NordenBladet – Aurik-jäämurdja Suur Tõll seisab Lennusadamas kai ääres. See Eesti kõige vanem ja väärikam muuseumlaev on üks kolmest Läänemerel säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast. Laev ehitati 1914. aastal Vulcan Werke AG laevatehases keiserlikul Saksamaal Stettinis (tänapäeval Szczecin, Poola).
Kunagi maailma võimsaimate jäämurdjate sekka kuulunud aurik on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nimesid Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll.
Jäämurdja pardal on avatud uhke ohvitseride mess ja kapteni kajut, meeskonnaruumid, väljapanek jäämurdja ajaloost, masina- ja katlaruumid ning palju muud ehtsat ja huvitavat!
Väljapanek jutustab külastajatele Suure Tõllu loo läbi kõigi lippude, mille all jäämurdja kunagi on sõitnud. Laeva pardal toimunu on omamoodi peegeldus Eesti riigist ja selle pöördelistest hetkedest eelmisel sajandil.
Laev on avatud Lennusadama lahtiolekuaegadel.
Suure Tõllu pardal on võimalik korraldada ka üritusi, seminare ja muid koosviibimisi!
Rohkem infot ja broneerimine: +372 6 200 550, booking@meremuuseum.ee (E–R kl 9–17)
NordenBladet —Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt kinnitas kohtumisel Moldova asepeaministri, välisministri ja Euroopa integratsiooni ministri Nicu Popescuga, et Eesti on valmis jagama oma kogemusi ning toetama Moldovat teel Euroopa Liitu.
Suti sõnul oli Euroopa Ülemkogu mullusuvine otsus anda Moldovale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus oluline verstapost. „Oleme hea meelega valmis jagama oma kogemusi ning toetama Moldovat Euroopa Liidu liikmeks saamisel,“ ütles ta. „Loodan, et keerulisest julgeoleku- ja majandusolukorrast hoolimata liigub Moldova vajalike sammudega kiiresti edasi ning saab esimesel võimalusel alustada liitumisläbirääkimisi.“
Lisaks olukorrale Moldovas räägiti kohtumisel ka Venemaa alustatud sõjast Ukrainas. Sutt kinnitas, et Ukrainat tuleb igakülgselt toetada nii kaua, kui vaja, ehk Ukraina võiduni. Sutt tunnustas Moldovat seejuures ka suure sõjapõgenike vooga toimetulekul.
Moldova välisministri ja Euroopa integratsiooni ministriga kohtumisel osales ka väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.
Foto: Väliskomisjoni esimees Andres Sutt ja aseesimees Enn Eesmaa kohtusid Moldova asepeaministri, välisministri ja Euroopa integratsiooni ministri Nicu Popescuga. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
NordenBladet – Eesti ettevõtja Mait Laidvee ostis enamusosaluse Läti suurimat päevalehte Diena kirjastavas ettevõttes ning soovib kaasa aidata internetiportaalide arengule. Läti meediaturul on nüüd tegev ka ettevõtja Oleg Ossinovski partner Anastasija Udalova.
Diena ehk Päeva nime kandva päevalehe kõrval ilmuvad ka ärileht Dienas bizness, laupäevalisa, spordi- ja kultuuriväljaanne. Neljapäeva õhtupoolikul olid toimetuste ruumid üsna tühjad, sest enamik ajakirjanikke töötab kodus.
Diena on olnud Läti ajakirjanduse au ja uhkus, kuid omanikuvahetused on seda kõigutanud – aastate eest lahkusid Dienast pea kõik tippajakirjanikud ja asutasid oma nädalakirja Ir.
Praeguseks on Lätti alles jäänud kahest paberil ilmuvast päevalehest Dienal enim lugejaid. Siiski tegutsetakse kahjumiga ja seniselt omanikult, kunagiselt telejuhilt Edgars Kotsilt enamusosaluse ostnud Eesti ettevõtja Mait Laidvee möönab, et Diena ärimudel ei toimi.
Nüüd on Laidveel 52 protsenti Dienas biznessi aktsiaist. Just sinna koondub nii päevalehe kui ka selle lisade väljaandmine. Kotsile jäi 24 protsenti firmast ning senine ja ka jätkav peatoimetaja Gatis Madžinš sai sama palju ehk 24 protsenti aktsiaist.
Peamiselt metsandusega tegeleval Laidveel puudub meediatöö kogemus.
Diena konkurendi, veebis ilmuvat väljaannet nra.lv välja andva Mediju Namsi ehk Meediamaja omanikuks sai aga Eesti ettevõtja Oleg Ossinovskiga tihedalt seotud Anastasija Udalova.
NordenBladet – Pikaajaline erivajadustega inimeste spordielu eestvedaja kuulus kuue laureaadi hulka.
Pidulikul Eesti spordi auhinnagalal kuulutati välja ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2022. aasta aastapreemiate laureaadid. Aastapreemia pälvisid kuus spordivaldkonnas tegutsevat inimest ja organisatsiooni, nende seas Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu ja Virtus Estonia eestvedaja Mallika Koel.
Mallika Koel on Eesti Paralümpiakomitee asutajaliige, kes on suure osa oma elust pühendanud paraspordi arendamisele Eestis ning andnud väärtusliku panuse mitmete puudega inimeste ühiskonda integreerimisel ning nende elukvaliteedi parendamisel läbi spordi ja liikumisharrastuse. Ta on aidanud mitmeid parasportlasi tiitlivõistlustele, lisaks töötab siiani Tallinna Tondi Koolis, õpetades järgmisi põlvkondi puudega lapsi liikuma ning liikumisest rõõmu tundma.
Teised preemiasaajad olid Tallinna linna spordi edendaja Kaili Kukumägi, Heino Lipu mälestuse jäädvustaja Ahto Paavo, Eesti laskesuusatamise raudvara Rein Pedaja, koolispordi edendaja Laine Rokk, motosportlane Kert Varik ja kolme tiitlivõistluse korraldaja Eesti Uisuliit.
NordenBladet —Viimsi Vallavolikogu kehtestas 2020. aasta aprillis detailplaneeringu umbes 15 hektari suurusele alale Randvere külas, kus kasvab mets. Muu hulgas moodustati kolmel hektaril senisel rohealal üheksa eramukrunti, nihutati seal siiani asunud rohekoridor mere poole ja muudeti seda oluliselt kitsamaks.
Vald põhjendas avalikku huvi planeeringu kehtestamiseks eelkõige sellega, et vastutasuks elamukruntide loomisele lubas maaomanik anda rannaäärse maa üle vallale ning sinna oli kavas rajada Tammneeme ja Randvere külasid ühendav jalakäijatetee ning terviseradade võrgustik. Seni kuulus kinnistu maatulundusmaa hulka, mistõttu polnud valla hinnangul võimalik rohevõrgustiku eesmärke saavutada, aga planeeringuga muudeti suurem osa kinnistust puhkeotstarbeliseks maaks.
Kohaliku kogukonna liikmed vaidlustasid planeeringu halduskohtus. Muu hulgas juhtisid nad tähelepanu sellele, et kinnisvaraarendusel võib olla negatiivne mõju rohekoridori ja -võrgustiku toimimisele. Rohekoridori laius oli sel alal seni 120–200 meetrit, kuid nüüd kahanes see kitsamas kohas alla 50 meetri. Samuti polnud kavandatavale jalgteele tagatud ligipääsu Tammneeme küla poolt.
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohtu halduskolleegium otsustas täna detailplaneeringu tühistada.
Kolleegium möönis küll, et planeeringu kehtestamist toetas avalik huvi arendada vaidlusalusel metsaalal puhkevõimalusi, rajada kallasrajale senisest kvaliteetsem ühendustee kahe küla vahel ning saada osa maast valla omandisse selle tõhusamaks puhkeotstarbeliseks kasutamiseks, kuid planeeringu negatiivne mõju rohevõrgustikule on ebaproportsionaalselt suur.
Riigikohus nentis, et haljasaladel on kahtlemata oluline roll ka ümbruskonna elanikele aktiivse puhkuse võimaldamisel, kuid rohekoridori põhieesmärk on tagada, et looma- ja linnuliikide populatsioonid ei killustuks ning neile oleks tagatud liikumisvõimalused erinevate rohevõrgustiku alade vahel.
Kolleegium märkis, et rohevõrgustiku alal on elurikkuse kaitse oluline eesmärk ja maaomaniku erahuvi elamute ehitamiseks ei kaalu seda antud juhul üles. Planeeringu aluseks olnud uuring näitas, et piirkonnas on arvestatav looduslik loomastik ning rohekoridori ahenemine muudab selle tõenäoliselt vähematraktiivseks inimpelglikele liikidele, nagu põdrad ja metssead.
Samuti väitis vald ekslikult, et maatulundusmaal pole võimalik rohevõrgustiku toimimist tagada. Riigikohus selgitas, et metsakinnistu kuulumine rohevõrgustikku ei tähenda tingimata, et seda ei saa majandada. Lageraie võiks tõepoolest takistada kinnistul asuva metsamaa kasutamist puhkeotstarbel või rohevõrgustiku alana, aga valikraietega oleks metsa endiselt võimalik majandada, nagu soovitab ka juba varem kehtestatud rohevõrgustiku teemaplaneering.
Lisaks rohevõrgustikuga seotud probleemidele leidis kolleegium planeeringust veel teisigi eksimusi. Muu hulgas ei lahendatud kallasrajale kavandatud jalgteele juurdepääsu küsimust, kuigi see on omavalitsuse ülesanne. Samuti tellis osa planeerimismenetluse dokumentide koostamise arendaja, mitte vald, kuigi see on kõrgema tasandi planeeringuid muutva detailplaneeringu puhul keelatud.
