NordenBladet – Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon määras 2023. kuni 2025. aastani kunstnikupalga saajateks Art Allmäe, Sandra Kosorotova, Peeter Lauritsa, Krista Mölderi, Terje Ojaveri, Darja Popolitova, Laura Põllu, Taavi Suisalu, Airi Triisbergi ja Kristina Õlleki.
Valimiskomisjoni kuulusid Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Säre (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Marge Monko (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor), Tiina Sarapu (kunstnik, kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023) ja Hanno Soans (kuraator ja kunstiteadlane, kunstnikupalga saaja aastatel 2022–2024).
Kokku laekus 72 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1-kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.
Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2016–2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu
2017–2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma
2018–2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja
2019–2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld
2020–2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman
2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir
2022–2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.
NordenBladet – HK Scan müüb Maag Grupile 90 miljoniga oma Baltimaade ärid, sellest 20 miljonit on tingimuslik. Müügitehing viiakse lõpule 2023. aasta teises pooles, teatas HK Scan. Tehingu peavad heaks kiitma Eesti ja Läti konkurentsiamet.
HK Scanile kuuluvad Eestis Rakvere lihakombinaat, Talleggi lihatööstus Tabasalus ja tootmisüksus Viiratsis. Lisaks on HK Scanil tootmisüksus Lätis Jelgavas.
Balti äride müügitulu oli mullu 170 miljonit eurot, maksueelne kahjum (EBIT) 5,4 miljonit eurot. HK Scani Balti ärid annavad tööd umbes 1500 inimesele.
Maag Grupp on Eesti ettevõte, mis tegutseb lisaks Eestile Soomes ja Poolas ning annab tööd 1000 inimesele. Maag Grupile kuuluvad tuntumatest brändidest Tere, Farmi, Deary, Rannarootsi, Rannamõisa ja Pouttu.
HK Scani tegevjuhi kohusetäitja Juho Ruhola ütles, et Balti äride müük parandab ettevõtte kasumlikkust ning tõhusust. “See aitab meil ellu viia pikaajalist plaani kasvada mitmekülgseks toidutootjaks,” lausus ta.
Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et HK Scani Balti äride ost aitab ettevõttel tugevdada oma positsiooni Balti turul. “See annab ka parema toidujulgeoleku turbulentsel ajal,” lisas ta.
Maag Grupp on sada protsenti Eesti kapitalil põhinev toiduainetööstusettevõtteid koondav ettevõte. Ettevõttel on kolm omanikku: Roland Lepp, Aivar Saarma (mõlemad 37,5 protsenti aktsiatest) ja Toomas Juhani (25 protsenti).
NordenBladet – Tulevase Pärnu uue silla juures asuvalt Rääma 38 kinnistult on kavas tootmine mujale kolida ning ehitada endise Linavabriku/Wendre vabrikupoe asemele elu- ja ärikvartal. Hetkel otsitakse uut kohta, kuhu tootmine kolida.
Rääma 38 omanik on Trading House Property OÜ, mis on üks Trading House Eesti Grupi firmadest. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Peter Huntile. Kunagi asus sellel kinnistul linavabrik, praegu voodi- ja tekstiilitehas koos Wendre esinduskauplusega.
Krundi omaniku korraldatud arhitektuurivõistluse võitis Rootsi arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects.
Võidutöö kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda Lai-Raba silda Ülejõe poole sõites Rääma tänava äärde elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht.
Praeguse kauplusehoone taha on planeeritud ümara põhiplaaniga tornelamu, mille kõrval on suurem sisehooviga ristkülikukujuline hoone. Nende taha, aedlinnaku poole jääva praeguse tootmistsehhi asemele on kavandatud erineva suurusega elamud, mille keskel on avalik roheala.
Foto: Wendre voodi- ja tekstiilitehase asemele kavandatav elamukvartal (Wingårdhs Architects)
NordenBladet – Alustavate ettevõtete börs Funderbeam loobub senisest ärimudelist ja väikeinvestoritele enam aktsiapakkumisi ei korraldata. See muudab murelikuks senised investorid ja Funderbeami nimistus olevad ettevõtted. Idufirmadel on keerulisemates majandusoludes raha kaasata oluliselt raskem, vahendab Aktuaalne Kaamera.
Seni ühisrahastusplatvormi põhimõttel tegutsenud alternatiivbörs Funderbeam muutis ärimudelit ja heitis kapitali kaasamiselt kõrvale jaeinvestorid, kes ootasid kasvuettevõtetelt liiga kiiret tootlust. Edaspidi võimaldavad nad varajases faasis osaleda vaid professionaalsetel investorgruppidel, nagu näiteks äriinglite assotsiatsioonid.
“Need on investorid, kes investeerivad ja hoiavad. Ja nad peavad suutma hoida investeeringut, ütleme kolm aastat, neli aastat, seitse aastat, rahulikult,” lausus Funderbeami juht Kaidi Ruusalepp.
Iduettevõte Upsteam, mis pakub klientidele väljasõidu-autopesuteenust, on Funderbeami alt raha kaasanud alates 2018. aastast kolmel korral. Nüüd lähevad nad uuele kapitalikaasamise ringile väljaspool Funderbeami ja usuvad, et on kasumisse jõudmisele väga lähedal.
“Väikeinvestorite aktiivsus on vähenenud. Teiseks on see, et kuna me tegime suure ärisuunamuudatuse, siis me näeme, et tulevikus peame liikuma rohkem rahakaasamisega fondide maailma ning Funderbeamil on teatud piirangud selles valdkonnas,” ütles Upsteami juht Martin Kristerson.
Jaeinvestorite kõrvalejätmist peab ta põhjendatuks.
“Kui investeeritakse iduettevõtetesse, siis peaks tegema pika staažiga investeeringuid. Kasvavad ettevõtted ikkagi. Ja nagu näha, vaadates viimase või poole aasta väikeinvestorite aktiivsust Funderbeamis, siis see on tõesti vähenenud,” lausus Kristerson.
Jaeinvestorid ise Funderbeami otsusest vaimustuses pole. Madis Müür on aastate jooksul investeerinud Funderbeami nimekirjas olevatesse ettevõtetesse umbes 300 000 eurot. Nüüd näeb ta ahenemas nii investorite kui ka ettevõtete võimalusi ning investeeringute likviidsus kahaneb.
“Nüüd on neil oluliselt ahenenud võimalused rahastust kaasata. Ennegi olid juba hinnatasemed madalad, aga nüüd nad ei saagi enam avalikult kaasata. Mingis mõttes see on nagu väike jalalöök maaslamajale. Nad tulid sinna teatud õigustatud ootusega, et seal saab ka järgmisi voore kaasata, aga nüüd enam ei saa,” nentis ta.
Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai Funderbeami ärisuuna muutuses probleemi ei näe, kuna startup-ettevõtete puhul on suunamuutus üsna tavaline.
“Neil ettevõtetel, kellel on juba Funderbeami listing, tõepoolest muutub olukord natukene keerulisemaks. Kindlasti tekib hästi palju küsimusi nendel jaeinvestoritel, kes on varem investeerinud start-up-ettevõtetesse, aga olen kindel, et Funderbeam oma kommunikatsioonis nende küsimustega ka kenasti tegeleb,” lausus Tammai.
Müür ütles, et Funderbeami äri on Eestis kokku kuivanud. Ta loodab, et see pole nende lõpu algus.
“Varem, kui sai kõikidelt, nii inglitelt, startupperitelt kui ka jaeinvestoritelt, kaasatud mitmeid 2,5-miljonilisi raunde järjest, siis nii head ajad neil ei tule inglitega nii pea tagasi ja võib-olla ei tule üldsegi,” lausus ta.
Ruusalepp peab jutte Funderbeami surmast enneaegseteks.
“Meie järelturg on jätkuvalt alles, meie tehnoloogia on jätkuvalt alles. Me lõpetasime ära, või vähemalt ajutiselt lõpetasime ära ühe ärisuuna,” ütles ta.
NordenBladet —Riigikohus märkis, et allikakaitse õigus on oluline ajakirjandusvabaduse tagatis, mis loob eeldused ajakirjaniku ja tema informaatori vahel usaldussuhte tekkimiseks. See võimaldab ajakirjanikul saada avalikku huvi eeldavates küsimustes teavet ka allikalt, kellel on info avaldamine seadusega keelatud või tooks muul viisil kaasa sanktsioonid.
Meediateenuste seaduse järgi ei tohi ajakirjanik või väljaanne üldjuhul ilma allika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Samas ei kehti see keeld juhul, kui allikas on andnud teadvalt valeinfot.
Kolleegium selgitas, et kui allikas annab ajakirjanikule väärinfot, siis on ajakirjanikul küll lubatud oma allikas avaldada, aga temalt ei saa seda tsiviilkohtumenetluses nõuda. See tähendab, et tsiviilkohtus on ajakirjanduse allikakaitse õigus absoluutne.
Kriminaalmenetluses tohib nõuda allika avaldamist ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik raske kuriteo lahendamiseks. Samas peavad ajakirjanik ja väljaanne arvestama sellega, et kui avaldatud teave rikub kellegi õigusi, siis oma allika avaldamisest keeldumise korral vastutavad nad ise ebaõige teabe või au teotava väärtushinnangu avaldamise eest ning neil tuleb olla valmis ka allikalt saadud info tõendamiseks.
Lisaks juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et allikakaitse õigus ei kehti olukorras, kus meediaväljaanne on loonud kanali, mille kaudu inimesed saavad avalikkusele infot või vihjeid edastada otse – ilma, et sellega kaasneks ajakirjanduslik vahendustegevus.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas vihjet, mis oli saadetud AS-ile Postimees Grupp kuuluvale portaalile Elu24. Vihjekirja kuvatõmmist levitati hiljem sotsiaalmeedias, aga sealt puudus saatja nimi. Vihjekirjas mainitud inimene esitas kohtule avalduse saatja andmete väljanõudmiseks Postimees Grupilt, sest väidetavalt sisaldas kiri laimu. Postimees Grupp keeldus vihje autori andmeid avaldamast, viidates allikakaitsele.
Maakohus asus seisukohale, et tegemist võib olla väärinfo avaldamisega ja leidis, et sellises olukorras peab ajakirjandusväljaanne autori andmed väljastama. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus täna Postimees Grupi määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu, sest seaduse järgi on määruskaebuste läbivaatamine sellistes küsimustes üheastmeline. Samas selgitas kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks allikakaitse põhimõtte rakendamist.
