Laupäev, detsember 27, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Taani: Endine kaitseminister Claus Hjort Frederiksen sai süüdistuse riigisaladuse lekitamises

NordenBladet – Taani endine kaitseminister Claus Hjort Frederiksen (74) ütles reedel avalduses, et talle esitati süüdistus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb riigireetmist läbi riigisaladuse lekitamise.

Selle nädala alguses levis uudis, et samadel põhjustel on vahi all Taani välisluureagentuuri juht Lars Findsen. Findsen on väidetavalt kõrgelt salastatud teabe lekitamise eest juba alates 8. detsembrist vangis istunud, teatas kohalik meedia. Findsen juhtis siseriiklikku julgeolekuteenistust PET (Politiets Efterretningstjeneste ehk Politsei Luureteenistus) aastatel 2002-2007. Pärast seda juhtis ta välisluureteenistust FE (Forsvarets Efterretningstjeneste – Riigikaitse Luureteenistus) alates 2015. aastast kuni ametist kõrvaldamiseni 2020. aasta augustis pärast seda, kui sõltumatu järelevalveorgan kritiseeris teenistust teravalt tahtliku informatsiooni kinnihoidmise ja Taani seaduste rikkumise eest. 10. jaanuaril toimus Kopenhaageni kohtus kinniste uste taga vahi alla jätmise istung ja Findsen otsustati vahi alla jätta veel vähemalt 4. veebruarini.

Taani ringhäälingu DR teatel on juhtum seotud salastatud teabe lekitamisega meediaväljaannetesse. DR teatas 2020. aastal, et Taani luureteenistus jagas USA Riikliku Julgeolekuagentuuriga (NSA) andmeid. Seetõttu võis NSA-l olla juurdepääs Taani kodanike isikuandmetele.

Eelmisel aastal jagasid Taani meediaväljaanded riigi luuretegevusega seotud konfidentsiaalset informatsiooni.

Frederiksen nimetas süüdistusi hullumeelseteks.

________________________________________

Claus Hjort Frederiksen (sündinud 4. septembril 1947 Kopenhaagenis) on Taani jurist ja poliitik, ta kuulub erakonda Venstre. Ta oli 28. novembrist 2016 kuni 27. juunini 2019 Taani kaitseminister.

Ta oli aastatel 2001–2009 tööministriks Anders Fogh Rasmusseni esimeses, teises ja kolmandas valitsuses. Aastatel 2009–2010 oli ta rahandusministriks Lars Løkke Rasmusseni esimeses valitsuses, aastatel 2015–2016 oli ta rahandusministriks Lars Løkke Rasmusseni teises valitsuses. 28. novembrist 2016 kuni 27. juunini 2019 oli ta Taani kaitseminister Lars Løkke Rasmusseni kolmandas valitsuses.

Eesti: Valitsus kiitis patsiendikindlustuse eelnõu heaks

NordenBladet — Valitsus kiitis eilsel istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse ehk nn patsiendikindlustuse eelnõu. Loodav patsiendikindlustus aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist.

„Patsiendikindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud – süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi, soodustab ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist. Samuti muutub inimese jaoks lihtsamaks võimaliku tervisekahju tekkimisel hüvitise saamine,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Raviasutustel ja arstidel võimaldab uue süsteemi loomine edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida. See on tervishoius kauaoodatud ja vajalik samm.“

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega tekib raviasutustele kohustus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks ning kui patsient saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida, siis kahjunõude korral hindab juhtumi asjaolusid ning maksab kindlustusjuhtumi korral välja kahjuhüvitise kindlustusandja. Praegu on patsiendil võimalik nõuda hüvitist otse raviasutuselt või kohtu kaudu ning soovi korral saada juhtumile eksperthinnang tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.

Uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või otse raviasutusega vaidlusse asudes. Patsient saab edaspidi pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Kahju hakatakse hüvitama kindlate piirmääradeni sõltuvalt kahju suurusest.

Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist, kas juhtum kuulub hüvitamisele, võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Kolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.

Koos vastutuskindlustuse regulatsiooni loomisega kaasajastatakse ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõudeid. Seadusega luuakse juhtumitest teavitamise kord, et ohu- ja kahjujuhtumeid ennetada ning seeläbi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ohutust parandada.

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid nii patsientide, arstide, õdede, perearstide, hambaarstide, haiglate,  eratervishoiuasutuste, Tartu Ülikooli ning Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad. Lisaks kaasati eelnõu väljatöötamisse kindlustusõiguse eksperdid, justiitsministeerium ja prokuratuur. Eelnõu läbis ametlikud kooskõlastusringid 2019. aastal. Patsiendikindlustuse seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil.

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 24. jaanuaril 2021 sõlmitud koalitsioonilepe aastateks 2021 – 2023 näeb ette patsiendikindlustuse süsteemi loomisega edasi liikumise, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

 

 

 

Soome piiriületuse piirangud püsivad kuni 31. jaanuarini – leeveneb kord neile, kes tervislikel põhjustel ei saa lasta end vaktsineerida

NordenBladet — Soome piirikontrolli ja piiriületuse piirangud jäävad kuni 31. jaanuarini suures osas muutumatuks. Küll on piirangutes mõnevõrra leevendust neile, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa koroonavaktsiini võtta. Valitsus otsustas teha muudatused 13. jaanuari istungil ja uus kord jõustub esmaspäeval, 17. jaanuaril 2022.

Sisepiirikontroll taastati tervenisti Soome ja kõigi Schengeni riikide vahelisele piiriületusele alates 28. detsembrist. Lisaks karmistati piiriületuse piiranguid ja tervisekaitsemeetmeid nii, et mõne erandiga nõutakse kõigilt välismaalt Soome saabujatelt tõendit täieliku vaktsiinikuuri läbimise või vähem kui kuus kuud tagasi läbi põetud koroonahaiguse kohta ning neile lisaks tõendist alla 48 tunni vanuse negatiivse COVID-19 testi kohta. Nõue kehtib 2006. aastal või varem sündinutele.

Kergendus neile, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa koroonavaktsiini võtta
Detsembri lõpus tehtud sisepiirikontrolli otsust muudetakse nii, et Soome pääsevad inimesed, kes ei saa meditsiinilistel põhjustel COVID-19 vaktsiini võtta, kui neil on seda tõendav arstitõend ja tõend alla 48 tunni vanuse negatiivse COVID-19 testi kohta.

Samuti muudetakse välispiiriliikluse otsust selliselt, et Schengeni piirkonda mittekuuluvatest ELi riikidest lubatakse Soome siseneda isikutel, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa võtta COVID-19 vaktsiini, kui neil on eelnimetatud tõendid. Ülejäänud kolmandate riikide puhul jätkuvad sisenemispiirangud kooskõlas varasema otsusega.
Välispiiriliiklus tähendab piiriületust Soome ja kolmandate riikide vahel väljaspool Schengeni ala.

Reklaam:



Erandid piirikogukondade elanikele ja Ahvenamaale saabujatele
Erandina võivad Soome ja Rootsi ning Soome ja Norra piiriäärsete kogukondade elanikud ning Rootsi Norrtälje valla ja Ahvenamaa maakonna vahel reisivad isikud Soome siseneda, kui neil on kas kinnitatud COVID-19 vaktsiinikuuri läbimise tõend, tõend vähem kui kuus kuud tagasi läbi põetud koroonahaiguse või tõend mitte rohkem kui 7 päeva enne Soome saabumist tehtud COVID-19 testi negatiivse tulemuse kohta.

Negatiivset testitulemust ei nõuta Soome kodanikelt
Negatiivset koroonatesti tulemust ei nõuta Soome kodanikelt, Soomes alaliselt elavatelt välismaalastelt või isikutelt, kelle riiki sisenemisel on hädavajalik põhjus, näiteks kaalukad perekondlikud või muud kaalukad isiklikud põhjused. Kõigile reisijatele kehtivad aga nakkushaiguste seadusest tulenevad tõendite esitamise nõuded ja piirkondlike ametiasutuste otsused kohustusliku tervisekontrolli kohta.

Soomlastest turistid peaksid ka arvestama, et kuigi Soome pääseb ilma testita, võivad teistel riikidel ja lennufirmadel olla oma testinõuded.

 

 

Soome: Helsingis valmistutakse surnute paigutamiseks konteineritesse

NordenBladet — Helsingis valmistutakse surnukehade paigutamiseks konteineritesse. Malmi haigla parklasse on toodud 4 konteinerit, kuhu mahub kokku 60 surnukeha. Konteinereid saab kasutada alates reedest, 14. jaanuarist. Põhjuseks pole niivõrd koroonaga seotud surmade suurenemine, kui terviseameti uued reeglid, mille kohaselt tuleb surnukehi hoida kauem haiglate juures, vahendab Iltalehti.

Ruumi puudus tuleneb osaliselt ka aastaajast. Surmade arv on suurim jaanuaris. Lisaruumide loomine pole ebatavaline, mõned aastad tagasi tehti sama Laakso haigla juures.

Konteinerid on varustatud elektriga ja neis on samad hoiutingimused kui surnukuurides. Konteinerid on paigutatud ajutiselt.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäevad Pärnus ja Narvas + Lisatud REGISTREERIMISLINGID!

NordenBladet — 25. ja 26. jaanuaril toimuvad Pärnus ja Narvas traditsioonilised Põhjamaa Ministrite Nõukogu infopäevad. Infopäevadel on võimalik osaleda nii füüsiliselt kui ka veebi teel.

Infopäevade käigus tutvustatakse erinevaid toetusprogramme, mida Põhjamaade Ministrite Nõukogu pakub koostööks Põhjamaadega. Sõna võtavad inimesed, kes on edukalt kogu taotlusprotsessi läbi teinud ning rahastust saanud. Narvas toimub lisaks ka praktiline projekti kirjutamise töötuba.

Infopäeval saab teada:
• millised on toetusprogrammid avalikule sektorile, mittetulundusühendustele ja kultuurivaldkonnale;
• millised on toetuse taotlemise olulisemad tingimused;
• kuidas toetust taotleda;
• mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mida teeb selle esindus Eestis 2022. aastal;
• milline on Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa Norra programm 2022. aastaks;

Pärast programmide tutvustusi vastavad nõunikud ning varasemalt toetusi taotlenud organisatsioonid osalejate küsimustele ning annavad praktilisi nõuandeid.
Kui sul mõlgub meeles koostööprojekti tegemine, siis tasub ennast juba varakult kurssi viia erinevate toetusvõimalustega: Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmid.

Infopäevadel füüsiliseks osalemiseks palume end registreerida:

Pärnus 25. jaanuar kell 14.00, TÜ Pärnu Kolledži II korrusel (Põhja pst 27a)

Registreerimislink: https://www.norden.ee/et/infopaeev-2022

Veebiülekanne https://www.facebook.com/nordenest

Infopäev toimub eesti ja inglise keeles.

Narvas 26. jaanuaril kell 16.00, Vaba Lava teatrikeskus (Linda 2)

Registreerimislink: https://www.norden.ee/ru/infoden-soveta-ministrov-severnykh-ctran-v-narve/

Veebiülekanne: https://www.facebook.com/nordenrus

Infopäev toimub eesti, vene ja inglise keeles.

NB! Meie kõigi tervise huvides peame kinni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest ehk infopäeval saavad koha peal osaleda Covid-19 vastu vaktsineeritud või viimase poole aasta jooksul haiguse läbipõdenud isikud.
Juhul, kui eelnimetatud tingimused pole täidetud on teil võimalik infopäeval osaleda veebiühendusel.

Pärnus 25. jaanuaril toimuva infopäeva kava (võib muutuda)

14.00 Tervitussõnad ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustus ja plaanid 2022
Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

14.15 Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja eesistujamaa Norra programm 2022
Norra suursaadik T.E Else-Berit Eikeland

14.30 Avaliku halduse mobiilsusprogramm
Madis Kanarbik

14.45 Põhja- ja Baltimaade kodanikuühenduste toetused
Merle Kuusk

15.00 Kultuuri ja kunsti programmid
Grete Kodi

15.20 Praktilisi kogemusi Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammidest taotlemisel
Kultuuri ja kunsti programmid – Natalie Mets, IDA Radio
Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühenduste toetused – MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks” koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe
Avaliku halduse mobiilsusprogramm – Kersti Liiva, Pärnu maavalitsus

15.45 Võimalus küsida lisaküsimusi

Narvas 26. jaanuaril toimuva infopäeva kava (võib muutuda)

16.00 Tervitussõnad ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustus ja plaanid 2022
Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

16.10 Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja eesistujamaa Norra programm 2022
Norra suursaadik T.E Else-Berit Eikeland

16.20 Toetusprogrammide tutvustus
Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva filiaali programmikoordinaator

• Avaliku halduse mobiilsusprogramm
Madis Kanarbik
• Põhja- ja Baltimaade kodanikuühenduste toetused
Merle Kuusk

17.00 Kultuuri ja kunsti programmid
Geir Lindahl, Põhjamaade kultuuripunkt

17.20 Praktilisi kogemusi Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammidest taotlemisel
MTÜ Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks” koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe

17.45 Võimalus küsida lisaküsimusi