NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus telekanalile CNN, et Vene president Vladimir Putin ei nõua enam Ukraina valitsuse vahetust. Niinistö rääkis sellest, mida Putin oli talle reedel rääkinud, kui Niinistö Putinile helistas. Putin oli öelnud, et pole kunagi nõudnud Ukraina valitsuse vahetust.
Niinistö ütles, et Putinil on nimekiri asjadest, mida nõutakse, ja et valitsuse vahetus pole selles nimekirjas.
Finnish President @niinisto spoke with Putin on Friday, and tells me that while “Putin has his list” of demands, “it seems that changing the government of Ukraine is not anymore on the list… He said, ‘I have never demanded it.’”
Full interview airs 6pGMT @cnni & tonight @PBS. pic.twitter.com/R0bHlNbtCD
— Christiane Amanpour (@amanpour) March 14, 2022
NordenBladet — Sõda Ukrainas mõjutab ka elektriturgu. Energiateenuste firma Väre prognoosib, et elektri hind teeb järsu hüppe. Praegu on elektri hind Saksamaal rekordkõrgel. Terves Kesk-Euroopas on hind väga kõrge. Põhjuseks on sõda Ukrainas, vahendab Iltalehti.
Ukraina sõda on kergitanud järsult söe ja gaasi hinda. Inimeste rahakotis on hinnatõus näha olenevalt lepingust. Kui on tunnipõhine või börsihinnaga leping, siis on hinnatõusu tunda koheselt.
Olukord leeveneb Soomes neljapäeval, kui tuul tugevneb.
NordenBladet — Vahetult pärast Venemaa rünnakut Ukrainale hakkasid inimesed Soomes padruneid kokku ostma. Relvapoodides pole varem kunagi nii palju sagimist olnud kui praegu. Ostetakse nii kohapeal kui ka veebi kaudu. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes tehti kümne päevaga terve kuu käive, vahendab Iltalehti.
Tavaliselt on kevad relvapoodide jaoks kõige rahulikum aeg. Ostetakse rohkem suve lõpus enne sügisese enne jahihooaja algust.
Relvade müügis pole veel olnud muutust märgata. Selle põhjuseks on relvalubade taotlemise pikk aeg. Relvaloa saamine võtab mitu kuud aega.
Varustust on poodides veel saada ja saadavust pole sõda Ukrainas veel mõjutanud. Samas on relvastuse hind rahvusvahelisl turul tõusnud ligi viiendiku võrra.
NordenBladet — Värske küsitluse kohaselt toetab juba 62 protsenti soomlastest liitumist rahvusvahelise kaitseühenduse NATO-ga. 16 protsenti on vastu ja viiendikul pole kindlat seisukohta.
Venemaa rünnak Ukraina vastu on muutnud täielikult soomlaste arvamust NATO suhtes. Venemaa ründas Ukrainat 24. veebruaril ja 23-25. veebruaril läbi viidud küsitluse alusel toetas NATO-ga liitumist 53 protsenti soomlastest. Uus küsitlus viidi läbi 9.11. märtsil, vahendab Yle.
Juba varasema küsitluse tulemus oli ajalooline, sest esimest korda toetas NATO-ga liitumist üle poole soomlastest. Uus küsitlus näitas aga NATO-ga liitumise toetuse kasvu. Kahe nädalaga on eriti kasvanud naiste toetus NATO-ga liitumisele. Enamus meestest toetas juba eelmise küsitluse põhjal NATO-ga liitumist.
Enne rünnakut Ukrainale püsis Soomes toetus NATO-ga liitumisele aastakümneid 25 protsendi juures.
NordenBladet —TeadusSilm koondab statistilist infot Eesti asutuste ja teadlaste teadus- ja arendustegevuse kohta. Hetkel on avalikustatud TeadusSilma beetaversioon ning oodatud on tagasiside ja ettepanekud selle täiendamiseks. Keskkond on leitav Eesti Teadusinfosüsteemi avalikus vaates lingist „Statistika“.
Andmed pärinevad Eesti Teadusinfosüsteemist, Statistikaameti ja OECD aruannetest, Rektorite Nõukogu statistikast ning andmebaasidest Eurostat, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators ja eCorda. Infot haldab SA Eesti Teadusagentuur.
TeadusSilm annab ülevaate järgmistest näitajatest:
– Rahastamine. Kulutused teadus- ja arendustegevusele Eestis ja mujal maailmas. Haridus- ja Teadusministeeriumi TAI eelarve ning baasfinantseerimise summad aastate ja asutuste lõikes. Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu menetletud konkurentsipõhised uurimistoetused rahastusprogrammide ja valdkondade ning taotlejate vanuselise ja soolise koosseisu lõikes. Eesti asutuste osalus Horisont2020 raamprogrammis. Allikad: Eesti Teadusagentuur, Statistikaamet, Eurostat, eCorda.
– Teadusprojektid. Eesti asutuste teadus- ja arendusprojektide arv ja rahastus rahastusprogrammide ning valdkondade lõikes. Projektidega seotud isikute arv, vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem.
– Teadusasutused. Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste arv ja evalveeritud asutuste arv. Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate arv ja töötasu. Allikad: Eesti Teadusinfosüsteem, Rektorite Nõukogu statistika.
– Teadlased. Eesti ja võrdlusriikide teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute arv, tegevusvaldkonnad ning vanuseline ja sooline koosseis. Eestis töötavate välisteadlaste päritoluriigid. Enim tsiteeritud Eesti teadlased. Allikad: Eesti Teadusinfosüsteem, Statistikaamet, OECD, Highly Cited Researchers.
– Publikatsioonid. Eesti asutustega seotud publikatsioonide arv ja klassifikatsioon ning autorite vanuseline ja sooline koosseis. Riikide võrdlus publikatsioonide arvu, tsiteeringute ja valdkondade lõikes. Koostöö ettevõtete ja teiste riikidega. Open Access publikatsioonide arv. Allikad: Eesti Teadusinfosüsteem, Web of Science, InCites, Essential Science Indicators.
– Tööstusomand. Eesti asutustega seotud tööstusomandite arv tööstusomandi tüüpide ja patendiameti riikide lõikes. Tööstusomandi autorite vanuseline ja sooline koosseis. Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem.
– Doktorikraadide kaitsmine. Eesti asutustes kaitstud doktoritööde arv kaitsmisaastate, asutuste ja valdkondade lõikes. Doktoritööde autorite ja juhendajate sooline ja vanuseline koosseis. Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem.
