NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 14. märtsil algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (551 SE).

Eelnõuga ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle ELi vastavad mitmed direktiivid.

Eelnõuga lisatakse investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist.

Eelnõu kohaselt ei pea fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks omama selles riigis esinduskontorit, või määrama seal kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliste kanalite kaudu.

Eestis on asutatud 11 finantsinspektsiooni (FI) loaga fondivalitsejat. FI on registreerinud 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.

Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FIs. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat.

Muudatuste kohaselt võib FI keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti juhul kui FIile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse FI õigust fondivalitseja registrist kustutada juhul kui registreeringu taotlemisel on FIile esitatud valeandmeid.

Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate governance) ja keskkonnaalaseid tingimused, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.

Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete – väärtpaberite – väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärpaber sobib.

Eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla nt tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused.

Eelnõuga antakse pensionifondidele paindlikumad võimalused teha oma investeeringuid läbi enda kontrolli allolevate äriühingute (SPVde).

Eelnõuga muudetakse krediidiandjate suhtes kehtivaid nõudeid, mis seonduvad eelkõige tegevusloa režiimiga. ELi õiguse kohaselt võib finantsjärelevalveasutus krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui viimane ei ole väljastanud krediiti eelneva 6 kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Muudatusega viiakse kehtiv seadus kooskõlla direktiivi nõuetega.

Eelnõuga täpsustatakse selgemalt, et krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 9. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine” eelnõu (549 OE).

Eelnõu näeb ette kinnitada elektrituru reformi põhimõtted, mille kohaselt on elektrimüüjatel uue universaalteenusena sätestatult kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.

Eelnõu näeb ette, et Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.

Eelnõu kohaselt kompenseerib riik eelarvelise eraldisena elektri tootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud.

Eelnõu näeb ette, et Vabariigi Valitsus peab koostama eelpool toodut arvestades elektrireformi elluviimise kava hiljemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ning esitama selle Riigikogu fraktsioonidele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Kultuurikomisjoni 14. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (550 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Indrek Saar seoses nõukogu liikme Jevgeni Ossinovski tagasiastumisega omal soovil. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. märtsil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (552 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tulenevalt põhitoiduainete kiirest hinnatõusust korrigeerida riigieelarvest eraldatava koolilõuna toetuse suurust ning algatada vastav riigieelarve muutmise eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 15. märtsil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE).

Eelnõu näeb ette gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu alandamise 20-lt protsendilt 9-le protsendile alates käesoleva aasta 1. maist kuni järgmise aasta 1. maini.

Eelnõuga soovitakse vähendada gaasi, elektri ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijale ja ettevõtetele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 15. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Eesti sõjalise kaitseplaani täiendamiseks“ eelnõu (554 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule tegevuskava Eesti kaitseplaani täiendamiseks seoses rahvusvahelise olukorraga.

Eelnõuga tehakse valitsusel ettepanek esitada ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Riigikogule Eesti kaitseplaan ja selle rahaline maht ning ettepanekud rahastamisvajaduse katmiseks eesmärgiga kahekordistada riigikaitse kulutusi suhtena SKT-sse.

Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega erisust Euroopa Liidu eelarve tasakaalu põhimõttest, et Eesti riigikaitsesse tehtavaid kulutusi oleks võimalik käsitleda eelarve tasakaalu reegli väliselt. Valitsusele pannakse ette taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega kaitsekokkuleppe sõlmimist, millega kahekordistatakse Euroopa Liidu kaitsevõimet. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eestimaa Loomakaitse Liidu algatatud kollektiivne pöördumine “Peatame koerte kahemeetrise keti otsas pidamise seadustamise” ja edastati see menetlemiseks maaelukomisjonile.

Pöördumise algatajad soovivad peatada koerte kahemeetriste kettide otsas pidamise seadustamine ja lõpetada vastava eelnõu menetlus. Pöördumise algatajate hinnangul kahjustaks see loomade heaolu.