NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna hommikul peetaval avalikul istungil toimetulekutoetuse kui sotsiaalabi korraldust ja selle maksmisega seotud probleeme.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli kontrolliaruanne, et Sotsiaalministeerium pole toimetulekutoetuse kui riikliku toetusmeetme ühetaolist rakendamist piisavalt suunanud ja seetõttu on omavalitsustes tekkinud toetuste maksmisel suured käärid. “See tähendab, et sarnases olukorras inimesed saavad Eesti eri paigus erinevas suuruses toimetulekutoetust, kusjuures sageli jääb toetuse saajatele pärast tegelike eluasemekulude tasumist kätte toimetulekupiirist vähem raha. Samuti näitas Riigikontrolli aruanne, et abivajajate koormus toetuse taotlemisel on kohati ülemäära suur,” ütles ta. “Soovime saada komisjoni istungil täpsema ülevaate, miks on riikliku toetusmeetme rakendamisel tekkinud omavalitsustes niivõrd suur ebavõrdsus ning mida plaanib Sotsiaalministeerium teha, et probleemid lahendada.”
Erikomisjoni istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ja nõunik Mailiis Kaljula, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ulli Luide, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak, Saue Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marelle Erlenheim, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell.
NordenBladet – Eesti on välistalentidele atraktiivne sihtkoht ning Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) on pühendunud nende isikute kohanemise toetamisele. Ühtse teeninduskeskusena Tallinnas pakub IHE olulisi konsultatsioone ja avaliku sektori teenuseid nii välisspetsialistidele ja nende kolleegidele kui ka kohalikele tööandjatele.
Mis on Eesti Rahvusvaheline maja (IHE)?
Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) on mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada kultuurivahetust ja paremat mõistmist erinevate riikide ja kultuuride vahel. IHE pakub mitmesuguseid programme ja teenuseid, nagu keeletunnid, kultuuriüritused ja tugi rahvusvahelistele üliõpilastele ja külastajatele.
IHE on ka riiklik teabe- ja abikeskuseks mitmesugustel teemadel, mis on seotud rahvusvahelise elamise ja Eestis töötamisega. Nende eesmärk on aidata üksikisikutel ja gruppidel integreeruda Eesti ühiskonda ja kultuuri ning edendada rahvusvahelist koostööd ja üksteisemõistmist.
IHE on infoallkikaks ka inimestele, kes soovivad õppida tundma teisi kultuure, ja neile, kes otsivad võimalust oma keeleoskust harjutada.
Keele tugi: IHE pakub keeletunde ja ressursse, et aidata välismaalastel õppida kohalikku keelt, hõlbustades nende suhtlemist ja kogukonda sulandumist.
Kultuuriline orientatsioon: IHE pakub kultuurisuunitluse programme, et tutvustada välismaalastele kohaliku ühiskonna tavasid ja norme, aidates neil Eesti kultuuriruumi kergemini mõista ja selles orienteeruda.
Õigusnõustamine: IHE annab välismaalastele juriidilist nõu ja abi immigratsiooni, tööhõive ja eluasemega seotud küsimustes.
Võrgustiku loomise võimalused: IHE korraldab üritusi ja tegevusi, mis aitavad võrgustikke luua, et ühendada välismaalased kohalike ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega, mis aitavad neil leida töövõimalusi ja luua tugivõrgustiku uues kogukonnas.
Tööpakkumise teenused: IHE pakub tööotsijate ja kohalike tööandjatega tööotsijate ühenduse loomiseks tööpakkumisteenuseid, sealhulgas elulookirjelduste ülevaatamist, intervjuude ettevalmistamist ja läbirääkimiste tuge.
Abi ümberkolimisel: IHE pakub tugiteenuseid, mis aitavad välismaalastel eluaset leida, pangakontosid avada ja muid uude riiki kolimisega seotud toiminguid teha.
Ärinõustamine: IHE pakub kohalikele tööandjatele ärinõustamist ja tuge rahvusvaheliste töötajate palkamise ja hoidmisega seotud küsimustes, sealhulgas immigratsiooni- ja tööseaduste järgimise ning mitmekultuuriliste meeskondade parimate tavade järgimises.
Töötajate säilitamise programmid: IHE pakub kohalikele tööandjatele töötajate säilitamise programme, et aidata neil hoida rahvusvahelisi töötajaid ja leevendada suure voolavusega seotud kulusid.
Mitmekesisuse ja kaasamise koolitus: IHE pakub kohalikele tööandjatele mitmekesisuse ja kaasamise koolitusi, et aidata neil luua rahvusvahelistele töötajatele kaasav ja tervitatav töökoht.
Tugirühmad: IHE korraldab välismaalastele tugirühmi, et suhelda teiste sarnaste kogemustega inimestega, jagada teavet ja tuge.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas Eesti Rahvusvahelise maja (IHE) Ülemiste linnakus 2018 aasta novembris koostöös Mainor ASiga, et suurendada avaliku ja erasektori koostööd ning meelitada tippspetsialiste Eestisse tööle. IHE on abiks Eesti ettevõtetele, kelle edu sõltub ladusast välisvärbamisest.
Miks Eesti?
Eesti on tehnoloogiliselt arenenud riik, kus innovatsioon on kultuuriga sügavalt põimunud. Kuna 99% rriigi avalikest teenustest on internetis saadaval ja dokumente saab digitaalselt allkirjastada, pakub Eesti väga tõhusat ja sujuvat eluviisi. Eestlased hindavad selget suhtlust ja organisatsioonilist ülesehitust, mis võimaldab hinnata inimesi pigem oskuste kui positsiooni järgi. See võimaldab noortel spetsialistidel oma karjääriredelil kiiresti tõusta. Lisaks pakub riik suurepärast töö- ja eraelu tasakaalu, lühikeste edasi-tagasi sõiduaegade ja paindliku tööajaga, samuti juurdepääsu puhtale õhule, loodusele ja ühele Euroopa turvalisemale linnale. Kõik need tegurid muudavad Eesti atraktiivseks sihtkohaks välistalentidele, kes soovivad Eestis oma karjääri teha ja nautida Põhjamaist elukvaliteeti.
Eesti Rahvusvaheline maja / International House of Estonia: Tänav: Valukoja 8, C tiib, esimene korrus, Ülemiste City, 11415, Tallinn. Telefon: +372 627 9701 (vastab ainult töötundidel) E-mail: ihe@workinestonia.com Veebileht: https://workinestonia.com
NordenBladet —Riigikogu täiskogu hakkab veebruaris uuesti arutama presidendi poolt 2020. aasta suvel välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muudatusi, väliskomisjon ja põhiseaduskomisjon teevad ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul saab presidendiga nõustuda, et seadusemuudatustes on abikaasade ja registreeritud elukaaslaste erineva kohtlemise tõttu põhiseadusega vastuolu. “Riigikohus on teinud mitmeid otsuseid, mille kohaselt on kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslastel ja perekonnaseaduse alusel registreeritud abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused. Ka Riigikogu ise on võrdse kohtlemise mitmesse seadusesse sisse kirjutanud, laiendades vastavaid sätteid nii abielus kui ka kooselus olevatele inimestele. Pole mingit põhjust kohelda registreeritud partnereid ja abikaasasid meie seadusruumis erinevalt,” ütles ta ja lisas, et seetõttu ei saa seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetada.
Väliskomisjoni esimehe Andres Suti sõnul asus ka väliskomisjon seisukohale, et seadust ei saa muutmata kujul uuesti vastu võtta. Tema sõnul on Välisministeerium kinnitanud, et mitmed eelnõu väljatöötamise ajendiks olnud praktilised probleemid on saanud kehtiva seaduse alusel juba lahenduse, kuid kindlasti vajab välisteenistuse seadus ajakohastamist. “Kogu välisteenistuse seaduse põhjalik muutmine tuleb kindlasti ette võtta, aga seda juba märtsis valitavas Riigikogu järgmises koosseisus,” märkis Sutt.
Riigikogu võttis välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (45 UA) vastu 2020. aasta juunis. Seaduse eesmärk oli ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas sooviti seadusega ajakohastada välisteenistuse palgasüsteemi, muuta välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid ning erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda.
President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et see on põhiseadusega vastuolus osas, kus näeb ette abikaasatasu maksmise välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasas olevale abikaasale, kuid mitte kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. President tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Komisjonid on valmis välja kuulutamata jäetud seadust Riigikogu täiskogus uuesti arutama ülejärgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja väliskomisjoni esindaja, kellele võivad Riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon kiitis heaks Arenguseire Keskuse 2023. aasta tegevuskava, mille kaks uut uurimissuunda keskenduvad õpetajate järelkasvule ning aktiivsete tarbijate rollile tuleviku energiasüsteemis.
Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et energia valdkond areneb kiiresti ning muuhulgas on suur huvi endale taastuvenergiat toota. „Venemaa energiasõda on toonud vastukaalu – algamas on uute lahenduse loomise buum. Uute tootmiste püstitamisel on järjekorrad, huvi on kõrge, peame võrkudest eemaldama fantoomid ning võrke tuleb laiendada. Suurte parkide võidujooksus oleme konkurentsis teiste riikidega, peame siin tegutsema sõjaaja kiirusega. Teaduslik analüüs, kuidas võtta Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks maksimum ühest algavast buumist on väga oodatud,“ sõnas esimees.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on 2023. aasta uurimissuundadel oluline roll Eesti tuleviku kujundamisel. “Õpetajate järelkasvu murest on räägitud aastaid ning probleem on teravnenud seoses Ukraina sõjapõgenike lastega ning eesti õppekeelele üleminekuga. Käsitleme uuringutes nii järelkasvu mõjutavate tegurite seniseid kui ka võimalikke tulevikutrende, selgitades välja, milliseks võib kujuneda õpetajate vajadus ja järelkasv aastani 2040,“ selgitas Danilov.
Sügisel alustab Arenguseire Keskus uue uurimissuunaga, mille raames uuritakse aktiivsete tarbijate rolli tuleviku energiasüsteemis. “Aina rohkem tarbijaid osaleb aktiivselt energiasüsteemis juhtides nutirakendustega oma energiatarvet või olles ise energiatootja. Vajalik on mõista, kui suureks võib mikrotootjate, energiaühistutes osalejate ning energia salvestajate hulk kujuneda, millised tegurid seda mõjutavad ning mida tähendab suur hulk aktiivseid tarbijaid ja mikrovõrke Eesti energiasüsteemile,” tõi Danilov välja.
Käesoleva aasta kevadeni jätkab Arenguseire Keskus 2022. aastal algatatud rohepöörde arenguseirega, mille keskseks osaks on rohepöörde seisukohalt kriitiliste tehnoloogiate nagu salvestustehnoloogiad, bio- ja sünteetilised kütused jm edasise arengu analüüs võimalike stsenaariumide võtmes.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.
NordenBladet — Eesti sulgeb Soome lahe Vene laevadele, teatas välisminister Urmas Reinsalu.
Eesti kavatseb Soome lahes kehtestada „piiranguvööndi”, mis katkestab Venemaa laevade liikumise ning võimaldab riigil kontrollida Venemaa sõja- ja tsiviillaevu.
⚡️ Estonia plans to close the Gulf of Finland for russia, Estonian Foreign Minister Urmas Reinsalu says. pic.twitter.com/SenO1zDyVw
— FLASH (@Flash_news_ua) January 23, 2023
