NordenBladet — 24. ja 25. detsembril saavad Narva Jõuluküla külalised nautida andeka Polina Tšerkassova õdusaid jõuluaegseid jutuvestmisi. Publikuks on oodatud on nii väikesed kuulajad kui ka täiskasvanud muinasjutu- ja muusikasõbrad.
Polina Tšerkassova on professionaalne jutuvestja, muusik ja kultuuriantropoloog. Ta on palju reisinud ning kogunud lugusid ja muinasjutte paljudest maailmanurkadest. Tema lood on täis soojust ja õdusust, haaravad kuulajad endaga kaasa ja viivad kaugetele reisidele, mis on täis põnevaid seiklusi. Oma võluvaid lugusid saadab ta haruldastel pillidel ja mängib ka lugude vahele muusikat.
24. detsember
11:30–12:00 Põhjamaine muinasjutt Norrast: „Hülgenahk“ (vene keeles)
13:00–13:30 Põhjamaine muinasjutt Lapimaalt: „Väike Sampo ja päike“ (vene keeles)
15:00–15:30 Põhjamaine muinasjutt Rootsist: „Kuidas tekkis lumi“ (eesti keeles)
25. detsember
11:30–12:00 Põhjamaine muinasjutt Soomest: „Vanaema kootud kindad“ (vene keeles)
13:00–13:30 Põhjamaine muinasjutt Norrast: „Hea mesinik ja talvenõid“ (vene keeles)
15:00–15:30 Põhjamaine muinasjutt Rootsist: „Viimane hiiglane“ (vene keeles)
Üritused toimuvad Narva linnuse Reconditoriumi saalis ning on külalistele tasuta.
Ürituste toimumist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning iga muinasjuttu lõpus ootavad külalisi Põhjamaade maiustused.
Tulge ja nautige jõuluaegset Põhjala muinasjuttude maailma!
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon arutas ja saatis esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on muuta tasuta kõrgharidusele ligipääsu reeglid selgemaks ning kõrghariduse rahastamine õiglasemaks ja efektiivsemaks.
Eelnõu komisjonipoolse ettekandja Margit Sutropi sõnul pikendatakse eelnõuga aega, mille möödudes saavad tudengid samal astmel taas tasuta õppida. „Eelnõu järgi saab samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. See muudatus annab neile, kes soovivad tasuta kõrgharidust omandada esimest korda, paremad võimalused õppes osaleda, ning kõrgkoolidele võimaluse teenida lisaraha, mida saab kasutada õppekvaliteedi tõstmiseks,“ lausus Sutrop. Ta lisas, et eelnõu toetab ka akadeemilise distsipliini ja üliõpilaste vastutuse suurendamist.
Eelnõuga kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda. Samuti saavad kõrgkoolid õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilastelt, kes katkestavad õpingud, kui semestri algusest on möödunud rohkem kui 70 päeva. Põhjendatud juhtudel võivad kõrgkoolid pakkuda õpet ka tasuta. Pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe õppeaasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva.
Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega. Muudatused on kavandatud jõustuma alates 2024/2025. õppeaastast.
Eelnõuga muudetakse ka õppetoetuste ja õppelaenu seadust, et täpsustada euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Samuti täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist nagu see on teiste õppurite puhul.
Istungil osales ja tutvustas eelnõu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. jaanuaril.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Vabariigi Presidenti Alar Karise 20. detsembril esitatud Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ eelnõu (769 OE).
Vabariigi President teeb ettepaneku nimetada riigikontrolöriks Janar Holm teiseks ametiajaks.
President märgib seletuskirjas, et praegune riigikontrolör Janar Holm asus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees 9. aprillil 2018. Seega lõpevad tema volitused tähtajaliselt 8. aprillil 2023. Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktist 11, teen ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks (2023–2028) riigikontrolöriks Janar Holmi. Praegugi riigikontrolörina töötaval Janar Holmil on juhtimiskogemust ligi 25 aastat.
Riigikontrolöri ametis oldud aeg, vahetu ja pidev suhtlus Riigikogu, selle komisjonide ja Vabariigi Valitsusega on andnud talle väga hea arusaamise riigi toimimisest ning probleemidest. Riigikontrolli juhina on Janar Holm pidanud oluliseks otsesuhtlust erineva tasandi otsustajate ja avalikkusega, et selgitada riigi kõrgeima auditiasutuse seisukohti, ning rõhutanud vajadust probleemide teket ennetada ja riske võimalikult efektiivselt maandada. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
NordenBladet —Riigikogu võttis vastu kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatuse, millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni (RE) sõnul teeb heakskiidetud muudatus kinnisasjade omandamise protsessi ladusamaks nii inimesele kui riigile.
„Kui varem ei nähtud kinnisasja avalikes huvides omandamise protsessis omanikule ette võrdleva hindamisekspertiisi kulu katmist, siis nüüd tekib omanikul võimalus saada täiendavat hüvitist poole eelneva aasta keskmise brutokuupalga ehk umbes 900 euro ulatuses. Seda saab kasutada omandatava kinnisvara võrdleva hindamisekspertiisi ja samuti jätkuvalt asjaajamiskulude katteks,“ selgitas Jaanson.
„Antud muudatuse vastuvõtmine on äärmiselt oluline, et saabuks õigusselgus ja inimesed ei telliks turult ebamõistlike summade eest hindamisekspertiise. Samuti suureneb lootus, et tänu menetluse ladususele ei pikene suurte objektide rajamise aeg. Seda küsitakse ju eriti kriisiajal pidevalt, miks objektid ei valmi ja tähtajad edasi nihkuvad, nagu näiteks Rail Balticu puhul. Aga realiseerumas ja tulemas on ju ka kaitseotstarbeliste või energeetika rajatiste planeeringud, teedest rääkimata,“ ütles Jaanson.
NordenBladet – Tartu Ülikooli muuseum on esitatud Euroopa aasta muuseumi tiitli kandidaadiks. Aasta muuseumi auhinda annab välja Euroopa Muuseumide Foorum ja võitja kuulutatakse välja maikuus Barcelonas.
Auhinnale saab kandideerida muuseum, mis on viimase kolme aasta jooksul teinud läbi suurema uuenduskuuri. Aastatel 2018–2021 on Tartu Ülikooli muuseum muutunud külastajasõbralikumaks ning toonud uute väljapanekutega esile nii Tartu Ülikooli kui ka Tartu toomkiriku olulisuse Eesti ja Euroopa kultuuriruumis.
Sel ajavahemikul avas muuseum Tartu toomkirikus uue püsiekspositsiooni “Minu elu ülikool”, sajast teadlasest jutustava portreenäituse “Tartu Ülikooli 100 nägu” ning toomkiriku ajaloole pühendatud sise- ja välinäitused. Uuendati ajutiste näituste saali ja õpilaborit ning Toomemäe parki paigaldati heade mõtete pingid, mis on pühendatud ülikooli teadlastele.
“Loomulikult oleme nominatsiooni üle väga rõõmsad. Me ei ole muuseumihoonet põhjalikult renoveerinud, vaid juurutanud uusi lahendusi järk-järgult, tõestades, et ka väiksema rahastusega saab viia ellu suuri muutusi. Oleme loonud elamusterohke muuseumikogemuse, mille keskmes on hoone atmosfäär – usun, et just unikaalne õhkkond koos põnevate esemete ning kaasaegsete museoloogiliste lahendustega teeb külaskäigu eriliseks ja unustamatuks,” rääkis muuseumi direktor Mariann Raisma.
Foto: Tartu Ülikooli Muuseum (Mana Kaasik)
Lisaks näitusetegevusele hindas žürii ka hariduslikku tegevust, teenuste kvaliteeti, kogude tööd, kogukonna kaasamist ning sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust.
Tartu Ülikooli muuseum kogub ja hoiab materjale Tartu Ülikooli ajaloo kohta läbi nelja sajandi. Muuseumi kogud peegeldavad euroopaliku ülikoolihariduse arengut Eestis ning kollektsioonide tähtsust teadus- ja õppetegevuses. Muuseumi kogudes on ligi 250 000 museaali.
Euroopa aasta muuseumi tiitlile kandideerivad 33 muuseumi 18 riigist. Aasta muuseum kuulutatakse välja 2023. aasta maikuu alguses Barcelonas toimuval konverentsil.
Euroopa muuseumide aastaauhindu antakse välja 1977. aastast ning see on kõige tuntum rahvusvaheline muuseumide konkurss. Varem on Euroopa aasta muuseumi peaauhinna võitnud Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum, 2008). Eripreemiad on saanud kolm Eesti muuseumi: esile on toodud Lennusadam (Eesti Meremuuseum) ja Haapsalu linnus (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) ning Kenneth Hudsoni eripreemia on saanud Eesti Rahva Muuseum.
Aadress:
Muuseum
Lossi 25
51003 Tartu linn,
Tartu linn, Tartumaa
Avafoto: Tartu Ülikooli muuseum (Ragnar Vutt)
______________________________
Tartu Ülikooli muuseum, Tartu tähetorn ja Tartu Ülikooli kunstimuuseum on avatud aastaringselt kolmes erilises paigas Tartu kesklinnas. Tartu Ülikooli muuseum säilitab akadeemilist pärandit, harib ja valgustab noori ja vanu ning annab elamusterohkelt edasi nii Tartu Ülikooli ajalugu kui ka maailma teadus- ja kunstilugu.
