NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu, millele otsustas teha teiseks lugemiseks 15 muudatusettepanekut.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et eelnõu näol on tegemist uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele.
„Kehtiv õigus on täna ebapiisav ning sätted on laiali erinevates õigusaktides. Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted ning nähakse ette arveldussüsteemi reeglid, süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ning kohustused,“ ütles Kokk. Ta lisas, et nähakse ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine, seal hulgas ka juhul kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti.
Kokk ütles, et komisjoni poolt tehtud muudatused olid väga valdkonnaspetsiifilised ja pigem tehnilised. Näiteks täpsustati äriühingu piiriülese ümberkujundamise reegleid seoses väärtpaberite üleviimisega teise registrisse, samuti jäeti eelnõust välja võlaõigusseaduse täiendamine tasaarvelduskokkuleppe regulatsiooniga, sest see vajab veel analüüsimist.
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab ütles, et lisaks nähakse ette vastavad reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides. „Praktikas ilmnenud probleemina on Eesti ettevõtjatel olnud raskusi ühineda maksesüsteemidega väljaspool riigipiiri tulenevalt meie regulatsiooni puudulikkusest,“ märkis Aab. Ta lisas, et eelnõuga tagatakse muu hulgas, et süsteemselt olulistele makse -ja arveldussüsteemidele edastatud maksejuhised on kaitstud tagasipööramise või kehtetuks tunnistamise eest maksejõuetuse või finantskriiside lahendamise menetluses.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE) Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 25. jaanuaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.