NordenBladet — Soomes avalikustati 2021. aasta maksuandmete põhjal Soome kõrgeima sissetulekuga maksumaksjad. Kõige tipus on üllatusnimi Uusimaalt: Juhapekka Tapani Piiroinen. Ta teenis tulu 133 746 032 eurot. Kapitalitulu osakaal oli 133 699 953 eurot, töötasu osa 46 078 eurot, vahendab Iltalehti.
Piiroinen pole enne 2021. aasta maksuinfo avaldamist avalikkuse ees olnud. Temast teatakse väga vähe. 1983. aastal sündinud Piiroinen töötab ettevõtluse infoteenistuse andmetel Goofy Unicorn Oy tegevjuhina.
Ettevõte on oma tegevusalaks määranud tarkvara projekteerimise ja tootmise. Lisaks on kirjelduses videomängude arendamine ja avaldamine.
Muidu on Piiroinenil aktiivsed rollid vaid ühes elamuühistus. Ta on juhatuse korraline liige.
Teisel kohal on Ilkka Paananen, mobiilimängufirma Supercell asutaja ja tegevjuht. 1978. aastal sündinud Paananen teenis kokku 58 680 857 eurot, millest 47 914 037 eurot moodustas kapitalitulu ja 10 766 820 eurot töötasu.
Mängufirma Reworks asutaja Ilkka Teppo teenis kokku 46 307 289 eurot, millest töötasu osa oli 67 010 eurot. Reworks müüdi Iisraeli firmale Playtika.
Lisaks 1973. aastal sündinud Teppole tõi tehing 15 suurema tulusaaja hulka ka teised asutajad Jarno Heikkinen, Aaro Väänänen, Jarno Fabritius ja Miika Fabritius. Heikkinen on edetabelis 31,73 miljoniga viies.
Nimekirja kolmas on samuti mängutööstuses. Ta on Supercelli teine asutaja Mikko Kodisoja. 1976. aastal sündinud Kodisoja teenis kokku 35 386 278 eurot, millest 7 314 509 oli töötasu.
Kuuendal kohal on börsifirma Qt Group tegevjuhina tuntud Juha Varelius. Tema sissetulek kokku oli ligi 29 miljonit eurot. Qt Group ei tegutse mängutööstuses. Selle põhitoode on Qt tarkvara raamatukogu ja arenduskeskkond.
Siin on Soomes 2021. aastal maksuameti andmetel suurimate tulusaajate TOP 15:
NordenBladet — Euroopa Keskpank tõstis täna neljapäeval, 27. oktoobril baasintressimäära 0,75 protsendipunkti võrra, see on juba teist korda viimase aja jooksul selline intressitõus.
Ajalooliselt suureks hinnatud intressitõusu suurus vastas eelnevatele ootustele. EKP kolmest baasintressimäärast tõusis hoiuseintress 1,50 protsendini. Uueks rahastuse baasintressimääraks on 2,00 protsenti ja laenude intressimääraks 2,25 protsenti.
Euroalal jätkus septembris inflatsiooni kiirenemine. Tarbijahinnad tõusid aastatagusega võrreldes kümmekond protsenti. Hinnatõusu kiirendas eelkõige energia kallinemine, vahendab MTV.
Euroopa keskpank (EKP) on viimastel kuudel asunud oma rahapoliitikat jõuliselt karmistama, et hinnatõusu ohjeldada. EKP tõstis ülejäänud maailma keskpankade eeskujul intressimäärasid juba kolmandat korda alates juulist.
0,75 protsendipunktist tõusu prognoosisid teiste seas Soome pangad Nordea ja OP.
EKP oli otsust langetades raskes seisus, kuna intressimäärasid tuli tõsta ajal, kui kasvab mure Euroopa majandussurutise pärast.
Võimaliku majanduslanguse lähenemisele viitavad muuhulgas nädala alguses avaldatud ostujuhtide indeksid, mis ennustavad euroala majandusele oktoobris kokkutõmbumist.
Ostujuhtide indekseid avaldava S&P Globali peaökonomisti Chris Williamsoni sõnul näib eurotsooni majandus aasta viimases kvartalis kahanevat. Oma hinnangus viitab ta oktoobris nähtud järsule tootmise vähenemisele ja nõudluse nõrgenemisele.
Williamsoni sõnul tugevdab see seisukohta, et majanduslangus näib veelgi vältimatum.
Euroalal jätkus septembris inflatsiooni kiirenemine. Tarbijahinnad tõusid aastatagusega võrreldes umbes 10 protsenti, mis on järjekordne euroajastu rekordnäit. Hinnatõusu kiirendas eelkõige energia kallinemine, samuti kiirenes septembris ligi viie protsendini alusinflatsioon, mida keskpank pingsalt jälgib. Alusinflatsioonist on eemaldatud tugevalt kõikuvate energia-, toidu-, alkoholi- ja tubakahindade mõju.
EKP sihiks on keskpikas perspektiivis umbes kaheprotsendiline inflatsioon, mis tähendab, et hinnatõusu tempo on võrreldes sihiga liiga kiire. EKP on viimastel kuudel asunud oma rahapoliitikat jõuliselt karmistama, et hinnatõusu ohjeldada.
Keskpanga rahapoliitika üle otsustav EKP nõukogu otsustas oma eelmisel istungil septembris tõsta baasintressimäärasid samamoodi 0,75 protsendipunkti võrra kui praegu.
Septembris teatas EKP, et ootab intressimäärade tõstmist veel mitmel kohtumisel, et nõudlus raugeks ja majandus ei ootaks kõrge inflatsiooni püsimist.
EKP hinnangul sõltub intressitõusu tempo sellest, kuidas olukord areneb ja millist infot inflatsioonitrendide kohta on saada. EKP prognoosis septembris, et inflatsioon püsib kavandatust kiirem veel pikemat aega.
NordenBladet – “Inflatsioon on Eestis püsinud viimastel kuudel 25% tasemel ning kuna Eesti keskmine palgakasv jääb inflatsioonile alla pea kaks korda, siis kaotab raha kiires tempos ostujõudu. Sellises olukorras tuleb paratamatult teha valikuid ning otsida kokkuhoiu võimalusi,” ütleb TalTech ja EEK Mainor rahanduse õppejõud, investor ning finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi.
Läbimõeldud tarbimisotsuste tegemisel on võimalik hästi elada ning sealjuures veel säästa. Alljärgnevalt Kristjan Liivamägi poolt 10 oma pere peal järgi proovitud praktilist õpetust, kuidas hoida kokku nii, et elukvaliteet ei kannata.
1. Toidukaupade ostmine e-poest Alates koroonapandeemia algusest tellime võimalusel perekonna toidukaubad e-poest. See aitab kokku hoida auto transpordikulu ning säästa 1–2 tundi meie väärtuslikku aega, mida kasutame parema meelega perega ühiste tegevuste jaoks. Samuti aitab e-toidupoe kasutamine vältida emotsioonioste ja seda just lastega koos poes käies.
2. Me elame oma tegutsemisruumi lähedal Me elame asukohas, kus meie perel on logistiliselt lähedal töökohad, lasteaiad, kool, terviserajad, poed, ühistransport ja muud vajalikud teenused. Seeläbi säästame me nii aega kui raha transpordikuludelt.
3. Me ei kasuta kõrge intressiga tarbimislaene ja järelmakse Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr on mitukümmend protsenti ja sisuliselt teeb tarbimislaenuga toote ostmine selle toote mitmekümne protsendi võrra kallimaks. Me lähtume põhimõttest, et kui me ei saa endale ilma järelmaksuta seda toodet osta, siis järelikult ei saa me seda endale lubada. Ostmisel tasub endalt ausalt küsida, et kas mul on seda asja nii väga vaja, et ma pean selleks kallist laenu võtma?
4. Eelarve pidamine, planeerimine ja tegevuste läbi mõtlemine Meie kasutame kulude ja tulude jälgimiseks eelarvet, mis annab meile hea ülevaate rahavoogude liikumisest ning aitab meil teha läbimõeldud otsuseid. Me planeerime tegevusi pikemalt ette, et saada sama teenust soodsam hinnaga. Näiteks planeerime reise ette mitu kuud, et saada paremaid tingimusi.
5. Elektritarbimise ajastamine Meie paneme elektriauto, nõudepesumasina, pesumasina ja kuivati taimeriga käima ajal, millal elekter ja võrgutasu on soodsamad. Ehk kahe nupuvajutusega on meil võimalik ajastada kodumasinate töö öisele ajale kui elekter ja võrgutasu on odavamad. Samuti tarbimine võimalikult palju enda päikesepaneelidest toodetud elektrit, kuna siis ei pea me ostma võrgust kallist elektrit, maksma võrgutasusid, aktsiisi ja käibemaksu.
6. Energiakulude kokkuhoid tänu päikesepaneelidele Meie ostsime 2020. aasta kevadel maja ning paigaldasime katusele päikesepaneelid, mis katavad ära olulise osa meie aastasest energiatarbimisest. Meie soov oli päikesepaneelide eest välja käia võimalikult vähe enda raha ja seetõttu finantseerimise päikesepaneelide ostu kodulaenuga. See otsus suurendas meie kodulaenu kuumakset ca 28 euro võrra kuus, aga meil tuli 7,44 kW päikesepaneelide eest välja käia enda raha 2 060 eurot (20% paneelide maksumusest).
Keskmiselt teenivad päikesepaneelid meile igakuiselt positiivset rahavoogu 76 eurot, mis koosneb elektri, võrgutasude ja maksukulude kokkuhoiust, taastuvenergia toetusest ja võrku tagasi müüdud elektri müügitulust. Võttes arvesse laenumakse suurenemist, siis teenivad päikesepaneelid meile keskmiselt iga kuu ca 48 eurot positiivset rahavoogu ning meie teenime paneelide eest makstud raha tagasi umbes 3,6 aastaga.
Lisaks hoiame me tänu päikesepaneelidele kokku auto bensiinikuludelt ca 220 eurot kuus, kuna me vahetasime vana bensiiniauto uue elektriauto vastu. Samuti tõstsid päikesepaneelid meie kodu energiaklassi ja seega ka kinnisvara turuhinda
7. Lasteriiete ostmine järelturult või uuskasutuskeskusest Meie ostame lastele riideid ja tarvikuid (lapsevanker jms) järelturult, kus on võimalik vähekasutatud riideid saada oluliselt soodsamalt kui uuena poest ostes. Samuti kasutame me võimalust sõpradega lasteriideid vahetada.
Üllatavalt populaarseks on laste seas osutunud mänguasjade vahetuse mäng, kus lapsed käivad üksteisel külas ja vahetavad paariks nädalaks omavahel mänguasju. Selle asemel, et osta lastele poest uusi mänguasju, millest nad paari nädalaga tüdinevad, rõõmustavad lapsed teistsuguste vahetatud mänguasjadega mängimise üle.
8. Tutvuste kasutamine soodustuste saamiseks Tutvuste kasutamine soodsamate tehingute saamiseks ei ole häbiasi. Kui mul on võimalik saada sõbra kaudu parem hind suusavarustust, reisi või mõnda muud toodet ostes, siis ma kasutan seda võimalust. Samuti ostan ma osad hooajakaubad soodsama hinnaga hooaja lõpus. Näiteks suusavarustuse saan ma aprillis hea allahindlusega.
9. Ebameeldivate ja rutiinsete tegevuste automatiseerimine Kuna mulle ei meeldi tolmuimejaga koristada ja aias muru niita, siis otsustasin need tegevused delegeerida robottolmuimejale ning robotniidukile. Võttes arvesse enda tunnihinda, siis tasus robottolmuimeja ost ära 14 töötunniga ning robotniiduki ost 11 niitmiskuuga.
10. Rahaasjade aus ja läbipaistev arutamine peres Meie peres on põhimõte, et me arutame ausalt ja avatult kõik rahaga seotud teemad omavahel läbi. Meie peres on väga olulisel kohal lastele rahatarkuse õpetamine.
Kristjan Liivamägi mõtteid rahatarkusest, säästmisest ja investeerimisest saate lugeda ka tema Instagrami konto (@liivamagikristjan) vahendusel.
NordenBladet – David Herro on saanud negatiivset tagasisidet oma klientidelt Euroopasse investeerimise kohta. See pole üllatav, arvestades ähvardavat energiakriisi, mille vallandas Ukraina sõda, pluss fiskaalpingeid Itaalias (valitsuse eelarvepoliitikat) ja rahalisi probleeme Ühendkuningriigis. Kogu see vastumeelsus muudab pikaajalise väärtusinvestori Euroopa piirkonda investeeringute suhtes ainult positiivsemaks.
David Herro põrutab: “Euroopa turg on pakkumisi täis!”
Herro juhib Harris Associatesi rahvusvaheliste aktsiate 26 miljardi dollari suurust investeerimisportfelli. Ta on tuntud kvaliteetsete väärtusaktsiate leidjana sektorites ja riikides, mida teised väldivad. Tema strateegiad on aidanud 17 miljardi dollari suurusel Oakmark International OAKIX (ticker: OAKIX), mida ta kaashaldab, edastada viimase 15 aasta jooksul 98% konkurentidest, kusjuures keskmine aastane tootlus on 2,2%.
Pärast magistrikraadi omandamist majandusteaduses asus Herro tööle ettevõttes Principal Financial Group. Peale kolme aastast tööd The Principal Groupis asus Herro analoogsele ametikohale Wisconsini osariigi investeerimisnõukogus. 1992. aastal liitus Herro Harris Associatesiga. 1994. aastal kirjeldati Herrot kui aktsionäride rühma juhti, kes töötas selle nimel, et kukutada ettevõtte esimees Maurice Saatchi tema ametikohalt Saatchi direktorite nõukogus. 2006. ja 2016. aastal valis Morningstar Herro aasta fondijuhiks ning 2010. aastal valis Morningstar Herro kümnendi rahvusvaheliseks aktsiafondijuhiks. Herro asutas Oakmark International Fundi, The Oakmark International Small Cap Fundi ja The Oakmark Global Select Fundi ning tegutseb nende kaasjuhina, kõiki eelnevaid nõustab Harris Associates.
Häid võimalusi kiirelt kukkunud Euroopa börsifirmades näeb ka Franklin Mutual European Fundi juht Katrina Dudley:
“Euroopas on olnud karistusaasta.Ukraina sõja tagajärjed on põhjustanud toidu- ja kütusekulude tõusu, sundides keskpankureid inflatsiooni ohjeldamiseks agressiivselt tegutsema.Siiski põrkub karmim rahapoliitika lõdvema eelarvepoliitikaga, kuna valitsused püüavad leevendada kasvavate kulude mõju leibkondade eelarvetele.Tulemuseks on makromajanduslik segadus, mis on survestanud aktsiaturge Londonist ja Pariisist Berliini ja Roomani.Suurbritannia FTSE 100 on praeguseks langenud 4% ja alates augusti keskpaigast 6%;üleeuroopaline indeks Stoxx Europe 600 langes 18% võrra võrreldes S&P 500 21% langusega,” räägib Dudley ja ütleb, et heal aktsia-valijal on võimalik leida häid sisenemisi.
NordenBladet – “Aktsiad ja võlakirjad järjest kõrbevad”, ütleb Robert Kiyosaki ning hoiatab, et keskpangad ei suuda inflatsiooni kontrolli all hoida. Inglise keskpank ostis hiljuti 19,3 miljardi naela eest Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju, et vältida riigi pensionisektori kokkuvarisemist. Populaarse rahatarkust õpetava raamatu “Rikas isa, vaese isa” autor Robert Kiyosaki silmis on see märk, et tuleb investeerida teistesse – alternatiivsetesse varaklassidesse – vahendab Finance.Yahoo.com MoneyWise rubriik.
Kiyosaki valikud on väärismetallid ning krüptoraha. Muidugi pole kuld, hõbe ja Bitcoin just täiuslikud investeeringud. Järgnevalt Robert Kiyosaki kommentaarid:
“Väärismetallid – eriti kuld ja hõbe – on olnud populaarsed kaitsevahendid inflatsiooni ja ebakindluse vastu. Neid ei saa tühjast kohast juurde trükkida ja nende väärtust maailma majandussündmused ei mõjuta nii tugevalt kui aktsiahindu.”
Kiyosaki on pikka aega olnud kulla fänn – esmakordselt ostis ta kulda juba 1972. aastal.
“Ma ei osta kulda sellepärast, et mulle meeldib kuld, ma ostan kulda, sest ma ei usalda Fedi,” ütles ta eelmisel aastal antud intervjuus.
Kiyosakile meeldib ka hõbe. Tegelikult säutsus ta hiljuti: “Hõbe on 2022 aasta oktoobris parim investeering. Igaüks saab endale lubada 20 dollarit hõbedat”. Kuigi kulla ja hõbeda omandamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, eelistab Kiyosaki metalli nö. käegakatsutavalt omada. Selle aasta alguses postitas ta oma Twitteris, et soovib ainult päris kuld- või hõbemünte, mitte ETF-e.
Kindlasti ei ole asi nii “kuldne” kui mees välja hõikab. Kulla hind on 2022. aastal tegelikult langenud umbes 9% ja hõbe lausa ligi 20%. Samuti on Bitcoini investorid korralikke õppetunde saanud ning näinud, kui muutlik krüptoturg olla võib. Eelmise aasta novembris jõudis Bitcoin oma kõrgeima tasemeni – 68 990 dollarini. Tänaseks on see tohutult langenud, kõikudes 19 500 dollari ümber.
Ent Kiyosaki osutab maailma suurima krüptovaluuta potentsiaalsele katalüsaatorile: pensionifondidele.
“Pensionifondid on maailma suurimad investeerimisettevõtted,” kommenteeris ta hiljutises säutsus, jagades Forbesi lugu, et inimeste riiklik pension on nüüd krüptovaluutaga hasartmängus. Artiklis viidati CFA Instituudi 2022. aasta uuringule, mis näitas, et 94% riigi ja valitsuse pensioniplaanidest on investeerinud krüptovaluutadesse.
Ka Bitcoini omamiseks on palju võimalusi. Saate osta krüptovaluutat otse, investeerida bitcoini ETF-idesse või omada end bitcoiniga sidunud ettevõtete aktsiaid.
Kuigi Kiyosakile meeldivad nii kuld, hõbe kui ka bitcoin, ei öelnud ta, et need aitavad teil tulu suurendada. “Kuld, hõbe, Bitcoin võivad kaitsta teie RIKKUST, kuid mitte teie TULU,” kirjutab ta.
Siin on tema õpetus lõpetuseks:
“Kuna majandus ja aktsiaturud on kummuli, pensionirahad põlevad ja tööpuudus kasvab, võib lisatöö pakkuda teile mõistlikku sissetulekut.”
Kõrvaltöö on kindel asi, mis aitab teil lisatulu teenida – ja see võib teie sees oleva ettevõtja äratada. Kes teab? Teie kõrvaltöö võib kasvada järgmiseks Amazoniks või Bitcoiniks, ”ütleb Kiyosaki.
Kas polnud need mitte Kiyosaki kuldsed maailma vallutanud sõnad:
Palgatöö on üksnes lühiajaline lahendus pikaajalisele probleemile.
Jah, olid küll, ent rahaguru on öelnud ka need kaks tarkusetera:
1) Elus ei ole tähtis see, kui palju sa raha teenid, vaid see, kui pallju sa suudad alles hoida.
2) Seda, mida te rahaga pärast selle väljateenimist teete, kuidas te seda teiste inimeste eest kaitsete, kui kaua te seda säilitate ja kuidas te seda ende eest kõvasti tööle panete – seda nimetatakse rahanduslikuks võimekuseks.
