NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mis näeb ette anda puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäev järgmisel tööpäeval.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE) järgi ei anta lisapuhkepäeva riigipüha eest, mis on alati pühapäeval. See tähendab, et ülestõusmispühade esimest püha ja nelipühade esimest püha eelnõu järgi vaba päevaga ei kompenseerita.
Seletuskirjas märgitakse, et riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis kümme, Euroopa Liidu riikides keskmiselt 12. Naaberriikidest on Soomes 13 ja Lätis 12 liikuvat püha.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (503 SE) nägi ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani.
Eelnõu järgi olnuks alates 1. juulist kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning edaspidi aastas 7848 eurot. Maksuvaba tulu kasvuga sooviti parandada madalapalgaliste toimetulekut, suurendada motivatsiooni töötada ja vähendada koormust sotsiaalsüsteemile.
Läbirääkimistel võtsid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Lauri Läänemets ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 28 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
NordenBladet —Arutusel olnud kohtuasjas tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks valitsuse määruse sätted, mis kohustasid nõrgenenud kuulmisega vanglaametniku teenistusest vabastama ega lubanud kuulmislangust näiteks kuuldeaparaadiga korrigeerida või vajadusel ametniku tööülesandeid muuta.
Väljaspool konkreetset kohtuasja on sel otsusel ka laiem mõju puuetega inimeste õiguste tagamisele. Üldkogu tõi esile, et nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus rõhutavad vajadust võtta kasutusele mõistlikud abinõud, et tagada puuetega inimeste võrdne kohtlemine. Seetõttu on riigil enne inimese puude tõttu töölt vabastamist kohustus otsida lahendusi, mis võimaldaksid tal tööd jätkata, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.
Samuti on Riigikohtu otsusel oluline tähendus Eesti põhiseaduse ja EL-i õiguse vahekorra selgitamisel, sest vaegkuuljaid ebavõrdselt kohelnud valitsuse määruse sätted olid samal ajal vastuolus nii Eesti põhiseaduse kui ka EL-i õigusaktidega. Seetõttu pidi kohus otsustama, kas jätta sätted vastuolu tõttu EL-i õigusega konkreetses kohtuasjas lihtsalt kohaldamata või tunnistada need ka põhiseadusevastaseks ja kehtetuks.
Arvestades Euroopa õigusruumis toimunud arenguid täiendas üldkogu Riigikohtu seniseid seisukohti, mis puudutasid EL-i õigusega seotud Eesti normide põhiseaduslikkuse järelevalvet. Üldkogu asus seisukohale, et enamasti on kohtul valikuvabadus, kummale – kas EL-i õigusele või põhiseadusele – vastavuse kontrolli ta kohtuasja lahendamiseks teeb. Küll aga peab kohus selle valiku puhul arvestama, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei tohi ohustada EL-i õiguse esimust, ühtsust ega tõhusust.
Üldkogu selgitas, et EL-i õigusele vastavuse kontroll ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus võivad teineteist täiendada ning viimane võib vahel tagada ka põhiõiguste parema kaitse. Kui kohus jätab Eesti õigusnormi vastuolu tõttu EL-i õigusega kohaldamata, siis puudutab kohtuasja tulemus vaid konkreetset kaebajat, aga põhiseaduslikkuse järelevalve abil on võimalik põhiõigusi rikkuv norm kehtetuks tunnistada ja see niimoodi õiguskorrast kõrvaldada.
Kaebaja sai vaatamata kuulmislangusele tööga hakkama
Arutusel olnud kohtuasi puudutas alates 2002. aastast Tartu Vanglas valvurina töötanud naist, kes vabastati 2017. aastal teenistusest, kui tervisekontrollis selgus, et tema ühe kõrva kuulmine ei vastanud vanglaametnike tervisenõuetele, mis kehtestati valitsuse määrusega 2013. aastal.
Naine taotles kohtult oma teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist ja hüvitise määramist. Halduskohus jättis tema kaebuse rahuldamata, aga ringkonnakohus tühistas otsuse ning määras 60 kuupalga suuruse hüvitise. Hüvitise suuruse puhul võttis kohus arvesse, et normid kehtestati üle kümne aasta pärast kaebaja tööle asumist, tema senine teenistus oli olnud laitmatu ja paari aasta pärast oleks tal tekkinud õigus eripensionile. Samuti algatas ringkonnakohus kaebaja vallandamise kaasa toonud normide suhtes Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
Riigikohtu üldkogu leidis teisipäeval avaldatud otsuses, et valitsuse määruse sätted rikuvad põhiseaduses tagatud kutsevabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele ning on vastuolus ka põhimõttega, et puuetega inimesed on riigi erilise kaitse all.
Üldkogu märkis, et kaebajal tekkis kuulmislangus väidetavalt juba lapsepõlves, ta töötas vanglas üle 14 aasta ja talle ei heidetud kordagi ette teenistusülesannete mittenõuetekohast täitmist. Samuti ei eeldanud tema töö sagedast vahetut kokkupuudet kinnipeetavatega. Seetõttu ei olnud kaebaja teenistustest vabastamine vajalik tema tööülesannete ohutuks ja täisväärtuslikuks täitmiseks ega vangla julgeoleku tagamiseks.
Riigikohus rõhutas, et isegi kui kuulmisvaegus oleks takistanud kaebaja tööd, poleks teda pidanud tingimata teenistusest vabastama. Riigil on nimelt kohustus võtta kasutusele mõistlikud abinõud, mis võimaldavad puuetega inimestel tööd jätkata. Mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada seda, kuivõrd need meetmed põhjustavad tööandjale täiendavat koormust ja kulusid. Antud juhul oleks kõne alla tulnud näiteks kuuldeaparaadi kasutamine või kaebaja tööülesannete muutmine.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 14. märtsil algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (551 SE).
Eelnõuga ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle ELi vastavad mitmed direktiivid.
Eelnõuga lisatakse investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist.
Eelnõu kohaselt ei pea fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks omama selles riigis esinduskontorit, või määrama seal kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliste kanalite kaudu.
Eestis on asutatud 11 finantsinspektsiooni (FI) loaga fondivalitsejat. FI on registreerinud 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.
Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FIs. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat.
Muudatuste kohaselt võib FI keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti juhul kui FIile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse FI õigust fondivalitseja registrist kustutada juhul kui registreeringu taotlemisel on FIile esitatud valeandmeid.
Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate governance) ja keskkonnaalaseid tingimused, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.
Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete – väärtpaberite – väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärpaber sobib.
Eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla nt tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused.
Eelnõuga antakse pensionifondidele paindlikumad võimalused teha oma investeeringuid läbi enda kontrolli allolevate äriühingute (SPVde).
Eelnõuga muudetakse krediidiandjate suhtes kehtivaid nõudeid, mis seonduvad eelkõige tegevusloa režiimiga. ELi õiguse kohaselt võib finantsjärelevalveasutus krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui viimane ei ole väljastanud krediiti eelneva 6 kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Muudatusega viiakse kehtiv seadus kooskõlla direktiivi nõuetega.
Eelnõuga täpsustatakse selgemalt, et krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 9. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine” eelnõu (549 OE).
Eelnõu näeb ette kinnitada elektrituru reformi põhimõtted, mille kohaselt on elektrimüüjatel uue universaalteenusena sätestatult kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.
Eelnõu näeb ette, et Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.
Eelnõu kohaselt kompenseerib riik eelarvelise eraldisena elektri tootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud.
Eelnõu näeb ette, et Vabariigi Valitsus peab koostama eelpool toodut arvestades elektrireformi elluviimise kava hiljemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ning esitama selle Riigikogu fraktsioonidele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Kultuurikomisjoni 14. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (550 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Indrek Saar seoses nõukogu liikme Jevgeni Ossinovski tagasiastumisega omal soovil. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (552 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tulenevalt põhitoiduainete kiirest hinnatõusust korrigeerida riigieelarvest eraldatava koolilõuna toetuse suurust ning algatada vastav riigieelarve muutmise eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. märtsil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE).
Eelnõu näeb ette gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu alandamise 20-lt protsendilt 9-le protsendile alates käesoleva aasta 1. maist kuni järgmise aasta 1. maini.
Eelnõuga soovitakse vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijale ja ettevõtetele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Eesti sõjalise kaitseplaani täiendamiseks“ eelnõu (554 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule tegevuskava Eesti kaitseplaani täiendamiseks seoses rahvusvahelise olukorraga.
Eelnõuga tehakse valitsusel ettepanek esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule Eesti kaitseplaan ja selle rahaline maht ning ettepanekud rahastamisvajaduse katmiseks eesmärgiga kahekordistada riigikaitse kulutusi suhtena SKT-sse.
Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega erisust Euroopa Liidu eelarve tasakaalu põhimõttest, et Eesti riigikaitsesse tehtavaid kulutusi oleks võimalik käsitleda eelarve tasakaalu reegli väliselt. Valitsusele pannakse ette taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega kaitsekokkuleppe sõlmimist, millega kahekordistatakse Euroopa Liidu kaitsevõimet. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eestimaa Loomakaitse Liidu algatatud kollektiivne pöördumine “Peatame koerte kahemeetrise keti otsas pidamise seadustamise” ja edastati see menetlemiseks maaelukomisjonile.
Pöördumise algatajad soovivad peatada koerte kahemeetriste kettide otsas pidamise seadustamine ja lõpetada vastava eelnõu menetlus. Pöördumise algatajate hinnangul kahjustaks see loomade heaolu.
NordenBladet —Täna saabus Eestisse planeeritud visiidiks Rootsi mereväe ülem kontradmiral Ewa Skoog Haslum, et arutada koostööplaane Eesti mereväe ülema kommodoor Jüri Saskaga.
„Peamiselt arutasime seda, kuidas me suudaksime ühiselt veel paremini ja oskuslikumalt tegutseda, nii operatiivolukorras kui suurõppustel. Meie jaoks on oluline see, kuidas operatiivselt infot vahetada, aga ka see kuidas meie jõud ühiselt siduda – üks pluss üks peab võrduma kolm“ ütles Rootsi mereväe ülem kontradmiral Ewa Skoog Haslum.
Visiidi käigus külastas Rootsi delegatsioon Miinisadama linnakut, kus paiknevad Eesti mereväe laevad. Seejärel viidi delegatsioon Eesti mereväe miinijahtija EML Ugandiga merele, kus neile tutvustati laeva ning viidi läbi näidislõhkamine.
Rootsi mereväe jaoks on tänavu väga oluline aasta, sest kogu aasta vältel tähistatakse erinevate ürituste ja õppustega Rootsi mereväe 500. aastapäeva.
Lisaks tihedale koostööle Läänemere õppustel on Rootsi oluline Eesti mereväelastele ka sellepärast, et paljud Eesti mereväe ohvitserid, sealhulgas ka Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska, on käinud Rootsi mereväe ohvitseride koolis õppimas.
Ühena kolmest Eesti Kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.
NordenBladet — Seoses haiglasse sattuvate raskeloomulise COVIDi patsientide arvu vähenemisega kaotab valitsus homsest COVIDi tõendi kontrollimise kohustuse ja kella 23 sulgemispiirangu.
Kuna koroonaviirus levib Eestis endiselt laialdaselt, jääb avalikes siseruumides kehtima maskikandmise kohustus ning oluline on järgida hajutatuse ja desinfitseerimise nõudeid. Kehtima jäävad reisimise isolatsioonireeglid, samuti tuleb reisimisel silmas pidada sihtriigi piiranguid.
„Oleme lubanud, et Eestis ei kehti koroonapiirangud ühtegi päeva rohkem kui vaja. Tean, et paljud on oodanud, et kaoks COVIDi tõendite nõue ja kella 23 piirang meelelahutusasutustele. Ja väga paljud on andnud oma panuse selle ühise eesmärgi täitmiseks. Nüüd on see käes,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
„Suur aitäh kõigile, kes on käitunud vastutustundlikult, vaktsineerinud ja tublilt kandnud maski, hoides sellega nii ennast kui ka teisi. Nüüd on igaühe kätes see, et saaksime ka edaspidi kontrollimeetmeteta hakkama. Maski kandmisel, vaktsineerimisel ja tõhustusdoosil on siin väga oluline roll. Palun kõigil, kel vaktsineerimine veel ees seisab, kindlasti minna ja see ära teha.“
Valitsus kaotas COVIDi tõendi kontrollimise nõude ja kellaaja piirangu, kuna kümne päeva keskmine raskeloomulise COVID-19 tõttu haiglaravi vajavate uute patsientide arv vähenes täna alla 25. Viimase ööpäevaga lisandus 925 (36,6%) positiivset COVID-19 testitulemust, nakatunutest oli vaktsineerimata 37 protsenti. Vanusegrupis 60+ lisandus 195 positiivset testi. Viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine on 2142,4. Haiglaravil viibivaid COVID-19 patsiente on 631, nendest intensiivravil 19 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel 14. Uusi surmajuhtumeid registreeriti ööpäeva jooksul 6. Kokku on edastatud andmete alusel haiglas surnud 2346 inimest.
Koroonaviirus levib Eestis endiselt väga laialdaselt ja riskimaatriksi järgi oleme punasel tasemel. Seetõttu tuleb avalikus siseruumis jätkuvalt kanda kaitsemaski, järgida hajutatuse nõudeid ja tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine. Hajutatuse nõudeid tuleb edasi järgida ka õues toimuvates korraldatud tegevustes.
Seoses kellaaja piirangu kaotamisega suureneb oht, et noored nakatuvad rohkem ja mõne nädala möödudes jõuab nakatumismäära tõus nooremaealiste hulgast vanemaealisteni, kelle puhul on raskeloomulise COVIDiga haiglasse sattumise risk väga kõrge. Ka aastavahetuse järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas järsult. Seetõttu on väga oluline, et enne riskirühma inimestega kohtumist tehtaks antigeeni kiirtest ja kui pole täielikku veendumust oma nakkusohutuses, kantaks kaitsemaski. Eluliselt oluline on see kohtumisel inimestega, kes pole end COVID-19 vastu vaktsineerimisega kaitsnud.
Arutelu COVIDi teiste kontrollimeetmete üle jätkavad valitsuse liikmed veel sel nädalal.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja selle seletuskirja kodulehel kriis.ee.
