Kolmapäev, detsember 31, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

NordForski uus TAOTLUSVOOR: jätkusuutlik põllumajandus ja kliimamuutused

NordenBladet — Põhjamaade teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm NordForsk kuulutas välja uue taotlusvooru jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuse teemal.

Konkursi teema on jaotatud neljaks alateemaks ning taotlus peab käsitlema vähemalt kahte:

  1. Plants adapted for future Nordic and Baltic conditions
  2. Increased local and regional protein production for food and feed
  3. Plants and soil as a carbon sink
  4. Transformation towards climate-smart and profitable local and regional agriculture

Programmi viib ellu NordForsk koostöös järgnevate rahastavate organisatsioonidega:

the Research Council of Norway, the Academy of Finland, the Estonian Research Council, the Ministry of Agriculture and Forestry of Finland, the Ministry of Agriculture of the Republic of Lithuania, the Ministry of Industries and Innovation, Iceland, the Ministry of Rural Affairs of the Republic of Estonia, the Research Council of Lithuania, the Swedish Research Council for Environment,  Agricultural Sciences and Spatial Planning (FORMAS).

Taotlusvooru kogueelarve on ca 60 miljonit eurot ja taotlusi saab esitada kuni 19. mai 2022.

Eesti teadlasi rahastab ETAg ja Maaeluministeerium kuni 100 000 eurot projekti kohta. ETAgi rahastamistingimustega saab tutvuda SIIN

Kasumit teenivad asutused (private-for-profit) peaksid enne taotluse esitamist võtma ühendust ETAgi kontaktpunktiga: Katrin Saar (katrin.saar@etag.ee).

Konkursi teate ja taotlemistingimused leiab:

https://www.nordforsk.org/calls/call-proposals-programme-sustainable-agriculture-and-climate-change

Taotlus tuleb esitada NordForski portaali kaudu (Application Portal):

https://funding.nordforsk.org/portal/#call/2485/details

Lisainfo NordForski programmi kohta: NordForsk – Eesti Teadusagentuur (etag.ee)

 

NEMAD on selleaastased Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna nominendid

NordenBladet — Armastus, võim ja tõrjutus on ühed põhiteemadest, mida käsitletakse sel aastal neljateistkümnes Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale esitatud romaanis ja luulekogus. Esindatud on teosed kõigist põhjala riikidest ja keelepiirkondadest. Võitja kuulutatakse välja 1. novembril Helsingis.

Selleaastasest jõulisest ilukirjandusvalikust õhkub sensuaalsust ning ajaloolistes käsitlustes, poeesias ja suletud ruumides peidab end iha igavene mõistatus. Nominendid uurivad proosas ja luules ka loomulikke elumustreid, ajarännakuid ja üksikuks jäänud inimesi. Käsitletakse Arktika valu ja erilisi geopoliitilisi olusid, aga ka muutuvaid elutingimusi, mis võivad teha nii emotsionaalselt kui ka kunstiliselt ootamatuid pöördeid.

Nominentide seas on ka mitmeid eesti lugejatele tuttavaid nimesid

Eestit kolmel korral külastanud Jessie Kleemann on Gröönimaa luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie Kleemanni lapsepõlv möödus ümbritsetuna grööni pärimuskultuurist, traditsioonidest ja uskumustest, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – tänu raamatute maailmale sai ta rasketel hetkedel oma probleemidest eemalduda. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud. Need on osa tema päritolust ja identiteedist ning see omakorda innustab teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006, aastal ilmunud eestikeelsest luulevalimikust „Kiirus vaikuse sees“, mille on tõlkinud Kai-Mai Aja.

Tema nomineeritud luulekogu „Arkhticós Dolorôs“ (2021) seob suurepäraselt kokku teemad, millele Kleemann viimase veerandsajandi jooksul keskendunud on: looduse väärkohtlemine kaasaegse inimkonna poolt, põlisrahvaste kultuuri kadumine ja võitlus selle eest, et Gröönimaa inuitide järeltulijad leiaksid kaasaegses globaliseerunud maailmas uue identiteedi. Gröönimaa kultuurist ammutatud sümboleid, figuure ja esemeid kombineeritakse sarnaste kaugelt pärit objektidega – samamoodi, nagu põimuvad erinevad keeled, eriti grööni, taani ja inglise keel, moodustades täiesti uusi tähendusruume. Nii saame kogeda kultuurilist segu, mille puhul on tegu nii kaotuse kui ka loomingulise leiutisega, mis viib meid uutesse ja ootamatutesse kohtadesse. Tekst on küllastunud emotsioonidest, valust ja frustratsioonis – kuid valust sünnivad uued tähendused, kujundid ja sõnad, mis kutsuvad lugejat kaasa luuletuste kaudu tõeks saanud elamistingimuste ja olemasolu uurimisretkele. „Arkhticós Dolorôse“ kesksel kohal on kannatav, sulav Arktika. Jessie Kleemann oli üks esimesi, kes tõlgendas müüti mere-emast kaasaegse reostuse ja keskkonnakatastroofi sümbolina. „Arkhticós Dolorôses“ näeme seda figuuri „külma olendina”, jää ja liustike inua-na, hinge või olevusena, kelle valu peegeldub ägedalt tagasi inimestele endile. Kleemann jagab lugejatega põlisrahva kogemust, kuidas inimkond sõltub ümbritsevast loodusest, mille osaks ta ise on – seda kõike tõlgendatakse hilismodernses globaliseerunud olevikus.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Erlandsson on kolm korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud ning 2021. aastal võitis ta noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress) ka Runeberg Juniori auhinna, mille puhul valivad lõpliku võitja lapsed. Sel aastal on Erlandsson esindatud teosega „Hem“ (eesti k. „Kodu“), kus ta muljetavaldavalt oma senist registrit avardab.

Teost võib kirjeldada kui kollektiivset romaani, kuid samamoodi võib seda vaadelda kui novellisarja, mida ühendab üks keskne teema. Teosesse on koondatud Ahvenamaa kuue tuhande aastane ajalugu kiviajast tänapäevani, mida käsitletakse naiste silmade läbi. Erlandsson kasutab õrna ja pingevaba proosat ning keeleliselt meisterlikku stiili, et avaldada austust saaremaailmale ja looduslähedasele eluviisile, toomaks lugejateni emad, kes vastutavad kõigi koduste asjade eest, samal ajal kui mehed töötavad kuude või aastate kaupa merel ja on kodust kaugel eemal.

Meri annab ja meri võtab ära. Haavatavus ja ärevus on saareelanike truud kaaslased. Neist on saanud vankumatud ja tähelepanelikud inimesed, keda kannab edasi sisemine jõud. Erlandssonile pole karm reaalsus võõras ja ta läheb teoses idüllilise saarestiku kujutamisest palju kaugemale. Ta kirjutab realistlikult, ilma igasuguse ilutsemiseta, mis teeb teksti sügavuti usutavaks.

Kõigi nominentide ning teostega saab tutvuda SIIN

 

 

NATO endine juht Anders Fogh Rasmussen: Soome võib saada liikmeks ühe ööga

NordenBladet — Kaitseühenduse NATO endine juht Anders Fogh Rasmussen ütles intervjuus raadiole Vaba Euroopa, et Soome ja Rootsi võidakse NATO-sse vastu võtta ühe ööga.

Intervjuu teemaks oli Ukraina sõda. Rasmussen ütles, et NATO on valmis vastu võtma nii Soome kui Rootsi. Nii Soomes kui Rootsis on tõstatatud NATO-ga liitumise teema seoses Venemaa rünnakuga Ukraina vastu.

Rasmusseni sõnul tuleks NATO-ga liitumine praegu nii Soomele kui Rootsile kasuks. Uks on nüüd praokil, ütles Rasmussen, end Putinil on kiire ja see uks võib sulguda. Seetõttu oleks Rasmusseni väitel oluline otsus nüüd ära teha. Tema arvates võidakse liitumine nüüd kiiresti ära otsustada.

Kui Soome ja Rootsi nüüd liituvad, siis näitab see, et NATO uksed on avatud ja Putinist ei saa NATO uksehoidjat, ütles Rasmussen.

Soome ja Rootsi kiire liitumine annaks lootust ka sellistele riikidele nagu Ukraina ja Gruusia. See saadab ühtlasi tugeva sõnumi Putinile. Liitumist võidakse vaadata kui Putini suurt ebaõnnestumist. Venemaa on andnud mõista, et ei vaata hästi Soome liitumise peale NATO-ga.

Taanlane Rasmussen oli NATO peasekretär aastatel 2009-2014 ja enne seda oli Taani peaminister.

 

Eesti: Emakeelepäevale pühendatud konkurss innustas luuletama üle 800 õpilase

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud ja emakeelepäevale pühendatud õpilaste luulevõistlusel osales rohkem kui 800 õpilast ligikaudu kolmandikust Eesti koolidest. Oma lemmikluuletused valisid välja ja loevad ette peaminister Kaja Kallas ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna, lisaks antakse välja hulk eripreemiaid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna valis esitamiseks neli lemmikut: Haapsalu Põhikooli 3. klassi õpilase Saskia Lintsi pealkirjata luuletus, Kallavere Keskkooli 5. klassi õpilase Kristjan Priisalmi luuletus „Arvutiõpetus“, Tartu Hansa Kooli 5. klassi õpilase Emma Teele Oole luuletus „Saladus“ ning Noarootsi gümnaasiumi 11. klassi õpilase Marlen Ööpiku luuletus „Emakeel“.

Kuula luuletusi minister Liina Kersna esituses.
Kuula luuletusi peaminister Kaja Kallase esituses.

Kokku laekus konkursile luuletusi 848 õpilaselt 168 koolist. Mõned õpilased saatsid konkursile oma loomingut rohkem kui ühe luuletuse jagu. Paljud konkursitööd laekusid õpetajate eestvedamisel. Ülekaalukalt enim noori luuletajaid – 168 osalejat – õpib 4. klassis, rohkem luulesõpru leidub ka 2. ja 3. klassi õpilaste seas. Luuletuste teemaks on sageli kool ja õppimine, aga ka Eestimaa ja eesti keel, oma pere ja kodu, aastaajad, loodus ja loomad. Ent luuletatakse ka värvidest, toidust, sõjast ja rahust. Vanemate klasside õpilaste luuletused kõnelevad tihti armastusest, suhetest ja maailmaparandamisest.

Välja antakse 11 eripreemiat:

  • Rõõmsa luuletuse eripreemia võitis Jüri Gümnaasiumi 4. klassi õpilane Laurette Ella Eha.
  • Võrokeelse luuletuse eripreemia võitis Haanja Kooli 4. klassi õpilane Ron Enri Tšugorov.
  • Setokeelse luuletuse eripreemia võitis Värska Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Andrus Sild.
  • Keeleilu eripreemia võitis Pärnu Vanalinna Põhikooli 7. klassi õpilane Alexandra Lisete Kiir.
  • Loodusluule eripreemia võitis Tallinna Muusikakeskkooli 8. klassi õpilane Leelo Pajus.
  • Lõimingu eripreemia võitis Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 8. klassi õpilane Luukas Peeter Lai.
  • Pika luuletuse eripreemia võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Jan Markus Metsoja.
  • Kõrgustesse pürgija eripreemia võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Holger Dahl.
  • Keelitaja eripreemia võitis Keila Kooli 12. klassi õpilane Tähte Paalaroos.
  • Maailmaparandaja eripreemia võitis Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Liisa Oks.
  • Ootuse eripreemia võitis Mehikoorma Põhikooli 6. klassi õpilane Hiie Lee Post.

Õpilasi luuleradadele suunanud õpetajatest paistsid silma Kersti Leit Haanja Koolist, Maile Lilletai Sauga Põhikoolist, Aili Leukmann Jüri Gümnaasiumist, Eve Kruusmaa Laekvere Koolist, Külvi Rebaste Kõrveküla Põhikoolist, Tiia Palmiste Kärdla Põhikoolist, Sirle Võtti Türi Põhikoolist, Urve Paulmann Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist ja Sirje Suvi Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.

Haridus- ja Teadusministeerium tänab kõiki õpilasi ja nende juhendajaid – nii õpetajaid kui lapsevanemaid! Auhinnad saadetakse posti teel koolidesse.

Kõigil noortel luuletajatel on võimalik kuulata oma loomingut tehishääle esituses. Selleks tuleb avada TartuNLP Neurokõne veebileht ning sisestada oma luuletus tekstiaknasse ja valida meelepärane tehishääl.

Tegemist on tipptasemel eesti keele kõnesünteesiga, mis muudab kirjaliku teksti loomuliku inimhäälega etteloetud kõneks. Kokku on loodud mitmeid erinevaid loomuliku kõlaga nais- ja meeshääli ning need on treenitud ette lugema nii tarbetekste, uudiseid kui ka ilukirjandust. Eestikeelset kvaliteetset kõnesünteesi saavad kasutada mitmed sihtgrupid – vaegnägijad ja pimedad, õppurid ja näiteks inimesed, kes mingil põhjusel tekste lugeda ei saa või kes tahavad lihtsalt ekraanidest silmi puhata. Mis kõige olulisem – järjest enam muutub meie suhtlus digitaalsete igapäevaseadmetega aktiivsemaks ning tänu eestikeelsele kõnesünteesile on meil võimalik ka tulevikus digimaailmas just eesti keeles suhelda. Tegemist on Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühma poolt välja arendatud eestikeelse närvivõrkudel põhineva kõnesünteesi prototüübiga.

 

 

Soome: Valitsus pikendab välispiiri ületamise piiranguid kuni 10. aprillini

NordenBladet — Soome valitsuse 10. märtsi otsuse kohaselt pikendatakse välispiiri ületamise piiranguid kuni 10. aprillini.

Piiranguid leevendatakse alates 14. märtsist nii, et väljastpoolt EL-i või Schengeni ala saabuvate kruiisilaevade reisijad saaksid Soomet külastada, kui neil on vähem kui kuus kuud tagasi kinnitatud COVID-19 vaktsiinikuuri läbimise tõend või ELi digitaalne koroonatõend. Nõue kehtib 2006. aastal või varem sündinutele. Tõendit ei nõuta Soome kodanikelt või Soomes alaliselt elavatelt välismaalastelt.

Täpsemat infot piiriületuse piirangute kohta leiab Soome piirivalve ja terviseameti kodulehelt.

Kõigile reisijatele kehtivad aga nakkushaiguste seaduse järgsed nõuded tõendite esitamise kohta ja piirkondlike ametiasutuste otsused kohustuslike tervisekontrollide kohta.

Reisijad peaksid arvestama, et paljud riigid ja ka transpordifirmad nõuavad piiriületuse tingimusena negatiivset koroonatesti tulemust, tõendit koroonahaiguse läbipõdemise või koroona vastu vaktsineerimise kohta. Reisijad peavad nõudeid kontrollima sihtriigi ametiasutustelt ning laeva- või lennufirmadelt.