Koroona ülevaade Euroopas: Eesti tõusnud 3. kohale

By

-

veebruar 11, 2022

NordenBladet — Eesti on tõusnud Euroopa koroona edetabelis 3. kohale, Soome tase on aga tagantpoolt kolmas. Soome tase on ligi 7 korda madalam kui Taanis, mis on Euroopa tipus. Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värske ülevaate kohaselt on koroona tase kõige kõrgem Taanis – 10 394 juhtu 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta. Järgnevad Sloveenia (8962), Eesti (6706), Portugal (6588), Prantsusmaa (6182), Leedu (6143), Läti (6005), Holland (5706) ja Island (5340).

Kõige madalam koroona tase on Euroopas Malta saarel (537 juhtu 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta). Järgnevad Iirimaa (1433), Soome (1513), Bulgaaria (1667), Poola (1777) ja Rumeenia (1919).

Tabelis on kõrgel tasemel kõrvuti Euroopa kõrgeima, 90-protsendilise vaktsineeritusega Portugal ning Eesti, kus vaktsineeritus on 63 protsenti. Seejuures on koroonasse suremus Portugalis suurem kui Eestis.

ECDC indikatiivsel koroonakaardil on terve Euroopa ühtviisi punane. See tähendab, et olukord on kõikides riikides ühtviisi kole, olenemata vaktsineeritusest.

Siin on koroona ülevaade Euroopas:

COVID-19 Euroopas 5. nädal 2022

Riik
Koroonaga nakatumiste arv kokku
Koroonasurmade arv kokku
Nakatumiste arv 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta
Koroonasurmade arv 14 päeva jooksul 1 000 000 elaniku kohta

Taani
1 915 588
3390
10393.84
46.88

Sloveenia
800 012
6485
8961.61
72.05

Eesti
370 500
1962
6705.61
42.89

Portugal
2 932 881
20 264
6588.00
62.45

Prantsusmaa
20 665 610
136 909
6181.85
60.41

Leedu
832 590
8396
6143.54
26.13

Läti
450 103
5322
6005.42
94.88

Holland
4 877 438
21 332
5706.36
5.23

Island
77 959
49
5399.93
13.73

Austria
2 089 100
13 671
5129.37
20.11

Norra
905 598
1466
4896.90
9.69

Tšehhi
3242091
37528
4474.80
40.77

Rootsi
2 344 777
15 953
4364.52
11.33

Luksemburg
175 650
1001
4289.04
14.37

Liechtenstein
9661
73
4248.07
0.00

Belgia
3 289 745
28 819
3922.11
33.24

Küpros
271 977
873
3918.90
49.55

Slovakkia
1 524 022
17 973
3770.26
54.60

Saksamaa
11 169 758
118 938
2801.34
13.30

Horvaatia
983 773
14 137
2629.76
179.88

Kreeka
2 056 621
24 200
2348.83
132.67

Itaalia
11 331 798
148 771
2263.41
87.99

Ungari
1 650 641
40 821
2141.14
98.47

Hispaania
10 389 538
94 442
1990.65
35.66

Rumeenia
2 377 469
58 450
1919.19
45.16

Poola
5 193 679
106 986
1777.16
72.47

Bulgaaria
993 255
33 728
1666.90
157.09

Soome
532 338
2702
1513.06
21.72

Iirimaa
1 217 106
6228
1432.97
28.40

Malta
66 561
339
537.35
31.09

Kokku/keskmine
94 737 839
971 208
4137.4
52.07

Avafoto: Tallinn
Allikas: ECDC

Soome: Sotsiaalkindlustusamet Kela tahab loobuda Kela-kaartidest

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 11, 2022

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela plaanib suurt muudatust, mille kohaselt loobutakse iga soomlase kasutuses olevatest Kela kaartidest. Juba praegu saab Soomes retseptiravimeid osta apteegist ilma Kela kaardita. Tulevikus võidakse kaardi asemel kasutada näiteks mobiiltelefoni rakendust. Võimalikud on ka muud variandid, vahendab Yle.

Igal juhul on kavas kaardist loobuda. Igal aastal väljastab Kela posti teel 360 000–400 000 kaarti. Kaardiga seotud kulusid pole avaldatud.

Kela loobub kaartidest, kuna neil pole enam sellist otstarvet nagu varem. Kela hüvitisi saab ka nüüd juba ilma kaardita.

Soomlased said isikukoodi ja haiguskindlustuse kaardi 1963. aastal. Tookord oli see kaart papist, kuhu olid käsitsi kirjutatud õigused eri hüvitistele.

Hiljem muutus kaart praeguseks pangakaardi taoliseks plastikust Kela-kaardiks, kus on isiku nimi, isikukood ja triipkood ning andmed eri hüvitiste saamise õiguste kohta.

Praegu aga liiguvad andmed hüvitatavate ravimite kohta apteekide ja Kela vahel reaalajas. Apteegis piisab vaid isiku tuvastamisest, et soodustust saada. Apteegis tuleb vaid tõestada, et isikul on olemas sotsiaalkindlustus. Isikut on võimalik ka muul moel tuvastada, näiteks ID-kaardi, passi või juhiloa abil. Apteegis piisab ka välja prinditud retseptist.

Apteek saab ise otsustada, mil viisil ta isiku tuvastab. Kela kaart on vaid üks võimalus. Näiteks vanemal, kes ostab ravimeid lapsele, ei pea kaasas olema lapse Kela kaarti. Arstilt saadud paberil retseptist piisab.

Kela taksode kasutamiseks pole samuti enam Kela kaarti vaja. Õigus hüvitisele tuvastatakse siis, kui takso tellitakse.

Praegu aga pole veel teada, kui kiiresti Kela kaardist loobutakse. Kela kaarti on veel vaja erakliinikutes. Hüvitise saamiseks on vaja kaasas kanda Kela kaarti. See tuleb asjaolust, et erakliinikutel pole Kelaga reaalajas infovahetust.

Kõik soomlased hüvitist ravimite ostmiseks ei saa, kuna hüvitist hakatakse maksma alles siis, kui 50-eurone omavastutuse piir on ületatud. Omavastutus ei puuduta lapsi ja noorukeid. Omavastutus algab selle aasta algusest, mil laps saab 19-aastaseks.

Kela kaart ei kõlba ka isiku tuvastamiseks. Seda isegi siis, kui kaardil on pilt, aga pilti pole kaardile lisatud viimase 10 aasta jooksul.

Kela kaart on ka apteekide jaoks oma tähenduse kaotanud. Uues digitaalses maailmas on see vana aja jäänuk.

Täna, 11. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt „Naised teaduses” päeva

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 11, 2022

NordenBladet — 11. veebruaril peetakse Eestis teist korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille siinsed algatajad on Tartu Ülikool ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

Päeva „Naised teaduses“ hakati ÜRO eestvedamisel tähistama 2015. aastal ning selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tänapäeva maailm seisab paljude suurte lahendamata küsimuste ees, alustades tervishoiuteemadest ja lõpetades kliimakriisiga, mille seljatamisel toetume teadussaavutustele ja teadlaste tööle.

Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident Ester Oras rääkis, et kui eelmisel aastal seda päeva Eestis esimest korda tähistati, oli eesmärk pöörata tähelepanu naisteadlastele laiemalt. Nüüd on aga aeg astuda samme naisteadlaste töö ja murede teadvustamiseks. „Soovime tähelepanu juhtida teemadele, millega naisteadlased iga päev kokku puutuvad, näiteks palgalõhe või soostereotüüpne rolliootus,“ lausus Oras.

Eestis peetakse naisteadlaste päeva teist korda. Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tähistamise eestvedajad UNESCO ning ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur. UNESCO ürituste keskmes on sel aastal naiste tähtsus koroonakriisile reageerimisel.

3. veebruarist 17. märtsini saavad Baltimaade noored naisteadlased kandideerida mainekasse L’Oréali ja UNESCO programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).

Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel sotsiaalmeedias saab kasutada teemaviiteid #naisedteaduses ja #WomenInScience.

Avafoto: Pexels

Eesti: Tallink taastab 18. veebruarist reisid Tallinna ja Stockholmi vahel

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 10, 2022

NordenBladet – Tallink paneb järgmise nädala reedest taas käima Baltic Queeni Tallinna ja Stockholmi liinil, esialgu hakkab laev Tallinnast Stockholmi poole väljuma üle päeva.

Tallinki laev Baltic Queen alustab väljumisi taas reedel, 18. veebruaril, ning väljumised Tallinnast ja Stockholmist toimuvad ülepäeviti.

Tihedama graafikuga hakkavad Tallinki laevad Tallinna ja Stockholmi vahel sõitma kas märtsi lõpus või aprilli alguses, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.

Rootsi kaotas selle nädala kolmapäeval kõik siseriiklikud piirangud ning piirangud kaovad ka Euroopa Liidu riikide kodanikele riiki sisenemisel. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kehtivad piirangud kuni 31. märtsini.

Rootsi piirangute kaotamine tähendab ka seda, et Tallinki Rootsi lipulaevadel saab kolmapäevast taas tantsida. Rootsi lipu all sõidavad Tallinki laevad Turu ja Stockholmi ning Helsingi ja Stockholmi vahel.

Link lisas, et aprilli algusest on Tallinkil plaanis taastada üle kahe aasta ka Riia-Stockholmi liin. Nii sellel liinil sõitev Isabella kui Baltic Queen on praegu tehnilises hoolduses.

Avafoto: Pexels

Soome: Lisandus (10.02.2022) 12 085 koroonaga nakatumist ja 15 koroonasurma

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 10, 2022

NordenBladet — Soomes registreeriti täna neljapäeval, 10. veebruaril viimase ööpäevaga 12 085 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 559 585 koroonaga nakatumist.

Eile kolmapäeval lisandus 4520 ja teisipäeval 7472 uut juhtu. Soomes ei näita nakatumiste numbrid enam tegelikku haigestunute arvu, kuna kõiki haigestunuid enam ei testita.

Soomes lisandus täna 15 koroonasurma. Kokku on Soomes registreeritud 2141 koroonasurma.