ja neid andmeid kasutades täidetakse paljusid avalikke ülesandeid, mistõttu on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda, andmed oleksid terviklikud ning nende andmete kvaliteet oleks usaldusväärne. Selleks tuleb andmeid ajakohastada. Maaomanikele ja avalikkusele peab olema selgelt teada omandi tegelik ulatus ja see peab olema katastrikaardilt selgelt nähtav. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE).
Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati tänavu Helsingis 21. septembril. Kokkulepe töötati välja, et toetada Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist ning lihtsustada rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Tänu andmevahetusele paraneb rahvastikuregistri andmekvaliteet.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist.
Kui sihtriik andmeid ei edasta, võib inimese elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi ka juhul kui inimene esitab oma uue elukoha aadressi koos vastava tõendiga. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse seaduses erisus üldiselt, see tähendab ei nimetata seaduses otseselt Soomega sõlmitud kokkulepet.
Muudatused on planeeritud jõustuma üheaegselt Eesti ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE).
Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminister allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril. Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et need oleksid omavahel kooskõlas.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Kokkuleppe kohaselt pole lubatud seda teha enne, kui lähteriik pole sihtriigilt vastavat teadet saanud.
Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadusega vajalik erisus luuakse ja ühtlasi sätestatakse ka see, millisel juhtudel võib kokkuleppest mööda minna.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe 12. detsembril algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (764 SE).
Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine.
Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõike 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
