Pühapäev, detsember 21, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Scoutspataljon tähistas piduliku rivistusega Pikksaare lahingu 104. aastapäeva

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Laupäeval, 21. jaanuaril möödus 104 aastat ühest kuulsaimast Scoutspataljoni lahingust – Pikksaare jaama vabastamisest. Aastapäeva tähistati 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus pataljoni traditsioonilise rivistusega.

Brigaadiülema nimel õnnitles pataljoni kolonelleitnant Mart Sirel, kes tõi välja Scoutspataljoni julguse ning sihikindluse olla alati paremad kui varem. „Scoute on alati iseloomustanud ülesannetele orienteeritus ning nad ei ole kunagi ühegi takistuse ees seisma jäänud. Seda näitas ka võit 104 aastat tagasi ning seda võidukust kanname edasi ka tänapäeval,“ ütles kolonelleitnant Sirel ning andis Scoutspataljonile õnnitlusega üle brigaadiülema kilbi.

Lisaks andis Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik toimunud rivistusel teenistujatele üle laskmisvõistluse auhinnad ja ergutused viidates, et scoutside julgus ja initsiatiivikus ei ole ajas muutunud. „Scoutside tegu Pikksaare lahingus oli hulljulge. See viis scoutsid võiduni. Sellest tuleks meelde jätta miski, mis kehtib ka praegu – julged võidavad!“ ütles kolonelleitnant Raudsik.

21. jaanuaril 1919. aastal toimunud lahingu tulemusel vallutas 47-liikmeline Scoutspataljoni grupp Pikksaare jaama. Erakordseks teeb lahingu see, et võit saavutati 524 punavõitleja vastasseisust hoolimata, mis tähendab, et alistati endast üle kümne korra suurem vaenlane. Lahing on Scoutspataljoni jaoks märgilise tähtsusega, mistõttu on Pikksaare nimi kantud ka pataljoni lipule. Scoudid näevad lahingut suuresti väeosa vaimsuse, julguse ja pealehakkamise sümbolina.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalne, iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Kõrge valmidusastmega kiirreageerimisüksuse kaitseväelased on osalenud NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates 2005.aastast.

Avafoto: Pikksaare lahingu 104. aastapäev Tapa linnakus (Kaitsevägi/Ketter Ojakivi)

Eesti sotsiaalkomisjon: tugiisikud väärivad õiglasi ja paindlikke töösuhteid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas  kollektiivset pöördumist, mis palub tagada tugiisikutele suuremad sotsiaalsed garantiid.

Pöördumise „Tugiisik töölepinguga tööle“ mõte on osutada tähelepanu sellele, et praegu sõlmivad kohalikud omavalitsused tugiisikutega eelkõige käsunduslepinguid, mitte töölepinguid, mis tähendab, et tugiisikutele pole ette nähtud puhkust ning väikese koormuse puhul ka ravikindlustust.

Komisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et kohalikel omavalitsustel on olenevalt tugiisiku töö iseloomust ja kestvusest õigus otsustada, kas temaga sõlmitakse tööleping või käsundusleping. „On inimesi ja olukordi, kellele puhul käsundusleping sobib paremini kui tööleping ja seda võimalust ei saa neilt ära võtta,“ sõnas Kütt ja lisas, et kui tugiisiku töömaht läheb suureks ja tugiteenuse osutamine muutub tema põhitööks, siis saab Tööinspektsioon teha järelevalvet selle üle, kumb töövorm on õigem.

„Tuleb tänada teema sotsiaalkomisjoni toojaid. Nägime täna istungil, et teema on lisaks arutlusel olnud nii kohalikul kui ka erialaorganisatsioonide tasandil ja see näitab, et see tõesti vajab põhjalikku arutamist ja enam selgust,“ märkis Kütt.

Komisjoni aseesimees Siret Kotka toonitas, et tugiisikuid on kohalikel omavalitsustel niigi raske leida. „Ühelt poolt peaks tugiisikuid rohkem koolitama, samal ajal peaks riik olemasolevaid õiglaselt kohtlema. Lihtsam võimalus töölepingu alusel tööle saada ei annaks neile mitte ainult sotsiaalseid garantiisid, vaid ka töömotivatsiooni ja tunde, et nad kuuluvad toetavasse kollektiivi,“ märkis ta.

Sotsiaalkomisjoni istungile olid kutsutud kollektiivse pöördumise „Tugiisik töölepinguga tööle“ algatajate esindaja Anneli Tamm, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiooni esindajad.

Tugiisikuteenus on lastele ja täiskasvanutele mõeldud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine. Abivajajale pakutakse abi igapäevaeluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga.

 

 

Eesti: Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäev Viljandis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 13. veebruaril kell 14.00 toimub Viljandi Sakala Keskuses Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäev, mille käigus tutvustame erinevaid toetusprogramme, mida koostööks Põhjamaadega pakume. Sõna võtab ka Kersti Liiva Pärnu Omavalitsuste Liidust, kes on edukalt kogu taotlusprotsessi läbi teinud ning rahastust saanud.

Infopäeval saab teada:
• millised on toetusprogrammid avalikule sektorile, mittetulundusühendustele ja kultuurivaldkonnale;
• millised on toetuse taotlemise olulisemad tingimused;
• kuidas toetust taotleda;
• mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mida teeb selle esindus Eestis 2023. aastal;
• mida me peame mõistma, kui soovime teha rohepööret.

Pärast programmide tutvustusi vastavad esinejad osalejate küsimustele ning annavad praktilisi nõuandeid.

Kui sul mõlgub meeles koostööprojekti tegemine, siis tasub ennast juba varakult kurssi viia erinevate toetusvõimalustega: Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmid.

Infopäevadel osalemiseks palume end registreerida siin.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäeva ajakava:

Viljandi linnagalerii, Linnaraamatukogu 3. korrus, aadress: Tallinna 11/1.
13. veebruar 2023 kell 14.00 – 16.00

13.45 – 14.00 Kogunemine: registreerimine ja suupisted
14.00 Avasõnad
– Viljandi esindaja
– Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor “Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustus ja plaanid 2023”
14.20 – 14.40 Madis Tilga, PMN Eesti esindus “Rohepööre ja majanduse piirid”
14.40 – 15.10 Merle Kuusk, Grete Kodi, Madis Kanarbik, PMN Eesti esindus, PMN toetusprogrammide tutvustus:

– Põhjamaade kultuuripunkti kultuuri- ja kunstiprogrammid
– MTÜde programmid
– Avaliku halduse mobiilsusprogramm
15.10 – 15.30 Kersti Liiva, Pärnumaa Omavalitsuste Liit “Kogemusi osalemisest PMN-i toetusprogrammides ja koostööprojektides”
15.30 – 16.00 Arutelu, küsimused

Infopäev toimub koostöös Viljandi Linnavalitsuse ja Viljandi Sakala Keskusega.

 

Margit Sutrop eestikeelsele õppele ülemineku OTRKl: riigikogu on ajaloolise otsuse teinud, üleminek algab 2024. aastal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop ütles parlamendis eestikeelsele õppele ülemineku teemalisel riikliku tähtsusega arutelul, et eestikeelsele õppele ülemineku puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas.

Sutrop märkis, et kui välise rahu tagamiseks panustame kaitsekulude tõstmisega ja aitame koos liitlastega Ukrainat, siis seesmise rahu tagamiseks peame aitama kaasa haridussüsteemi üleviimisele eestikeelseks ja eestimeelseks.

„Eesmärk on luua eestikeelne ja eestimeelne haridussüsteem, mis toetub meie kokkulepitud ühisväärtustele ja lõimib kõik õppurid Eesti väärtusruumi. Eesmärk on, et eestikeelne haridussüsteem annab väga hea riigikeele oskuse ja annab lõpetajale eluks kaasa 21. sajandi ootustele vastavad teadmised, oskused ja väärtushoiakud,“ rääkis Sutrop.

Ta tõi välja, et eestikeelsele õppele üleminek on vajalik muu kodukeelega lastele, kes selle kaudu saavad võrdsed võimalused ja lootuse paremale tulevikule, Eesti ühiskonnale sidususe tagamiseks ning Eesti riigile konkurentsivõime kasvatamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks.

„Eestikeelne kool peab olema õppijakeskne kool, kus kõige keskmes on laps, tema kui õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamine ei ole praegu paraku venekeelsetes koolides tavaline praktika. Just koolikultuuris ja juhtimise autoritaarsuses või koolidemokraatias on küsimus,“ sõnas Sutrop.

Lõpetuseks tõdes Sutrop, et eestikeelsele haridusele üleminek vajab kogu ühiskonna panust. Meil on olemas programmid Noored kooli, Tagasi kooli, Kogenud kooli. Nüüd on aga vaja Ühiskond kooli programmi,“ sõnas ta.

Sutrop meenutas, et Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu seaduse, mille alusel lähevad koolid üle eestikeelsele õppele. Selle järgi algab üleminek 2024. aastal ja peab toimuma aastaks 2030.

 

Eesti: Keskkonnakomisjon saatis metsanduse arengukava täiskogu istungile esimesele lugemisele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel erakorralisel istungil arutati Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, mis annab põhjaliku ülevaate metsanduse olukorrast. Statistika kohaselt on Eesti metsamaa pindala 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa pindalast.

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja ütles, et arengukava arutelul seame eesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse tagamise. „Metsanduse arengukava senisel arutelul on esile kerkinud probleemid, mis on seotud metsaökosüsteemide ja elurikkuse püsimise ning kliimamuutuste mõjudega. Samuti on probleemid seotud raiemahtude vähendamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuga,“ selgitas Metsoja. Ta lisas, et arengukava menetlemisel vaatame seda dokumenti laiemas kontekstis.

Metsoja märkis, et arengukava koostamisel on olnud keskne roll mitmel juhtkogul, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, arengukava algatamiseks moodustatud töörühmal, rahva esindajatest koosnenud metsakogul, huvirühmadel, samuti muul tagasisidel.

Arengukavas rõhutatakse, et metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Otsesemalt on võimalik raiemahtusid suunata riigimetsades. Samuti saab raiemahtu mõjutada valitsus, kel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiemaht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Arengukava lisas on kirjas, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit.

Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul.

Esitatud arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“.

Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.

Metsaseaduse kohaselt kinnitab metsandust käsitleva valdkonna arengukava Riigikogu.

Keskkonnakomisjoni istungil osales keskkonnaminister Madis Kallas.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine” eelnõu (774 OE) Riigikogu täiskogu istungile 24. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

 

 

1...108109110...751Page 109 of 751