NordenBladet – Norra taastuvenergiaettevõte Cloudberry Clean Energy* on sõlminud lepingu tuuleenergia tootmise ja projektide ostmiseks Taanis.
Omandamine suurendab ettevõtte aastast elektritoodangut 18 protsenti.
Leping tähendab, et Cloudberry (CLOUD.OL) ostab Taani ettevõttelt Jørgen Skovgaard Holding tuuleenergia toodangu, mis võrdub 160 GWh aastatoodanguga. Tootmisvarade kokkulepitud “ettevõtte väärtus” on 595 miljonit Taani krooni.
Omandamine hõlmab ka Taani arendusprojektide portfelli ning kohalikku arendus- ja juhtimismeeskonda.
Cloudberry rahastab omandamist sularaha, võla ja uute aktsiate emiteerimisega. Ettevõte emiteerib ligikaudu 29,5 miljonit uut aktsiat hinnaga 17 Norra krooni (10,75 Taani krooni) aktsia kohta, mis on 52 protsenti kõrgem praegusest aktsiahinnast.
Reedel tõusis CLOUD aktsia 7,32%.
______________________
* Cloudberry Clean Energy ASA on Norra taastuvenergia ettevõte, mis keskendub hüdro-, tuule- ja päikeseenergia tootmisele ning arendamisele Norras, Rootsis ja Taanis. Ettevõte asutati 2017. aastal ning selle peakorter asub Oslos.
Tegevusvaldkonnad:
Tootmine: Cloudberry omab ja opereerib pikaajalisi hüdro- ja tuuleenergia varasid Norras ja Rootsis, pakkudes puhast taastuvenergiat tulevastele põlvkondadele.
Arendus: Ettevõttel on arendusportfell, mis hõlmab nii maismaa- kui ka avamere taastuvenergia projekte Rootsis ja Norras, keskendudes uute projektide väljatöötamisele ja elluviimisele.
Finantsnäitajad:
Tulu: 2024. aasta seisuga on Simply Wall ST andmetel ettevõtte käive 385 miljonit Norra krooni.
Töötajad: Financial Times andmetel töötab Cloudberry Clean Energy ASA-s 67 inimest.
Missioon ja väärtused:
Cloudberry eesmärk on toetada üleminekut jätkusuutlikule tulevikule, pakkudes taastuvenergiat nii tänastele kui ka tulevastele põlvkondadele. Ettevõte väärtustab pikaajalisi partnerlussuhteid ning teeb tihedat koostööd klientide, töötajate ja aktsionäridega, pidades oluliseks head dialoogi maaomanike ja kohalike kogukondadega.
Cloudberry Clean Energy ASA pühendunud jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike energialahenduste arendamisele ning elluviimisele Põhjamaades, panustades seeläbi puhtama tuleviku loomisse.
Avafoto: Cloudberry (CLOUD.OL) aktsia tõusis reedel 7,32%. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehelt.
NordenBladet – MicroStrategy Incorporated (MSTR) on Ameerika Ühendriikides tegutsev ettevõte, mis pakub tehisintellektil põhinevat ettevõtte analüütikatarkvara ja -teenuseid. Viimastel aastatel on ettevõte pälvinud tähelepanu oma märkimisväärsete investeeringute tõttu bitcoini, muutes selle oma peamiseks reservvaraks.
Finantstulemused:
2024. aasta kolmandas kvartalis teatas MicroStrategy 116 miljoni dollari suurusest kogutulust, mis tähendab 10,34% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ettevõtte brutokasum oli 81,7 miljonit dollarit, mis moodustab 70,4% brutomarginaali, võrreldes 79,4% marginaaliga eelmisel aastal. Tuleb märkida, et tegevuskulud kasvasid 301,6%, ulatudes 514,3 miljoni dollarini, peamiselt seoses digitaalse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumitega, mis moodustasid 412,1 miljonit dollarit.
Bitcoini investeeringud: MicroStrategy on jätkanud oma bitcoini portfelli suurendamist. 2024. aasta novembris ostis ettevõte 15 400 bitcoini umbes 1,5 miljardi dollari eest, keskmise hinnaga 95 976 dollarit bitcoini kohta, vahendab Barron’s. Selle tulemusena ulatuvad ettevõtte koguhalduses olevad bitcoinid umbes 402 100-ni, mille turuväärtus on ligikaudu 38,4 miljardit dollarit, keskmise ostuhinnaga 58 263 dollarit bitcoini kohta.
Kapitali kaasamine: Ettevõte on aktiivselt kaasanud kapitali oma bitcoini ostude rahastamiseks. 2024. aasta kolmandas kvartalis emiteeris MicroStrategy 8 048 449 oma A-klassi lihtaktsiat, saades netotulu umbes 1,1 miljardit dollarit. Lisaks teatas ettevõte 21 miljardi dollari suurusest uue A-klassi lihtaktsiate emissiooniprogrammist, mis on osa nende strateegilisest eesmärgist koguda järgmise kolme aasta jooksul 42 miljardit dollarit kapitali, et osta rohkem bitcoine.
Aktsia hinna kõikumised: MicroStrategy aktsia hind on olnud tihedalt seotud bitcoini hinnaliikumistega. 2024. aastal on aktsia hind tõusnud ligi 600%, peegeldades bitcoini väärtuse kasvu. Siiski on aktsia hind kogenud märkimisväärseid kõikumisi, mis on tekitanud muret võimaliku turumulli üle. Analüütikud soovitavad investoritel olla ettevaatlikud, arvestades aktsia volatiilsust ja võimalikke riske.
MicroStrategy ühe aasta aktsiagraafik. 2024. aastal on aktsia hind tõusnud rekordilise 584% (Foto: Väljavõte Finance.Yahoo.com lehelt seisuga 07.12.2024)
Tuleviku väljavaated: MicroStrategy jätkab oma strateegiat suurendada bitcoini omandamist, nähes selles võimalust aktsionäride vara väärtuse kasvatamiseks, vahendab MarketWatch. Ettevõtte plaan koguda märkimisväärseid summasid kapitali viitab nende kindlale usule bitcoini pikaajalisse potentsiaali. Siiski kaasneb selle strateegiaga riske, sealhulgas bitcoini hinna volatiilsus ja võimalikud regulatiivsed muutused, mis võivad mõjutada nii ettevõtte finantstulemusi kui ka aktsia hinda.
Bitcoini ühe aasta graafik. 2024. aastal on aktsia hind tõusnud 132,53%. MicroStrategy finantstulemused ja aktsia hind tihedalt seotud nende bitcoini investeeringutega. Kuigi ettevõte näeb bitcoini omandamises strateegilist eelist, peaksid investorid olema teadlikud kaasnevatest riskidest ja volatiilsusest. (Foto: Väljavõte CoinMarketCap.com lehelt seisuga 07.12.2024)
Kui hästi läehb MicroStrategy’l tehisintellektil põhineva analüütikatarkvara ja -teenuste pakkumisega?
MicroStrategy Incorporated on tuntud oma ettevõtte analüütikatarkvara poolest, mis on viimastel aastatel integreerinud tehisintellekti (AI) funktsioone, et pakkuda täiustatud andmeanalüüsi lahendusi.
Tehisintellektil põhinevad lahendused:
MicroStrategy ONE platvorm sisaldab mitmeid AI-võimalusi, sealhulgas:
Auto Bots: Kohandatud vestlusrobotid, mis võimaldavad kasutajatel esitada küsimusi loomulikus keeles ja saada kiireid vastuseid, lihtsustades andmetega suhtlemist.
Auto Answers: AI-põhised vastused, mis pakuvad eneseanalüüsi võimalusi, selgitades andmete taga peituvaid põhjuseid ja võimaldades reaalajas “mis siis kui” stsenaariumide analüüsi.
Auto Dashboard: AI-toega disain ja juurutamine, kus kasutajad saavad esitada küsimusi ning saada sekundi jooksul soovitud sisu ekraanile, olenemata tehnilisest oskustasemest.
Auto SQL: Loodud arhitektidele, võimaldab loomuliku keele töötlemise abil automaatselt genereerida täpseid ja tõhusaid SQL-päringuid, muutes keerulised SQL-päringud arusaadavamaks.
Need AI-funktsioonid on loodud andmete uurimise, juhtpaneelide kujundamise, SQL-päringute loomise ja kasutajatoe täiustamiseks MicroStrategy ökosüsteemis, pakkudes täpseid ülevaateid, parandades tootlikkust ning tagades andmete privaatsuse ja terviklikkuse.
Edukus ja turupositsioon: MicroStrategy on pikka aega olnud juhtiv ettevõtte analüütikatarkvara pakkuja, pakkudes lahendusi, mida kasutavad paljud maailma tuntud ettevõtted. Nende AI-võimaluste integreerimine on aidanud kaasa platvormi konkurentsivõimele, võimaldades kasutajatel kiiremini ja tõhusamalt andmetest väärtuslikke teadmisi ammutada. Näiteks HyperIntelligence funktsioon võimaldab null-kliki analüüsi, pakkudes kasutajatele asjakohast teavet otse nende igapäevastes töövoogudes.
MicroStrategy edukalt integreerinud tehisintellekti oma analüütikatoodetesse, pakkudes kasutajatele täiustatud tööriistu andmete analüüsimiseks ja otsuste tegemiseks. Nende pidev innovatsioon ja keskendumine AI-le on aidanud säilitada nende positsiooni konkurentsitihedal turul.
MicroStrategy on teatanud ka plaanidest integreerida ChatGPT oma platvormi, et täiustada andmeanalüüsi ja muuta andmeülevaated kasutajatele kättesaadavamaks. Ettevõtte tootejuhtimise meeskond on arutanud, kuidas ChatGPT-d kasutada küsimustele vastamiseks, dünaamiliste andmelugude esitamiseks ja andmeülevaadete kättesaadavuse parandamiseks kõigile kasutajatele.
Lisaks on MicroStrategy esitanud teekaardi, mis hõlmab ChatGPT ja suurte keelemudelite (LLM) integreerimist oma analüütilise semantilise kihiga. See samm võimaldab pakkuda täpsemaid ja usaldusväärsemaid andmeanalüüsi tulemusi, ületades traditsiooniliste LLM-ide piirangud, nagu võimalikud ebatäpsused ilma semantilise struktuurita.
Kas MicroStrategy-il ja ChatGPT-l on samad või kattuvad omanikud?
MicroStrategy Incorporated on Ameerika Ühendriikides asuv ettevõte, mis pakub äriluure ja mobiilitarkvara lahendusi. Ettevõtte asutasid 1989. aastal Michael J. Saylor, Sanju Bansal ja Thomas Spahr.
ChatGPT on tehisintellektil põhinev vestlusrobot, mille töötas välja OpenAI. OpenAI asutati 2015. aastal ning selle asutajate hulka kuuluvad Sam Altman, Ilya Sutskever, Greg Brockman, Trevor Blackwell, Vicki Cheung, Andrej Karpathy, Durk Kingma, Jessica Livingston, John Schulman, Pamela Vagata ja Wojciech Zaremba, vahendab Lifewire.com.
Praeguste andmete kohaselt ei ole MicroStrategy ja ChatGPT-l (OpenAI) kattuvaid omanikke ega otsest omandisuhet. Kuigi MicroStrategy on teatanud plaanidest integreerida ChatGPT oma platvormi, et täiustada andmeanalüüsi ja muuta andmeülevaated kasutajatele kättesaadavamaks, ei viita see omandisuhetele, vaid pigem koostööle tehnoloogia integreerimise kaudu.
NordenBladet — Soomes minnakse veerandtunni põhisele mõõtmisele ja hinnastamisele üle järgmise, 2025. aasta kevadel.
Eriti puudutab muudatus börsielektrit tarbivate soomlaste elu, mil börsielektri hinnakujundus läheb tunnihindadelt üle veerandtunni põhisele hinnastamisele, teatab Vattenfall.
Kui klient soovib oma tarbimist hinna järgi optimeerida, on oluline keskenduda üksikute veerandite asemel kindla perioodi keskmisele hinnale, ütleb Vattenfalli äriekspert Aino Tanhua pressiteates.
Näiteks: kui saun kolmeks tunniks sisse lülitada, on oluline ühe-kahe kallima veerandi asemel kolme tunni keskmine elektrihind, vahendab Iltalehti.
Tanhua hinnangul võib tulevikus Soomes näha veelgi ekstreemsemaid elektrihindu.
Võimalik, et veerandtunni hinnad on teatud hetkedel tõesti negatiivsed või kõrged. Seevastu elektri keskmine hind kuu või aasta tasemel ei erine praegusest kuigi palju. Lisaks võivad tipphinnad olla suunatud praegusest lühematele perioodidele, mil neid on edaspidi lihtsam vältida, märgib Tanhua.
Neil, kellel on fikseeritud hinnaga elektrileping, ei ole eesootav muudatus suur. Elektritarbimist kajastatakse edaspidi iga 15 minuti tagant ning veerandtunnihinnad on välja toodud erinevates tarbimise jälgimise teenustes.
Muudatuse põhjus on vajadus elektri tootmist ja tarbimist veelgi täpsemalt mõõta ja hinnata tuule- ja päikeseenergia kõikumisest tulenevalt.
Mõõtmine ja hinnakujundus võimaldavad seega paremat tarbimise kontrolli ja seeläbi stabiilsemat elektrivõrku Soomes, Põhjamaades ja kogu Euroopas. Muudatust nõuavad ka EL-i õigusaktid, märgib Tanhua pressiteates.
Kõik tarbijate tunnimõõteseadmed muudetakse veerandtunnipõhisteks, asendades vana arvesti uute kaugmõõteseadmetega 2028. aasta lõpuks.
Soomes hetkel kehtivaid börsi live elektrihindu näte NordenBladet.fi lehel.
NordenBladet – Tallinna Sadam on ületanud Ukraina sõja põhjustatud kaubavedude languse ja saavutanud tänavu kolmandas kvartalis seitsmeprotsendilise käibekasvu. Kaubamahtude suurim langus oli möödunud aastal, kuid alates teise kvartali algusest on olukord paranenud. Kaupade lastimine on siiski võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga vähenenud poole võrra.
Kaubamaht kasvas kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes ligi seitse protsenti, kusjuures veoautode ja konteinerite mahud suurenesid oluliselt, viimased isegi üle kümne protsendi. See näitab ekspordi kasvu, mis on üheksa kuu jooksul tõusnud kaks protsenti.
Merekaubandus on globaalne, hõlmates 60 sihtriiki ja 50 lähteriiki. Venemaa ja Hiina kaubavahetus on praktiliselt katkenud, ning Kesk-Aasia kaupade vedu pole käivitunud. Soome ja Rootsi on jätkuvalt suurimad kaubapartnerid, oluliste sihtriikidena lisanduvad Belgia ja Holland.
Eesti sadamad on muutunud regionaalseks sõlmpunktiks põhja-lõuna suunal, teenindades Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahelist kaubavahetust. Samuti kasvab Skandinaavia ettevõtete tootmise liikumine Eestisse, mis loob võimalusi sadamate tööstusparkidele. Venemaa tegevus ja poliitilised muutused on neid protsesse kiirendanud.
NordenBladet – Hispaania kinnisvaraturg seisab silmitsi tõsise probleemiga: skvotterite ehk ebaseaduslikult võõra kinnisvara omandanud inimeste tegevus (La okupación ilegal) on muutunud välisinvestorite jaoks tõsiseks takistuseks ning raha jookseb riigist välja.
Lääneriikides seostub skvottimine kapitalismile vastanduvate ideoloogiatega. Ei peeta normaalseks, et sinu rendikinnisvara või teine kodu võidakse hõivata ja kui sa 48h jooksul ei jõua reageerida, siis ootab sind ees pikk kohtutee. Kinnisvaraportaalides Idealista ja Kyero on kuulutuste hulk märkega ‘müüa illegaalselt hõivatud kinnisvara’ täiesti igapäevane nähe. Seetõttu on mitmed investorid hakanud Hispaania kinnisvarasse investeerimist vältima, kartes oma vara kaotamist, rüüstamist või pikaajalisi juriidilisi vaidlusi.
Skvotterid (squatter, ocupa, occupa, okupa) hõivavad tihti tühje, hooajaliselt kasutatavaid või pangale kuuluvaid kinnisvaraobjekte, vahetavad lukud ja keelavad omanikel oma vara kasutada. Lisaks on omanik see, kes on sunnitud edasi maksma nii elektri kui muude kommunaalkulude eest – vastasel juhul on tema see, kes seadusega pahuksisse läheb. Vahel muutuvad skvotteriteks üürnikud, kes ühel hetkel otsustavad, et nad enam ei maksa. Seaduse silmis on aga skvotteriteks lihtsalt omal volil ebaseaduslikult sisse kolinud inimesed. Nii endiste üürnike (puuküürnike) kui skvotterite juhtumite lahendamine võib võtta isegi aastaid, põhjustades omanikele märkimisväärseid kulutusi ja stressi. Skandinaavias sellise ellusuhtumisega harjutud ei ole. Põhjamaades peetakse sellist tegevust sissemurdmiseks ja võrdsustatakse vargusega kuid Hispaania seadused kaitsevad sageli ebaseaduslikult võõrale pinnale sisse kolinud inimesi, muutes omanike olukorra väga keeruliseks.
Hispaania seadusandlus sisaldab mitmeid sätteid, mis võivad skvotterite tegevust soodustada ja muuta kinnisvaraomanike jaoks oma õiguste kaitsmise keeruliseks:
1. Väljatõstmise keerukus ja aeglus: Hispaania seadused kaitsevad tugevalt nii üürnike kui skvotterite õigusi, mis võib muuta puuküürnike ja ebaseaduslikult võõrasse elamusse kolinud inimeste väljatõstmise aeganõudvaks ja keeruliseks protsessiks. Sageli võtab õiguslik menetlus kuid või isegi aastaid, jättes kinnisvaraomanikud keerulisse olukorda. Näiteks Hispaania Kohtute Üldnõukogu (CGPJ) andmetel kulus skvotterite väljatõstmiseks 2021. aastal keskmiselt 18,1 kuud. Aeg on jagatud 9,6-kuuliseks menetluseks esimese astme ja tsiviiluurimise kohtutes ning 8,5-kuuliseks edasikaebamiseks provintsikohtutes.
2. Õiguslikud lüngad: Squatterid kasutavad ära Hispaania seadustes olevaid lünki, mis võimaldavad neil eluasemeid ilma omaniku loata asustada. See on tekitanud muret nii kohalikele elanikele kui ka välisinvestoritele. Levinud on ka nn. pizza tehnika skeem (técnica pedir pizza), mida mõned ebaseaduslikult sisse kolivad inimesed kasutavad, et vältida politsei poolt väljatõstmist, vahendab Idealista. Nad esitavad elukohast (squatteri hõivatud kinnisvarast) toidu või pakkide tellimusi, kasutades oma nime ja võõrast aadressi. Seejärel kaovad nad umbes nädalaks ning siis kolivad sisse ja vahetavad lukud. Kui politsei saabub, esitavad nad kviitungid või arved tõendina, et nad on olnud seal juba kauem kui 48h, see teeb omanikel oma kinnisvara kaitsmise veelgi keerulisemaks, sest politsei neid peale 48 tunni möödumist enam seaduslikult aidata ei või.
3. Seadusandlikud piirangud: Hispaania seadused piiravad omanike võimalusi oma vara kaitsmiseks ebaseaduslike asukate eest, muutes väljatõstmise protsessi keeruliseks ja aeganõudvaks. Kui skvotterid kolivad sisse alaealiste laste või loomadega, on kohtuprotsess veelgi aeganõudvam ning vaevalisem, sest siis tuleb mängu ka lastekaitse ning loomade õigusi kaitsvad organisatsioonid.
Need seadusandlikud aspektid on põhjustanud muret kinnisvaraomanike seas ning vähendanud välisinvestorite huvi Hispaania kinnisvaraturu vastu.
Skvotterite probleem süveneb
2016. aastal oli illegaalselt hõivatud kinnisvara hulk Hispaanias 87 600 (30% kõigist hõivatud kinnisvaraobjektidest oli Kataloonias), vahendab Spanish Property Insight. Hispaania Siseministeeriumi andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeriti kokku 16 726 skvottimise juhtumit.
2023. aastaks on need numbrid veelgi kasvanud – hinnanguliselt on umbes 100 000 kinnisvaraobjekti ebaseaduslikult hõivatud. See näitab probleemi süvenemist võrreldes varasemate aastatega.
Eriti murettekitav on olukord Kataloonias, kus asub tänaseks juba ligikaudu 42% kõigist hõivatud kinnisvaraobjektidest. See piirkond on squatterite tegevuse epitsenter, mõjutades oluliselt kohalikke kinnisvaraturu tingimusi.
Hispaania Siseministeeriumi andmetel registreeriti 2023. aasta esimese kuue kuu jooksul üle 20 000 ebaseadusliku hõivamise juhtumi, mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ka see statistika peegeldab probleemi ulatust ja vajadust tõhusamate meetmete järele.
Kuigi valitsus on rakendanud mitmeid seadusandlikke muudatusi, et kiirendada ebaseaduslike asukate väljatõstmise protsessi, on praktikas olukord teine. Paljud investorid ja kinnisvaraomanikud seisavad silmitsi pikkade ja kulukate juriidiliste protsessidega.
See olukord on märkimisväärselt vähendanud välisinvestorite huvi Hispaania kinnisvaraturu vastu, kuna riskid ja võimalikud kahjud kaaluvad üles potentsiaalse kasumi. Seetõttu on investorid hakanud otsima turvalisemaid ja stabiilsemaid turge, kus nende vara on paremini kaitstud.
Skvotterite probleem ning süvenevad looduskatastroofid võivad saada süvenevaks ohuks Hispaania majandusele
Hispaania kinnisvaraturg oli aastaid välisinvestorite silmis atraktiivne, kuid viimastel aastatel on trendid muutumas.
Hispaania majandus sõltub märkimisväärselt välisinvesteeringutest, eriti kinnisvarasektoris. Kui välisinvestorid otsustavad oma kapitali mujale suunata, võib see avaldada mitmeid negatiivseid mõjusid. Kui skvotterite probleemi saaks riik parema seadusandluse ning kohtusüsteemi tõhustamisega parandada, siis looduskatastroofide eest pole keegi kaitstud. Suur osa kinnisvarast saab kord või kaks aastas tulvavete poolt rikutud. Vööni porine vesi on kahjuks paljudes piirkondades juba justkui uus normaalsus.
Kinnisvarasektor on oluline tööandja. Investeeringute vähenemine võib kaasa tuua töökohtade kadumise nii ehituses kui ka seotud teenustes. Vähenenud kinnisvaratehingud ja -arendus vähendavad aga omakorda riigi ja kohalike omavalitsuste maksutulusid.
