NordenBladet – Kuu ajaga on NATO liikmesuse toetajate arv Rootsis kasvanud üheksa protsendi võrra 51 protsendile, mis on kõigi aegade suurim toetus. Liitumise vastaste hulk on langenud 10 protsendi võrra 27 protsendile, ilmneb Demoskopi instituudi küsitlusest, mille avaldas ajaleht Aftonbladet.
Rootsi televisiooni (SVT) reedel avaldatud küsitlustulemused näitasid samuti toetuse suurt tõusu, aga see ei küündinud enamuseni, vaid jäi 49 protsendile. NATO-sse astumise vastu oli 27 protsenti.
Ukraina sõda on suurendanud toetust NATO-ga liitumisele ka Soomes.
Ajalehe Helsingin Sanomat arvamusküsitluse põhjal toetab NATO-ga liitumist 48 protsenti soomlastest. Jaanuariga võrreldes on toetus kasvanud 20 protsendipunkti võrra.
Küsitlustulemuste põhjal on Soome NATO-ga liitumise vastu 27 protsenti kodanikest ja umbes sama paljud ei oska midagi arvata.
HS on viinud sama metoodikaga NATO-küsitlusi läbi juba 20 aastat. Praegu on toetus liikmesusele suurem kui kunagi varem. Eelmine pooldajate rekord oli jaanuari 28 protsenti ja siis langes liitumise vastaste hulk esimest korda alla poole – 42 protsendile.
Küsitluse viis läbi Kantar TNS selle nädala esmaspäevast teisipäevani. Lühikese aja tõttu oli küsitletavaid harilikust vähem, telefoni teel vastas 500 inimest tavalise 1000 asemel.
Soomlaste meelemuutusest NATO-ga liitumise küsimuses annab aimu ka Yle arvamusküsitlus, mille põhjal pooldab liikmesust 53 protsenti vastanuist.
______________________________________
NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) eesmärk on tagada oma liikmetele vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil.
POLIITILINE – NATO edendab demokraatlikke väärtusi ja võimaldab liikmetel konsulteerida ja teha koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes, et lahendada probleeme, luua usaldust ning vältida pikas perspektiivis konflikte.
SÕJALINE – NATO on pühendunud vaidluste rahumeelsele lahendamisele. Kui diplomaatilised jõupingutused ei õnnestu, on tal võimalik võtta kriisiohje operatsioonide jaoks tarvitusele sõjalised jõud. Need viiakse ellu NATO aluslepingu kollektiivse kaitse klausli – Washingtoni lepingu artikkel 5 – alusel või lähtudes ÜRO mandaadist kas siis üksi või koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
NordenBladet – Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab ülemaailmset nafta- ja gaasiturgu. Nafta hind on volatiilne, rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on nüüd 111,42 dollarit barreli kohta.
Nafta ja gaasi hinnad tõusid nädala alguses järsult. Nädala lõpus nafta hind siiski langes. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas hiljuti , et võtab kasutusele erakorralised naftavarud. Agentuur esindab maailma suurimaid tööstusriike.
Euroopa gaasibörsi TTF-hind tõusis neljapäeval 1,7 protsenti ning jõudis 160 euroni megavatt-tunni kohta. Tõusevad ka alumiiniumi, nikli ja nisu hinnad.
Investorid hindavad, et USA ja Euroopa keskpangad ei pruugi nüüd kiirustada varaostude vähendamisega. Lääs tahab kaitsta oma majandust, kuna Venemaa sõjaline tegevus suurendab globaalseid tarnehäireid.
USA föderaalreservi juht Jay Powell ütles kolmapäeval, et “keskpank on valmis intressimäärade tõstmisel edasi minema, kuid seda tehakse ettevaatlikult.” Powelli sõnul tuleb hinnata Ukraina sõja mõju maailma majandusele.
“See pole selline majanduse aeglustumine, mis on olnud viimaste tsüklite ajal. See aeglustumine toimub koos kõrge inflatsiooniga. See on keskpankade jaoks väga keeruline olukord,” ütles finantsfirma Candriam analüütik Nadege Dufosse.
NordenBladet – Soome Riigiraudtee (VR) katkestab kõik mittehädavajalikud ühendused Venemaaga, veel liikuma jäänud kiirrongiga Allegro saabuvad peale tagasipöörduvate soomlaste Soome ka Venemaalt lahkuda soovivad venelased.
Peterburi ja Helsingi vahet sõitev Allegro on üks väheseid järelejäänud ühendusi Venemaa ja Euroopa vahel.
Rongid on täis rangeist koroonapiiranguist hoolimata. Viimaste saadaolevate piletite hinnad enne reedet ulatusid tuhandetesse eurodesse.
Lahkujate sõnul nad niipea Venemaale tagasi pöörduda ei kavatse. Lahkujate hulka suurendab kumu, et Venemaa kavatseb reedest kõigile sõjaväekohustuse eas meestele välispiiri täielikult sulgeda.
“Venemaal pole võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis vale, räägitakse üht, tegelikult juhtub aga hoopis miski muu,” ütles Soome rahvusringhäälingule YLE Peterburis Allegrole tõttav Olga Borissovna.
Borissovna sõnul on Vene ajakirjandus andnud Ukraina sõjast tegelikust hoopis roosilisema pildi.
Samuti paneb venelasi riigist lahkuma lääne sanktsioonide tõttu väga kesiseks muutunud majandusolukord.
NordenBladet – AS LHV Group (LHV Group) sõlmis lepingu EveryPay AS-i (EveryPay) omandamiseks, mille käigus omandab LHV Group 8 miljoni euro eest 100% EveryPay aktsiatest. Saadud summa eest märgivad EveryPay aktsionärid LHV Groupi poolt emiteeritavaid uusi aktsiaid. Sisuliselt on tegemist aktsiate vahetamise tehinguga.
Tehingu toimumise eelduseks on selle heakskiitmine ja vastavalt aktsiakapitali suurendamise otsustamine LHV Groupi aktsionäride korralisel üldkoosolekul 30. märtsil 2022. aastal. Tehingu ostuhind ja muud põhitingimused (ulatuses, milles need ei ole konfidentsiaalsed), samuti aktsiakapitali suurendamise tingimused avaldatakse LHV Groupi aktsionäridele koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.
Tehing ei ole börsireglemendi mõistes käsitletav tehinguna seotud isikuga ning LHV Groupi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.
EveryPay on 2012. aastal loodud ja 2015. aasta septembris oma tootega turule jõudnud maksete vastuvõtmise platvorm, mis liidestab pankasid ja e-kaubanduse ettevõtteid kaasaegsete makseviisidega nagu kaardimaksed ja avatud panganduse maksed. EveryPay teenuseid kasutavad suuremad Baltikumi pangad ja mitmed väiksemad finantsasutused ning üle 2000 e-kaubanduse ettevõtte. EveryPay töötleb aastas üle 15 miljoni makse summas üle 800 miljoni euro. EveryPay kaudu tehakse täna ligikaudu 70% Eesti ja pea 50% Baltikumi online kaarditehingutest. EveryPays töötab 30 inimest. Ettevõtte olulisemad asutajad Joel Mitt ja Lauri Teder jätkavad tööd omandatavas ettevõttes.
EveryPay peamiseks tooteks on kaardimaksete ja avatud panganduse maksevärava platvorm, mis on ühenduslüliks e-kaubanduse kaupmeeste ja maksete vastuvõtmise teenust pakkuva panga ja/või alternatiivseid maksemeetodeid pakkuva institutsiooni vahel. Kaupmeestele pakutakse maksteenuste vastuvõtmist ja pankadele tehnoloogiliselt tugevat makseväravat, mis võimaldab pangal teenindada e-kaubanduse kaupmehi, kui pangal puudub oma vastav platvorm. EveryPay tooteportfelli kuuluvad hetkel kaardimaksed ja avatud panganduse maksed. Täiendavalt pakutakse maksetega seotud mugavustooteid nagu automaatsed maksed, massmaksed, püsimaksed ja LinkpPay makselink.
LHV Group näeb EveryPay omandamisel järgmiseid võimalusi äri kasvatamisel:
* Laienemine kiiresti kasvavasse e-kaubanduse ärisse maailmas. EveryPay omandamisel siseneb AS LHV Group aktiivsemalt kiiresti kasvavasse e-kaubanduse segmenti nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. EveryPay kaudu saab LHV pakkuda e-kaubanduse alast lisaväärtust peamistele sihtrühmadele: kohalikule jaepanganduse segmendile, finantsvahendajate segmendile ja Ühendkuningriigi e-kaubanduse ettevõtete segmendile.
* Tehnoloogia omandamine. EveryPay platvorm e-kaubanduse maksete kogumiseks on välja töötatud kvaliteetselt ja oskuslikult ning vastab kaasaegsetele turvanõuetele. Sellises mahus alternatiivse platvormi väljaarendamine ja opereerimine nõuaks olulisi finants- ja arendusressursse.
* Arendustalendi omandamine. EveryPay võtmetöötajad on pikaajalise kogemusega ning suunatud eelkõige toote ja tehnoloogia arendamisele. EveryPay on loonud pikaajalised suhted väliste arenduspartneritega, võimaldades neil IT-arendust paindlikult juhtida ja vastavalt vajadusele skaleerida.
“Soovime senisest enam kasvatada makseteenustega seotud äritegevust. Sellest on saanud LHV strateegia oluline osa. Oma peamiste sihtrühmadena näeme üle LHV Groupi ettevõtete kohalikku jaepanganduse segmenti, rahvusvahelisi finantsvahendajaid ja Ühendkuningriigi e-kaubanduse ettevõtete segmenti. Kohaliku Eesti jaepanganduse segmendi osas kasvab kiiresti e-kaubanduse maksete kogumisega seotud äri nagu online kaardimaksed ja avatud panganduse maksed. LHV ja EveryPay ühine pakkumine e-kaubandusega tegelevatele kaupmeestele on üks Eesti parimaid. Rahvusvahelise finantsvahendajate segmendi osas näeme võimalust kasvatada müügimahtusid, tulusid ja kasumit pakkudes teenust olemasolevatele klientidele. Ühendkuningriigi e-kaubanduse ettevõtete segmendi osas on tegemist vajaliku tootega LHV UK Limited’i uute toodete ja kliendipakkumiste väljatöötamiseks nii online kaardimaksete, avatud panganduse maksete kui ka „osta kohe, maksa hiljem“ toote jaoks, millega tagada terviklik pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele Ühendkuningriigis,” kommenteeris LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu.
2021. aastal teenis EveryPay 1,2 miljonit eurot tulu, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem. Enamus tuludest teeniti Eestis, väiksem osa Lätis ja Leedus. 2022. aastal on planeeritud tulude kasvuks 75% võrreldes eelmise aastaga ja ettevõtte jooksvasse kasumisse jõudmine. EveryPay omandamise järgselt tekiks LHV ettevõtete teenustes positiivne koosmõju, mis finantsplaani järgi kasvatab EveryPay vahendatava maksete mahu 800 miljonilt eurolt 2021. aastal viie aastaga kuuekordseks ning teenustasutulusid samal ajal 18 korda. Alates 2023. aastast on ettevõte võimeline teenima igal aastal kasumit, mis prognoosi järgi ulatub 2026. aastal 7,5 miljoni euroni.
NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu külmutas koostöö Venemaa ja Valgevenega. Otsus tehti vastusena Venemaa sõjalisele rünnakule Ukrainale.
Põhjamaade koostööministrid mõistavad teravalt hukka Venemaa provotseerimata ja ebaseadusliku sissetungi Ukrainasse. Venemaa sõjaline tegevus on rünnak Euroopa julgeoleku olukorra vastu. Põhjamaad seisavad ühiselt Ukraina ja Ukraina rahvaga.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu otsustas seetõttu viivitamatult peatada igasuguse koostöö Venemaa ja Valgevenega. Põhjamaade koostööministrid on otsuse taga ühtsed. See tähendab, et kõik programmid, projektid ja tegevused Venemaal ja Valgevenes on ajutiselt peatatud.
„Venemaa sõjaline rünnak Ukrainale muudab koostöö jätkamise valitsevates oludes täiesti võimatuks. Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöötegevus Venemaal on kestnud alates 1995. aastast. Selle käigus on valminud sadu projekte valdkondades nagu tervishoid, kliima ja keskkond, teadusuuringud, ajakirjandus ja meedia, lisaks on toimunud ka mitmeid Põhjamaade ja Venemaa parlamendiliikmete kohtumisi. Koostöö eesmärk on alati olnud luua piirkonnas usaldust, vastastikust mõistmist ja arengut,“ sõnavad Põhjamaade koostööministrid.
Vaatamata mitmetele tagasilöökidele on Põhjamaade Ministrite Nõukogu suutnud säilitada kontakti Venemaaga seal, kus teistel on see keelatud olnud. Programmid on keskendunud inimeste vahelisele koostööle ja on olnud väärtuslikuks toeks Venemaa kodanikuühiskonnale.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu saadab koos ülejäänud maailma üldsusega selge signaali Venemaa valitsusele. „See avaldus on suunatud Venemaa valitsusele, mitte vene rahvale,“ rõhutavad koostööministrid.
Venemaa koostööprogrammide kohta saad lähemalt lugeda siit.
