NordenBladet – Eile, 29.septembril allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Ühtlasi teevad tööandjad ja ametühingud ettepaneku siduda töötasu alammäär lahti maksudest või tasudest, nagu näiteks lasteaia kohatasu või omavalitsusjuhtide palk.
Kokku lepitud miinimumpalk hakkab kehtima 1. jaanuarist 2023. aastal.
NordenBladet – Eesti Energia kõige uuem, Auvere soojuselektrijaam läheb tuleval nädala pooleteiseks kuuks remonti. Elektritootja hinnangul ei peaks suure elektrijaama seiskumine elektrihinnale olulist mõju avaldama – elektrit puudu ei jää, appi tulevad teised Enefiti elektrijaamad.
610 miljonit eurot maksma läinud Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam* on oma seitsme eluaasta jooksul rikete ja hoolduste tõttu seisnud kokku pea neli aastat ning pole siiani täie hooga tööle saanudki. Jaama on pidevalt moderniseeritud, sest algselt ainult põlevkiviküttele mõeldud elektrijaam pidi toime tulema ka puidujäätmete ja uttegaasiga.
Kuid suurem tehniline probleem on soojusvahetitega. Peatöövõtja paigaldatud seadmed polnud töökindlad ja need saab välja vahetada alles sel sügisel, mil uued soojusvahetid Hiinast kohale jõuavad.
_____________________________ * Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine.
Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis valmis põhiosas 2015. aastal. Selle võimsus on 300 MW. Auvere elektrijaam kasutab keevkihttehnoloogiat ning kuni 50% ulatuses on võimalik asendada jaamas kasutatav põlevkivi biomassiga. Kogu investeeringu maht oli 610 miljonit eurot.
Elektrijaama rajas General Electric. Ehitusleping sõlmiti 2011. aasta algul ja jaam võeti üle 2018. aasta keskpaigas.
Avafoto: Eesti Energia Auvere Elektrijaam (NordenBladet)
NordenBladet – Täna, 30.septembril andsid Eesti Energia ja konkurentsiamet ühises avalduses teada elektri universaalteenuse hinna.
Elektri universaalteenuse hind on 15,4 eurosenti kilovatt-tunni kohta (kWh) ehk 154,08 eurot megavatt-tunnist. Tegemist ei ole veel absoluutse lõpphinnaga, sest iga edasimüüja kujundab selle põhjal välja oma lõpliku hinna, kuhu on lisatud marginaal ja käibemaks. Tarbijale tuleb lõpphind koos käibemaksu, müüja marginaali ja mõistliku kasumiga arvatavasti 180-190 eurot megavatt-tunnist ehk 18-19 senti kilovatt-tunnist.
“See 154,08 eurot on ajutine hind. Kusjuures 55 protsenti sellest moodustab CO2 hind. See on täna pisut enam kui 60 eurot, aga kui Eesti Energia tütarfirma Enefit Power taotluse esitas, oli see pea 90 eurot. Ehk CO2 hind on volatiilne,” selgitas Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee “Terevisioonis”. Pärn-Lee tunnistas, et läbirääkimised Eesti Energiaga ei olnud lihtsad, sest energiaettevõte soovis oma taotluses hinnaks 181,83 eurot megavatt-tunnist.
Taastuvenergiaallikatest on tänavu toodetud enam kui kolmandik elektrist
Päikese- ja tuuleenergia panus on tänavu oluliselt tõusnud. 37 protsenti elektrist on tänavu toodetud taastuvenergiaallikatest, millest omakorda poole moodustab biomassi põletamine ning ülejäänu annavad päikese- ja tuuleenergia. Viimase kahe tootlikkus sõltub ilmast ning aastaajast. Võrreldes eelmise aasta kogu päikeseelektri tootlusega on selle aasta kaheksa kuuga päikesepaneelid juba tootnud kolmandiku võrra rohkem elektrit ehk 428 GWh. Tuulest energiat toodetud seitse protsenti rohkem kui möödunud aastal.
Aasta esimese kaheksa kuuga toodeti taastuvenergiaallikatest 1790 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat. Võrdluseks fossiilkütuste põletamisest 3103 GWh. Taastuvenergiast enim panustas biomass, millest toodeti 885 GWh elektrit.
VAATA KA: Täna, kell 10 toimub universaalteenust ja selle hinda tutvustav pressikonverents, mida saab otsepildis vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel.
HEA TEADA ❗❗❗
Eesti elektrimüüjad on seadusega kohustatud klientidele universaalteenust pakkuma!
Alates 1. oktoobrist osutab Eesti Energia riiklikku elektri universaalteenust. See tähendab, et kõik kodutarbijad, sh korteriühistud, ja kodutarbijate elektri edasimüüjad saavad osta elektrit reguleeritud hinnaga. Lahendus on mõeldud mõõduka hinnataseme tagamiseks.
Kuidas käib universaalteenusele üleminek?
* Kui kliendi tänane elektripakett on universaalteenuse hinnast kallim, viiakse klient automaatselt universaalteenusele üle. Eesti Energia teeb otsepakkumise kirja teel, kui universaalteenuse hind selgub. Leping hakkab kehtima 1. oktoobrist. * Kui universaalteenuse lepingu sõlmib Eesti Energia klient, kes on otsepakkumisest välja jäänud, siis vormistame universaalteenuse soovi korral tagasiulatuvalt alates liitumiskuu 1. kuupäevast.
* Kui klient saab universaalteenuse pakkumise, aga ei soovi sellega liituda, tuleb elektrimüüjat teavitada. * Kui kliendi tänane elektrihind on universaalteenuse hinnast soodsam, siis kliendile universaalteenuse otsepakkumist ei saadeta. Soovi korral saab universaalteenuse ise valida, muutes e-teeninduses oma kehtivat elektrilepingut.
Kas universaalteenust saab igal ajal lõpetada ning naasta oma vana elektrilepingu juurde? Universaalteenuse paketti saab igal ajal tasuta lõpetada. Vana elektrilepingu tingimuste juurde naasmine ei ole siis enam võimalik, vaid tuleb sõlmida uus elektrileping vastavalt sel hetkel kehtivatele tingimustele.
Kui valin universaalteenuse, siis kas riiklik energiahinna toetusmeede kehtib ka mulle? Olenemata kehtivast elektrilepingust saavad kõik elektri kodutarbijad alates 1. oktoobrist kuni 31. märtsini 2023 riiklikku hinnakompensatsiooni, mis onkuni viis senti kilovatt-tunni eest (lisandub käibemaks). Energiatoetus kajastub elektriarvel automaatselt ning selleks ei pea ise midagi tegema. Esimene hinnakompensatsiooniga arve tuleb oktoobrikuu eest ning jõuab klientideni novembris.
Toetusmeetme madalaim lävi on kaheksa senti kilovatt-tunni eest. Kui praegune elektrihind on kaheksa senti kilovatt-tunni eest või alla selle, siis mainitud meede ei rakendu. Kui kehtiv fikseeritud elektrihind on nt kümme senti kilovatt-tunni eest, siis rakendub soodustus kaks senti kilovatt-tunni eest. Nimetatud summadele lisandub käibemaks.
NordenBladet — AS Trigon Property Development (registrikood 10106774; edaspidi „Aktsiaselts“) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus 29. septembril 2022.a. Tallinnas, Pärnu mnt 18.
Üldkoosolek algas kell 14:00. Erakorralisel üldkoosolekul oli aktsiatega esindatud 2 569 152 häält, mis moodustab 57,104% kõigist Aktsiaseltsi aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolek oli pädev võtma vastu otsuseid päevakorras olnud küsimustes.
Üldkoosoleku otsused:
Dividendide maksmise ettepanek
Maksta aktsionäridele dividende summas 134 972 ehk 0,03 eurot aktsia kohta. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 14. oktoobril 2022. aasta Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 13. oktoober 2022. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende. Dividendid makstakse aktsionäridele 20. oktoobril 2022. aastal.
Aktsionäride üldkoosoleku protokoll on kättesaadav Aktsiaseltsi kodulehel: http://www.trigonproperty.com/.
Rando Tomingas
Juhatuse liige
+372 66 79 200
info@trigonproperty.com
NordenBladet – Saunum Groupi esimese poolaasta kahjum kasvas aastaga 290,3 protsendi võrra 690 310 euroni. Käibe kasvatamises polnud ettevõte samavõrd edukas. Käive kasvas samal perioodil vaid 42,6 protsendi võrra 1 036 320 euroni.
2022. aasta esimese poolaasta kahjum on planeeritust suurem, mille põhjuseks on peamiselt sisendhindade kasv ning planeeritud müügiprognoosist kõrvalekaldumine, teatas kompanii.
Ebakindlus makroökonoomilisel ning geopoliitilisel tasandil on mõjutanud ka saunatoodete sektori kasvutempot. Suurimateks väljakutseteks on olnud metalli- ja tootmishindade olulised kõikumised, mis omakorda on esmalt mõjutanud brutomarginaali ning lõpuks ka seadmete väljamüügihinda.
2022. aasta esimese kuue kuuga jätkas Saunum enda müügivõrgustiku kasvatamist, sõlmides olulised edasimüügilepingud Itaalias, Sloveenias ja Ühendkuningriigis. Tänaseks on Saunumi tooted müügil 24 riigis, teatas kerisetootja.
Saunum on 2014. aastal asutatud Eesti saunatehnoloogia ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on elektrikeriste ja sauna sisekliimaseadmete arendamine, tootmine ja müümine. Ettevõtte ja tema toodangu teeb unikaalseks asjaolu, et kõikides Saunumi seadmetes kasutatakse maailmas ainulaadset sauna õhukihte segavat ning ühtlustavat mehhaanilist lahendust, millega saab tagada ühtlase ja tervisliku saunakliima kogu leiliruumis ning mille uudse patenteeritud tehnoloogiaga saab tekitada leiliruumis soolase õhu keskkonna. Saunum ning kõik Saunumi partnerite koostetehased asuvad Eestis (Tallinnas ja Harjumaal).
Tegevusala: Keriselahenduse välja arendamine väiksematele saunadele
Asutamise kuupäev: 08.12.2014
Audiitor: Audit & Consult OÜ
Kauplemisele võtmise kuupäev: 18.12.2020 (First North aktsianimekiri)
Nõustaja: Advokaadibüroo SORAINEN AS
Koduturg: Nasdaq Tallinn
Noteeringud teistel börsidel: –
