Eesti: Brutokuupalk tõusis 2021. aastal 1548 euroni

By

-

märts 4, 2022

NordenBladet – Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1548 eurot, mis on 6,9 % kõrgem kui 2020. aastal. Palgakasv taastus pärast 2020. aasta aeglustumist pandeemiaeelsele tasemele.

Statistikaameti analüütik Argo Tarkiaineni sõnul oli keskmine brutokuupalk aasta lõikes endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal (2804 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2568 eurot) ning energeetikas (2128 eurot). „Palk oli madalaim aga kinnisvaraalases tegevuses (1132) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (916 eurot),“ lisas Tarkiainen.

Kõige enam tõusis palk tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (13,1%) ning kaubanduse (10,7%) tegevusaladel. Aeglasem palgakasv oli aga hariduse (2,5%) ja energeetika (0,5%) valdkondades.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1694 eurot) ja Tartu (1550 eurot) maakonnas ning madalaim Võru (1192 eurot) ja Hiiu (1194 eurot) maakonnas. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk Lääne (13,2%) ja Hiiu (12,3%) maakondades, langes aga Põlva (1,8%) maakonnas.

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1625 eurot, mis on 7,3% suurem kui 2020. aastal samal ajal.

Balti riigid piiravad elektri impordimahtu Venemaalt

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 4, 2022

NordenBladet – Balti riikide elektrisüsteemihaldurid Elering, AST ja Litgrid vähendasid riski maandava meetmena ülekandevõimsust elektri impordiks Venemaalt 300 megavatile.

Muudatuse eesmärk on tagada Balti elektrisüsteemi töökindlus ka juhul, kui peaks toimuma Balti riikide erakorraline desünkroniseerimine Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust, teatas Eesti elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering.

Venemaa põhiterritooriumilt saab muudatuse järel müüa elektrit elektribörsi Läti hinnapiirkonda võimsusega kuni 150 megavatti ja Kaliningradist Leedu hinnapiirkonda võimsusega samuti kuni 150 megavatti. Otse Eestisse Venemaalt endiselt elektrit müüa ei saa.

Venemaalt on viimastel nädalatel Läti ja Leedu hinnapiirkonda elektrit müüdud sõltuvalt tunnist ja päevast valdavalt võimsusega vahemikus 300–600 megavatti. Seega väheneb maksimaalne võimalik energiavoog Venemaalt ligikaudu kaks korda.

Balti riikide elektritarbimine ulatub sõltuvalt tunnist praegu suurusjärku 3000–4000 megavatti. Kuigi Vene elektri osakaal siinsel turul on muudatuse järel alla 10 protsendi, pole Eleringi sõnul välistatud selle mõju elektri hinna kujunemisele elektribörsil.

Avafoto: Pexels

Eesti: Tallinna lennujaama veebruari reisijate arv kasvas aastaga viis korda

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 4, 2022

NordenBladet – Veebruaris teenindas Tallinna lennujaam 127 503 reisijat, mida oli ligi viis korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, ent kriisieelse mahuga võrreldes jäi reisijate arv 65 protsendi tasemele. Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul mõjus reisijate arvule positiivselt kuu lõpus alanud koolivaheaeg.

“Veebruari reisijate arv oli lennujaama vaates väga hea ning võrreldes jaanuariga tõusis ka lendude keskmine täituvus, olles veebruaris 57 protsenti,” ütles Pärgmäe pressiteates ning rõhutas, et vaatamata pingelisele olukorrale Ukrainas, on lendamine täna ohutu ning lennuliiklus Tallinna lennujaamast toimub tavapäraselt.

“Mõistame inimeste muret lendamise pärast, kuid saame kinnitada, et lennud Euroopa riikidesse ja turismisihtkohtadesse toimuvad täiesti ohututel marsruutidel,” lausus ta.

Veebruaris toimusid Tallinnast regulaarlennud 32 sihtkohta ning lende teostas 12 erinevat lennufirmat, millest suurimad olid Ryanair 26-protsenise ja Air Baltic 20 protsendi suuruse reisijate turuosaga. Tellimuslende kasutas 12 protsenti kõigist reisijatest ning hooajale omaselt lennati peamiselt Egiptusesse ja Kanaari saartele.

Veebruaris toimus 2314 lennuoperatsiooni, mis teeb keskmiselt 83 maandumist ja õhkutõusu päevas.

Regionaalseid lennujaamasid läbis veebruaris kokku 2863 reisijat. “Regionaalsete lennujaamade reisijate arvud püsisid heal tasemel, mis on märgiks nende olulisusest ühenduste pakkumisel,” rääkis Pärgmäe ning lisas, et algaval suvehooajal on plaanis ka lennuühendus Tartu–Helsingi liinil ning 5. mail toimub Pärnu–Helsingi avalend.

Kuressaare lennujaama läbis veebruaris 1971 reisijat, mida oli 23 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tallinna ja Kuressaare vahelist regulaarliini opereerib lennufirma NyxAir, tehes 12 lendu nädalas ATR-45 tüüpi lennukiga.

Kärdla lennujaama läbis veebruaris 558 reisijat, mida on mullusega võrreldes 19 protsenti rohkem. Kärdla–Tallinn liinil teeb lennufirma Transaviabaltika samuti 12 lendu nädalas.

Ruhnu lennuvälja läbis veebruaris 195 reisijat, kellest 60 protsenti lendasid Pärnusse ja 40 protsenti Kuressaarde. Reisijate arv püsis eelmise aasta tasemel.

Pärnu lennujaamas teenindati veebruaris 119 reisijat. Tartu lennujaama läbis 20 reisijat ja teostati 253 lennuoperatsiooni. Valdava osa lendudest moodustasid Eesti Lennuakadeemia õppelennud.

Avafoto: Tallinn (NordenBladet)

Eesti: Valitsus pikendas energiahüvitise maksmist aprillikuuni

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 4, 2022

NordenBladet – Valitsus pikendas kuni keskmise sissetulekuga peredele kallite energiahindade hüvitamise meedet. Kui esialgu oli viimaseks hüvitatavaks kuuks märts, siis nüüd saab kohalike omavalitsuste kaudu toetust küsida ka aprillikuu elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete eest.

“Soovime Eesti peredele jätkuvas kõrgete energiahindadega olukorras abiks olla,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Ka aprillis on enamasti kütte vajadus ning Eestis on rohkelt majapidamisi, kus elektriküte on peamine toasooja allikas.”

1. märtsi seisuga on omavalitsustele esitatud pea 73 000 hüvitise taotlust. Linnad ja vallad on teinud 52 000 väljamakset kogusummas 7,6 miljonit eurot ning keskmiseks toetussummaks on kujunenud 147 eurot.

Seni on toetusest 86 protsenti läinud elektrikulude hüvitamiseks, 10 protsenti gaasi- ja viis protsenti kaugkütteks.

Kuni keskmise sissetulekuga peredele hüvitatakse elektri-, gaasi- ja küttearvete alusel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80 protsendi ulatuses.

Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.

Avafoto: Pexels

Eesti-Läti piiril kehtestati ajutine piirikontroll

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 3, 2022

NordenBladet – Valitsuse määrusega kehtib neljapäeva pärastlõunast ajutine kontroll Eesti-Läti piiril, mille eesmärk on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel sujuvamalt korraldada Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste riiki sisenemist ning esmast kontakti riigiga.

Siseminister Kristian Jaani sõnul saab riik tänu piirikontrollile saabujatest parema ülevaate ja pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet ning suunata neid esmaste teenuste juurde.

Siseminister lisas, et valitsuse määrus käib ühtviisi nii Ukraina kodanike kui ka nende pereliikmete kohta. “Siin on oluline rõhutada, et pereliikmeteks loeme seadusest tulenevalt abikaasasid ning ülenejaid ja alanejaid sugulasi – vanemaid ja lapsi – olenemata nende kodakondsusest,” ütles ta.

Ajutine kontrollpunkt taastatakse Eesti ja Läti vahel neljas ajutises kontrollpunktis, millest kolm on Valgas ja üks Iklas, esialgu kümneks päevaks. Kontrollpunktis tuleb ka Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel valmis olla, et neilt küsitakse isikut tõendavat dokumenti. Eesti ja Läti vahel on piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ajal lubatud piiripunktide vahelisel alal riigipiiri ületamine tavapärasel viisil.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et viimase nelja päeva jooksul on politseinikud Lõuna-Eestis sisepiiri läheduses suhelnud enam kui tuhande ukrainlasega. Nende hulgas oli nii riiki läbivaid ukrainlasi, siinseid elanikke kui ka Eestisse sõja eest tulevaid ukrainlasi.