NordenBladet — Autokütuste hind on Soomes kerkinud viimastel nädalatel väga kiiresti. Nii bensiini kui diisli hind on ületanud 2,5 euro piiri. Soomes Leppävirtas ja Poris kerkis bensiini 95E10 hind üle 2,5 euro liitri eest, selgub Polttoaine.net ülevaatest.
Diisli liitrihind on kerkinud üle 2,5 euro Utsjoki tanklas.
Kütuste hinnad on rekordkõrgel seoses Ukraina sõja, aktsiisitõusu ja kütuste biokomponentide kallinemisega. Soomes on autokütuse hind maailmas kalliduselt 6-7 kohal.
Bensiini keskmine liitrihind on Soomes 2,203 eurot ja diislil 2,245 eurot.
NordenBladet —Isamaa fraktsiooni 9. märtsil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE).
Eelnõu näeb ette langetada pliivaba bensiini aktsiisimäära üheks aastaks Euroopa Liidu miinimumtasemele, ehk 359 euroni 1000 liitri kohta.
Eelnõus pakutakse selline aktsiisilangetus välja üheks aastaks alates 1. maist 2022 kuni 1. maini 2023. 2023.aasta talvel saab olukorda uuesti analüüsida ja otsustada, kas seda aktsiisilangetust on vaja pikendada või mitte. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Väliskomisjoni 9. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (546 OE).
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Erki Savisaar ja nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Korb. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 9. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (547 OE).
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Kerstin-Oudekki Loone ja nimetada delegatsiooni juhiks Marko Šorin. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
NordenBladet – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suunab sel aastal väikeelamute energiatõhususe toetamiseks kaheksa miljonit eurot, suurema tähelepanu all on seekord päikesepaneelide paigaldamine koos katuse või fassaadi soojustamisega. Samuti avaneb viie miljoni euro suurune päikesepaneelide toetus korteriühistutele.
“Väikeelamute omanikel võib renoveerimistöödega alustamiseks olla küll tahet, aga takistuseks võib saada finantsolukord, mistõttu aitab riik osa kuludest katta ning sellest võimalusest tasub kindlasti kinni haarata, sest energiahindade langust ei ole lähiajal põhjust eeldada,” sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
“Leidsime väikeelamute toetusele juurde lisaraha, et tuua renoveerimise kõrval eraldi tähelepanu alla ka päikesepaneelid. Algselt planeeritud 3,7 miljonist eurost kujunes nii esimeseks etapiks 8 miljoni euro suurune eelarve. Kindlasti ei ole see aga kaugeltki piisav ja lisaks korterelamutele otsime seetõttu võimalusi toetada Euroopa Liidu uue rahastusperioodi vahenditest ja riigieelarvest ka väikeelamute renoveerimist.”
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et kõige odavam energia on säästetud energia. “Tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttevajadust lausa kuni 70 protsenti. Oma energiasäästu võimalused tuleks üle vaadata kõigil hoonete omanikel ning kui vähegi võimalik, tasub investeerida maja soojustamisse ning korda teha tehnosüsteemid, sest nii on võimalik pikas perspektiivis majapidamisega seotud kulusid võimalikult väiksena hoida ning parandada ka oma kodu sisekliimat,” ütles minister.
Väikeelamute rekonstrueerimistoetust saab EASi ja Kredexi ühendasutusest taotlema asuda märtsi lõpus. Seekord on senisest suurema tähelepanu all päikesepaneelide paigaldamine koos katuse või fassaadi soojustamisega. Hoone terviklikul rekonstrueerimisel on toetusmäär Tallinnas ja Tartu linnas 30 protsenti ja kuni 20 000 eurot, Tallinna ja Tartuga piirnevates omavalitsusüksustes 40 protsenti ja kuni 30 000 eurot ning mujal piirkondades 50 protsenti ja kuni 40 000 eurot. Hoone osalisel renoveerimisel on toetus üleriigiliselt 20 protsenti ja kuni 20 000 eurot ning päikesepaneelide paigaldamisel ja katuse või fassaadi renoveerimisel 30 protsenti ja kuni 20 000 eurot. Toetus on mõeldud majadele, mis on valminud enne 2000. aastat.
Aprillis avaneb ka korterelamutele päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetuse taotlusvoor. Toetuse saamiseks tuleb lisaks päikesepaneelide paigaldamisele korda teha ka paneelide alla jääv katus või fassaad, et energiasäästu suurendada. Toetuse täpsemad tingimused avalikustatakse märtsi jooksul.
Toetuste täpsemast korraldusest annab peagi teada EASi ja Kredexi ühendasutus.
Aastatel 2022-2027 toetab riik elamute energiatõhususe suurendamist vähemalt 366 miljoni euroga. Peamiselt läheb see raha korterelamute renoveerimise toetamiseks, kuid MKM otsib lisavõimalusi eramute energiatõhususe investeeringute soodustamise toetamiseks.
NordenBladet – Teaduste akadeemia teatel valiti Rajeev Bhat Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) bioteaduste programmi projekti “Lihaasendajad” (Meat Alternatives) eksperdiks.
Aasta-aastalt muutuvad lihaasendajad üha populaarsemaks, olgu põhjus tervise- või keskkonnahoiu kaalutlused või mõlemad. Näiteks soodustab liigne lihatarbimine rasvumist ja südame-veresoonkonna haigusi ning loomakasvatus suurendab kasvuhoonegaaside teket. Viimastel aastakümnetel on taime- ja veganitoitumine kujunenud juba paljude inimeste elustiiliks ja arvatakse, et lähiaastatel kasvab selle osakaal oluliselt.
EASAC plaanib projekti käigus keskenduda uuematele tehnoloogiatele ja tervist toetavatele lahendustele. Projekti töörühma eesmärk on koostada Euroopa riikide teaduste akadeemiate teaduspõhisele analüüsile tuginev raport ja soovitused poliitikakujundajatele.
NordenBladet – Taani kodukaitse ülem kindralmajor Jens H. Garey ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi kirjutasid alla vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide vahelisele koostööleppele aastaiks 2022 kuni 2024.
Leppe alusel toimub tihe koostöö, plaane ajakohastatakse igal aastal. Ühisüritustest tasub mainida kaitseliidu kooli ja Taani kodukaitse akadeemia jätkuvat koostööd – korraldatakse vastastikku erinevaid kursusi ja koolitusi. Jätkub koolide koostöö Gruusia rahvuskaardi kooli ülesehitamiseks. Taani kodukaitse on olnud läbi aastate üks kaitseliidu tähtsamatest koostööpartneritest, mistõttu toimuvad tihti ka kõrgetasemelised kohtumised.
Oma Eesti visiidi ajal külastas Taani kodukaitse delegatsioon ka kaitseliidu küberkaitse üksust ja Harju malevat ning asetas pärja kommunismiohvrite memoriaalile.
Vabatahtlikus Taani kodukaitses on praegu ligi 62 000 liiget, organisatsioon tegutseb regionaalsel põhimõttel ja on, nagu ka kaitseliit Eestis, valmisolekus kõikjal riigis ja kogu aeg.
Muude ülesannete seas on Taani kodukaitse hooleks valvata riigi olulisi infrastruktuuri objekte, võidelda merereostusega ning toetada politseid korrakaitsel.
