Eesti: Teaduse elutööpreemiad saavad Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit

Eesti: Teaduse elutööpreemiad saavad Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit

NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna õnnitles kõiki preemiate saajaid ja tänas neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Võimas ja aukartust äratav on elutööpreemia laureaatide poole sajandi pikkune töö teaduse tegemisel ja selle edasi andmisel järgmistele põlvkondadele,“ sõnas Kersna.

Ingrid Rüütel on eesti etnomusikoloogia rajajaid ja üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid ning kogu folkloori uurimise pikaajaline ja ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja. Ta on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes; selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise. Läbi aastakümnete on ta aktiivse väliuurijana talletanud tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel.

Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija ja vastava teaduskoolkonna looja. Ta on tervete põlvkondade statistikute ettevalmistaja, teaduskeele arendaja ning ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas hoidja. Tema teadustöö suureks sihiks on ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga. Tema elutöö krooniks on panus sotsiaalteadustesse ja riigiteadustesse; eelkõige perekonna- ja demograafiliste uuringute statistilise aluse loomine Eestis, aga ka rahvaloendusel registrite ristkasutuse metoodika väljaarendamisel. Terav ühiskondlik närv on viinud ta sageli avaliku debati keskmesse.

Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast. “Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud,” lisas Soomere. “Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud.”

Preemiad parimate teadustööde eest

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad.

Preemiad saavad:

  • Ivo Heinmaa ja Raivo Stern täppisteaduste alal tööde tsükli „Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud“ eest.
  • Priit Väljamäe keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine“ eest.
  • Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus tehnikateaduste alal tööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest.
  • Pärt Peterson ja Kai Kisand arstiteaduse alal tööde tsükli „Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud“ eest.
  • Siim Veski ja Anneli Poska geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes“ eest.
  • Ebe Merilo ja Hannes Kollist põllumajandusteaduste alal tööde tsükli „Taimede kohanemine muutuvas kliimas“ eest.
  • Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest.
  • Karsten Brüggemann humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu.

Tänavuste laureaatide pikemad tutvustused.

Varasemate aastate laureaadid.

Avafotol: Ingrid Rüütel (Foto: Riigikogu fotoarhiiv/Kristiina Jusson)

 

 



Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service