Pühapäev, detsember 21, 2025

EESTI UUDISED

KÜSITLUS näitab, et venelased tajuvad Balti riike ohuna

NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.

Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.

Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.

Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.

Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.

Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.

Esiletõstetud pilt: Venemaa, Moskva (Pexels)

Eesti ei sulge Venemaa saatkonda Tallinnas

NordenBladet – Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas, et riigil ei ole plaanis sulgeda Venemaa saatkonda Tallinnas. See avaldus on vastuseks Venemaa teatele selle nädala alguses, et ta saadab välja Eesti suursaadiku. Reinsalu rõhutas, et diplomaatilise esinduse omamine Venemaal on Eesti kodanike ja konsulaarhuvide kaitseks ratsionaalne.

Eesti välisminister Urmas Reinsalu selgitas, et riigil ei ole kavatsust sulgeda Venemaa saatkonda Tallinnas. Ka Venemaa ei ole selle kohta ühtegi teadet teinud. Poliitikasaates “Esimene stuudio” esinedes teatas Reinsalu “Meie saatkond [Moskvas] jääb paika. Me ei ole seadnud kavatsuseks ka Venemaa saatkonna sulgemist Eesti Vabariigi territooriumil, samas pole ka Venemaa sellisest kavatsusest teatanud.

ETV saates “Esimene stuudio intervjueeris välisminister Reinsalut Andres Kuusk

Reinsalu selgitas veel, et Eesti vastus diplomaatilistele meetmetele lähtub pariteedi põhimõttest ning Venemaa peab sellega arvestama. See tähendab, et praeguse seisuga ei ole kummagil riigi kavatsust kõiki diplomaate välja saata ega tagasi kutsuda. Reinsalu märkis ka, et diplomaatiliste sidemete hoidmine Venemaaga ei ole irratsionaalne ning diplomaatilise korpuse vähendamine ei tähenda infovoogude vähenemist, millele Eesti oma idanaabri osas ligi pääseb.

Reinsalu tõi ka esile, et riigid jagavad ühist veekogu ja piirnevad üksteisega, muutes suhtluse mingil tasandil “vältimatuks”. Samuti selgitas ta, et Eesti seisukoht Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas ei ole muutunud.

Diplomaatilise pariteedi kehtestamine Venemaaga peaks lõpule jõudma järgmisel kuul ja on olnud välisministeeriumis pikka aega kõneaineks, arvestades, mitu korda on Eesti pidanud ebasobivate meetmete tõttu Vene diplomaate oma pinnalt välja saatma. tegevust. Väidetavalt järgib Läti eeskuju ka diplomaatilise pariteedi kehtestamisel.

Foto: Urmas Reinsalu (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: NordenBladet.com

Eesti: Kultuuriminister Piret Hartman lubab hilinenud taotlusvoorus teatritele erakorralist rahastamist

NordenBladet – Kultuuriminister Piret Hartman pidas enne teatritele hädaabiraha lubamist pikki arutelusid nii kultuuriministeeriumi töötajate kui ka sotsiaaldemokraatidest erakonnakaaslastega.

Riigikogu võttis möödunud aasta suvel vastu uue etendusasutuste seaduse, mille eesmärk on muuta teatrite rahastamine selgemaks ning muuta teatrimaastik mitmekesisemaks, jätkusuutlikumaks ja kõigile inimestele kättesaadavamaks.

Taotlusvoor toimus aga alles detsembri keskpaigas, mis tekitas muret. Tallinna Linnateater, nagu ka VAT-teater, oleks mullusest toetusest kaotanud umbes poole, Tartu Uus Teater ja veel kümme etendusasutust saanuks aga raha juurde.

Hartman otsustas süstida samasse taotlusvooru veel 850 000 eurot, millest pool oli tegelikult juba teatrite endi raha, mis oli eelmistel aastatel mõeldud eksperimentaalprojektideks, ja teine pool kultuuriministeeriumi reservist.

Ta nentis, et kultuuriministeeriumi reserv on kõigi murede lahendamiseks liiga väike, kuid see toimib kiire lahendusena pakiliste küsimuste lahendamiseks. Hartman plaanib järgmise aasta tegevustoetuse taotlemiseks teha uue taotlusvooru, mistõttu on etendusasutustel piisavalt aega vajadusel oma tegevust ümber korraldada.

Madis Hindre tehtud pikka intervjuud (originaalpealkirjaga: Hartman alles jäänud reservist: meie võimalused on väga väikesed) kultuuriminister Piret Hartmaniga saate lugeda ERR´ist.

Allikas: NordenBladet.com

Eesti: Riigikogus on graafikute Kaija Kesa, Helen Tago ja Lilli-Krõõt Repnau ühisnäitus „Mälestused maastikest“

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis on avatud graafikute Kaija Kesa, Helen Tago ja Lilli-Krõõt Repnau ühine näitus „Mälestused maastikest“.

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et kolme graafiku ühisnäitusel on tunda autorite loomingulist kooskõla. „Heameel on tõdeda, et kunstnike töödest õhkub vastu vabaduse mõiste ja sellega seotud erinevad vormid. Autorid toovad ise esile, et vabadus ei ole kunagi midagi iseenesest- mõistetavat,“ ütles Ratas. „Vabaduse sisu mõtestamine ja selle kajastamine on eriti oluline praegusel keerulisel ajal,“ toonitas Ratas.

„Mälestused maastikest“ koondab kolme kunstniku graafilisi lehti. Kõik kunstnikud on loomingulise ühenduse graafika.ee liikmed, lisaks ühtsele mõtteviisile seob neid ka ühine stuudio ja galerii, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine.

Näituse pealkiri tuleneb Lilli-Krõõt Repnau samanimelisest seeriast. Graafilised lehed on valminud 2022. aasta kevadel ja kunstnik seob läbi linna- ja loodusvaadete ühtseks tervikuks Tallinna, Lääne-Virumaa ning Narva.  Helen Tago läheneb graafilises installatsioonis Narvale läbi pimetähni kontseptsiooni. Kaija Kesa suuremõõtmelised mokulito tehnikas valminud ööliblikad seovad endas lootust ning ühtlasi sunnivad meid mõtlema elu hetkelisusele. Kesa on ise öelnud: „Neid liblikaid luues mõtlesin tänutundega Ukraina kunstnikele Oksana ja Ivanna Stratiychukile, kes õpetasid siin Eestis meile neid tehnikaid.”

Kõik kolm graafikut on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat.

Kaija Kesa katsetab oma loomingus erinevaid tehnikaid, peamiselt kuivnõela, fotopolümeeri ja koopiaülekande tehnikaid.   Loomingu teemad on inspireeritud peamiselt loodusest ja inimese sisemaailma võimalustest.

Helen Tago looming on mõjutatud lapsepõlves kogetud hüljatud maastikest ning tühermaadest ning linnamaastikest, viimase korrastatud rütmidest ja esmapilgul nähtamatutest vaheruumidest maastikes.

Lilli-Krõõt Repnau õppis Eesti Kunstiakadeemiale graafikat ning omandas lisaks magistrikraadi animatsiooni erialal. Ta on end õpingute käigus täiendanud Šveitsis, Lutserni Ülikooli Kunsti- ja Disainikolledži videoosakonnas. Aastal 2010 tunnustati Repnau graafikaloomingut Edmund Valtmani stipendiumiga.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus jääb avatuks 23. märtsini ja selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: Graafikute ühisnäitus „Mälestused maastikest“ (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

 

Uus taotlusprogramm “Prosperous Future” kodanikeühenduste koostööks piirkonnas

NordenBladet — „Prosperous Future“ – uus taotlusprogramm, mis toetab Põhjamaade organisatsioonide koostööd, et luua keskkonnahoidlik, demokraatlik ja säilenõtke regioon koos vabaühendustega Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning Ukraina, Valgevene ja Venemaaga seotud sõltumatute partneritega.

PROGRAMMI EELARVE: 10 000 000 taani krooni (DKK) aastas
PROJEKTITOETUS: minimaalselt 300 000 DKK ja maksimaalselt 500 000 DKK
TÄHTAEG: 15. veebruar 2023
RIIGID: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Taani, Soome, Islandi, Norra, Rootsi, Fääri saarte, Gröönimaa, Ahvenamaa ning sõltumatud partnerid seoses Ukraina, Valgevene ja Venemaaga

Suunised – „Prosperous Future“

Enne kui taotlete sellest programmist toetust, tutvuge järgmiste suunistega.

Taust

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) on alates 2006. aastast viinud ellu toetusprogramme, et toetada koostööd Põhjamaade kodanikuühiskonna ja Läänemere piirkonnas, sealhulgas Valgevenes ja Venemaal tegutsevate organisatsioonide vahel valdkondades, mis pakuvad vastastikust huvi. 2022. aasta veebruarist on aga koostöö tingimused Venemaa ja Valgevene organisatsioonidega märkimisväärselt muutunud. Seetõttu on programm viidud vastavusse uue geopoliitilise olukorraga ning lisatud on võimalus kaasata sõltumatuid partnereid Ukrainast.

Programmiga „Prosperous Future“ soovib PMN endiselt võimaldada ja tugevdada inimeste koostööd regioonis, toetades kodanikuühiskonna ja demokraatia arengut kestliku ja säilenõtke ühiskonna poole kooskõlas PMNi visiooni ja strateegiliste prioriteetidega.

Eesmärk

Programmi „Prosperous Future“ üldine eesmärk on toetada Põhjamaade organisatsioonide koostööd, et luua keskkonnahoidlik, demokraatlik ja säilenõtke regioon vabaühendustega Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning Ukraina, Valgevene ja Venemaaga seotud sõltumatute partneritega, olles kooskõlas Põhjamaade Ministrite Nõukogu visiooni ja strateegiliste prioriteetidega. Meie visioon on, et 2030. aastaks on Põhja- ja Baltimaade piirkond kõige kestlikum ja paremini lõimunud piirkond maailmas.

Tähtsaimad tingimused

Selleks et 2030. aastaks paika pandud visiooni ellu viia, on Põhjamaade Ministrite Nõukogu kehtestanud strateegilised prioriteedid. Kõik projektid peavad keskenduma vähemalt ühele järgnevatest prioriteetidest:

• keskkonnahoidlik regioon – üheskoos edendame ühiskonna rohepööret ning püüdleme süsinikuneutraalsuse, säästva ringmajanduse ja bioressursipõhise majanduse poole;
• konkurentsivõimeline regioon – üheskoos edendame piirkonnas rohelist majanduskasvu, mis põhineb teadmistel, uuendustel, liikuvusel ja digitaalsel lõimimisel;
• sotsiaalselt kestlik piirkond – üheskoos edendame kaasavat, võrdset ja omavahel seotud regiooni, kus kehtivad ühised väärtused, toimub tugevam kultuurivahetus ning valitseb suurem heaolu.

Lisaks peaks iga projekt hõlmama vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte eesmärki strateegiliste prioriteetidega seotud 12 visioonieesmärgist:

Roheline Põhjamaade piirkond:

  • süsinikuneutraalsus;
  • elurikkus;
  • ringmajandus;
  • säästev tarbimine;
  • rahvusvaheline koostöö.

Konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond:

  • uuenduslikkus;
  • tööturud;
  • digiteerimine.

Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond:

  • tervis ja hoolekanne;
  • kaasav üleminek;
  • kodanikuühiskond;
  • sidusus.

Lisateavet meie 2030. aasta visiooni kohta leiate siit.

Toetust võivad saada eri projektid, sealhulgas haridus- ja kultuuriprojektid.
Lisaks keskendutakse kolmele valdkonnaülesele teemale, et jõustada 2030. aasta visiooni strateegilisi prioriteete ja 12 visioonieesmärki. Projekti tegevused peavad olema seotud vähemalt ühe allpool toodud valdkonnaga ja seda tuleks ka taotluses kirjeldada:

  • säästev areng;
  • sooline võrdõiguslikkus;
  • lapsed ja noored.

Abikõlbulikud taotlejad

Abikõlbulikud partnerid:

  • 1. rühm: kodanikuühiskonna organisatsioonid Taanist, Soomest, Islandilt, Norrast, Rootsist, Fääri saartelt, Gröönimaalt ja Ahvenamaalt;
  • 2. rühm: kodanikuühiskonna organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast;
  • 3. rühm: sõltumatud kodanikuühiskonna partnerid Ukrainast, samuti Valgevenest ja Venemaalt.

Abikõlbulik partnerite struktuur:

  • vähemalt üks partner Põhjamaadest (1. rühm);
  • juhtpartner 1. või 2. rühmast;
  • partnereid peab olema vähemalt kolmest riigist ja nad peaksid olema vähemalt kahest ülaltoodud rühmast.

Eelistatud on kvaliteetsed projektid, milles teeb kaasa vähemalt üks partner igast kolmest riigirühmast.

Lisaks peavad sobivad partnerid olema sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Projektis võivad osaleda ka partnerid riikidest, mida ei ole eespool nimetatud, kuid PMNi toetust ei tohi kasutada nende kulude katmiseks.

Projekti asukoht: projekte ei tohi füüsiliselt ellu viia Venemaa pinnal.

Kui suurt summat on võimalik taotleda?

Ühe projekti kohta saab taotleda vähemalt 300 000 Taani krooni ja kõige rohkem 500 000 Taani krooni.
Programmi „Prosperous Future“ kogueelarve on 10 000 000 Taani krooni.

Projekti tegevuste tähtaeg

Projektid peaksid algama 1. juunil 2023 ja kestma kuni 31. oktoobrini 2024.

Kuidas taotleda

Taotlemiseks peavad kõik osalevad partnerid esitama ühistaotluse. Juhtpartneri ülesanne on kanda raha projektipartneritele üle ning esitada PMNi nõutud ühised finants- ja selgitusaruanded.

Taotlusvormi näete siit.

Kasutage kindlasti nõutavaid vorme.

Vajaduse korral annab sekretariaat partneritele oma hinnangu.

Taotluse esitamise tähtaeg

Taotluste esitamise konkurss algas 15. detsembril 2022.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2023.

Protsess

Taotluse esitamisel kontrollib PMNi sekretariaat, kas taotlus vastab toetuskõlblikkuse kriteeriumidele, ja hindab taotlusi. Nõuandekomitee, kuhu kuuluvad nõunikud Põhjamaade välisministeeriumidest, otsustab sekretariaadi hinnangu põhjal taotluste lõpliku tähtsuse järjekorra. Seejärel otsustab PMNi peasekretär, millistele projektidele toetust antakse.

PMN määrab kindlaks lõpliku toetussumma. Tulemused tehakse taotlejatele teatavaks tõenäoliselt 2023. aasta aprilli lõpuks.

Juhime tähelepanu, et otsuseid ei saa edasi kaevata.

Hindamiskriteeriumid

Rakendamine

  • projekti kooskõla programmi eesmärkidega;
  • projekti elluviidavus (kas tulemused on realistlikud; tegevuskava sidusus – kas eesmärk, tegevused, tulemused ja ajakava on omavahel kooskõlas?);
  • projekti uuenduslikkus (kas projektis kasutatakse uusi lähenemisviise ning tegeletakse uute ja asjakohaste teemade/küsimustega?).

Strateegiline fookus

  • meie 2030. aasta visiooni ja strateegiliste prioriteetide toetamine: keskkonnahoidlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult kestlik regioon;
  • keskendumine valdkonnaülestele teemadele: säästev areng, sooline võrdõiguslikkus, lapsed ja noored;
  • tulemuste lisandväärtus ja sünergia Põhjamaade jaoks (kas projekt edendab pikaajalist koostööd, rakendab konkreetset Põhjamaade pädevust või tagab teadmusvahetuse Põhjamaade, Balti riikide ja ümbritsevate piirkondade vahel?).

Partnerluste kvaliteet

  • Kas projekti on kaasatud partnerid kõigist kolmest rühmast?
  • Millised on juht- ja muude partnerite võimed?

Finantskestlikkus

  • Kas eelarve on realistlik, kulutõhus ja läbipaistev ning hõlmab kaas- või omarahastamist?

Tõhus teabevahetus

  • Kas projektil on kava, mis tagab tõhusa teabevahetuse?

Toetuste jagamisel võetakse ühtlasi arvesse projektide temaatilist ja geograafilist mitmekesisust.

Lisad / Nõutavad vormid

Taotlus peab sisaldama järgmisi lisasid ning selle täitmisel tuleb kasutada projekti kirjelduse ja eelarve jaoks ettenähtud vorme. Kaasas on vormide täitmise juhised:

Projekti kirjeldus

Programmis kehtivad partnerluse struktuuri ja osalemise kohta erinõuded, mis erinevad üldistest PMNi osalemiseeskirjadest. Lugege tähelepanelikult läbi nõuded, mida on kirjeldatud siin esitatud suunistes. Projekti kirjelduse kohustusliku vormi täitmisel tuleb vormi punktis 2.9 projekti tegevuste ja ajakava kirjeldamise asemel kasutada ülaltoodud kohustuslikku töö- ja tegevuskava vormi (Excel) ning viidata sellele punktis 2.9.

Lisaks ei kohaldata selles programmis punkte 3.2 ega 3.3. Nende asemel tuleb kasutada taotlusvormi lahtreid, mis on ette nähtud partnerluse struktuuri ja iga projektis osaleva partneri rolli kirjeldamiseks. Punktides 3.2 ja 3.3 tuleb viidata taotlusvormile.

Eelarve

  • Projekti alla kuuluvad näiteks järgmised kulud: reisi- ja toitlustuskulud, koosolekute kulud, sh kohtumispaiga ja teabevahetuse kulud, ekspertidele makstavad tasud ning projekti töötajate palgad.
  • Eelarve peab olema Taani kroonides. Kogu eelarve tuleb esitada täistuhandetes (*000) Taani kroonides.
  • Eelarvest 6–10% tuleb eraldada ettenägematute kulude katmiseks.
  • Kui eelarve sisaldab ka üldkulusid, siis võivad need moodustada kuni 7% kogueelarvest.
  • Kui projekt on kaasrahastatud, tuleb eelarve vormil kajastada kaasrahastuse jagunemine. Oma- ja kaasrahastamine on eelis, kuid ei ole toetuse saamise tingimus. Arvestage eelarves üksnes ametlikke rahalisi toetusi. Mitterahalisi toetusi tuleks mainida ainult selgitustekstis.
  • Kasutage eelarveridade selgitamiseks eelarve vormi märkuste osa. Kui teil on näiteks kulusid, mis on seotud projektijuhile või töötajatele palga maksmise või konsultantidele tasude maksmisega, siis täpsustage, mitu töötundi või täistööaja ekvivalenti see hõlmab.
  • Sõltumatu auditi kulud tuleks kajastada lõpparuandlusega seotud lõplikus finantsaruandes.
    Lisateavet eelarve kohta leiate PMNi projektitoetuste eelarve- ja haldussuunistest.

Lisateavet ja nõutavate dokumentide lingid leiate siit (inglise keeles):

Alustamine. Kuidas alustada Põhjamaade projekti
PMNilt rahastuse taotlemise nõuded